Metsmesindus

Allikas: Vikipeedia

Metsmesindus ehk metsamesindus on mee korjamine puuõõnsustes pesitsevatelt mesilastelt.

Ajalooliselt kujutab metsmesindus endast üleminekuvormi meejahilt tarumesindusele.

Metsmesinduse puhul kasutatakse kasvavaid puid, mille puuõõnsus on suuremaks uuristatud või tehislik. Puud võivad olla talude ligidal ning sülemeid võidakse neisse ka inimese poolt paigutada. Selliseid puid on kutsutud mesipuudeks või tarupuudeks. Tavaliselt märgistas iga talu oma tarupuu peremärgiga.

Eestis hakkas metsmesindus aeglaselt asenduma kodumesindusega 16. sajandil[1], kadudes kasutuselt valdavalt 19. sajandil. Üksikutes kohtades jätkus see ka 20. sajandil. Eesti metsmesinduse ajaloo uurija Ferdinand Linnus leidis kasutusel olevaid tarupuid (tarupettäid) 1920. aastail Lõuna-Eestist. Üksikuid kasutusel olnud tarumände on leidunud Kaika ja Ähijärve külas veel 20. sajandi teisel poolel.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti etnograafia Eesti Entsüklopeedia, 2. köide. Tartu, Loodus, 1933.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]