Jahipidamine
Jahipidamine on jahiuluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine [1]. Jahipidamiseks loetakse paljastatud jahirelva, vabalt liikuva jahikoera, püüniste või jahisaagiga looduses viibimist. Peetakse ka nõndanimetatud veretut jahti ehk fotojahti.
Jahti võib pidada järgmiste jahipidamisviisidega: hiilimisjaht, varitsusjaht, peibutusjaht, ajujaht, otsijaht, urujaht ja uluki püüdmine.
Lubatud jahipidamisvahenditeks Eestis on: sile- või vintraudne või kombineeritud tulirelv ja poolautomaattulirelv, mille salve mahub kuni kaks padrunit, välja arvatud täisautomaattulirelv, püünis, välja arvatud taldrikraud, peibutusvahend, jahikoer ja piirdelipud.
Jahti jahiulukitele võivad pidada jahitunnistust omavad iskiud vastavate jahilubade (jahiluba või suuruluki jahiluba) alusel. Jahitunnistus väljastatakse jahiseaduse alusel isikutele, kes on sooritanud jahindusalase teooria- ja relvaekäsitluseksami ning peale selle läbimis laskeeksami.
Jahipidamisõigust jahil tõendavad järgmised dokumendid: jahitunnistus, jahiluba, jahist osavõtjate nimekiri, kui peetakse kollektiivjahti, suuruluki laskekatse tunnistus, kui ollakse suurulukijahis ja seistakse küttiliinil, jahikoerapass, kui peetakse jahti koeraga.
Jahipidamisega on seotud ka salaküttimine ehk omavoliline ilma lubadeta jahipidamine. Salaküttimine on seadustega karistatav.
Jahipidamine võimaldab reguleerida metsloomade arvukust, tagada liigilist mitmekesisust ning populatsioonide elujõulisust ja jahinduslikku produktiivsust. Samuti võimakdab jahipidamine vältida metsloomade elutegevuse ja toitumise poolt tekkida võivaid kahjustusi metsamajandusele ja põllumajandusele.
Eesti jahinduse peamiseks raamdokumentideks jahiseadus[2] ja jahieeskiri [3], mis sätestavad jahipidamise alused, jahimaa korraldamise ja kasutamise jahimeeste poolt, metsloomade arvukuse arvestuse ja käitlemise, suurulukite majanduslikult lubatava arvukuse piirmäärad, jahipidamise alused ja korra, sh erirežiimialadel, samuti ulukikahjustusi ennetava tegevuse.
Jahiseaduse alusel korraldatakse ja antakse jahimaa kasutada jahipiirkondadena kümneks aastaks. Jahipidamise õiguse jahiühendustele (jahtkonnale) tagab kasutusõiguse leping, mis sätestab kasutaja kohustused, alates ulukite loendusest ja hooldest ning lõpetades küttimismahtude ja seireandmete kogumisega. Kasutusõiguse eest makstakse riigile jahipiirkonna kasutusõiguse tasu. Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu aitab tagada jahimaakorralduse, teadusuuringute, jahimeeste täiendkoolituste ja muude ettevõtmiste rahastamist.
Vaata ka [muuda]
Viited [muuda]
Välislingid [muuda]
- Jahiseadus 1. märts 2003
- Jahieeskiri 17. märts 2003
- Jahiseadus (SK XI 1939, 4, 1)
- Hundi- ja karujahist Liivimaal (inglise keeles), The Maitland Mercury & Hunter River General Advertiser., 29. detsember 1855, lk.1
- Jahimeeste käsiraamat 1924. Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
