Tērvete muinaslinnus
Tērvete muinaslinnus oli tänapäeva Läti Zemgale regiooni Tērvete asula territooriumil kuni 1286. aastani asunud linnus. Linnuse ümber asus Tērvete maakond.
Linnus asus Tērvete jõe kaldal 19 m kõrgusel neemikul. Linnamägi asustati juba nooremal pronksiajal, tugevad puidust kindlustused ehitati 10. sajandil. 1000 m² suurune linnuseõu piirati 8 m kõrguse valliga ja linnuse jalamil kaitsekraaviga. Linnus oli tihedasti hoonestatud ja seal elas mitmete alade käsitöölisi. Väljakaevamisel leiti ühest hoonest ka 18 tonni vilja. Linnuse kõrval asus 9,5 ha suurune asula.[1][2]
13. sajandil oli Tērvete linnus läänepoolsete semgalite peamisi keskusi. Henriku Liivimaa kroonika järgi oli sajandi alguses seal valitsejaks Vesthard.[3] Pikemalt kirjeldab linnusega seotud sündmusi Liivimaa vanem riimkroonika. Selle kohaselt piirasid Liivi ordu väed 1259./1260. aasta talvel edutult linnust ja sinna varjunud ordu võimu vastu üles tõusnud semgaleid.[4] Järgmisel, 1270. aasta piiramisel õnnestus neil linnus vallutada.[5] Sel ajal kuulus linnus arvatavasti semgali ülikule Nameisisele.[6] Nüüd tegi ordu sellest oma tugipunkti ja ehitas olemasolevaid linnuse kindlustusi võimsamaks.[7] 1279. aastal puhkes uus semgalite ülestõus, mille esimene aktsioon oli Tērvete linnuse vallutamine Nameisise juhitud vägede poolt.[8] 1281. aastal piiras Tērvetet orduvägi ja seal olnud semgalid nõustusid taas ordu ülemvõimu tunnistama. Linnust aga ei vallutatud ja see jäi endiselt semgalite valdusse.[9] 1286. aastal rajas ordu otse Tērvete linnuse vastu Svētkalnsi linnuse. Seda asusid ründama žemaidid ja kohalikud semgalid, kuid kui edu ei saavutatud, siis otsustasid nad Tērvete linnuse maha põletada ja teise ülestõusu keskusse, Rakte linnusesse, taanduda.[10]
1339. aastal ehitati Tērvete linnamäele Tērvete ordulinnus, mille 1345. aastal Leedu väed hävitasid.[7]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Lang, Valter. Baltimaade metalliaeg. Õppematerjale. Tartu, 2003. Lk 122
- ↑ Indriķa hronika. Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993. Peatükk XXIII, kommentaar 22
- ↑ Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XXIII 4, lk 195
- ↑ Liivimaa vanem riimkroonika. Tõlkinud ja kommenteerinud Urmas Eelmäe, teaduslikult toimetanud Enn Tarvel. 2003. Värsid 5306–5408, lk 97–99
- ↑ Liivimaa vanem riimkroonika, 8006–8030, lk 137
- ↑ Liivimaa vanem riimkroonika, kommentaar (8662), lk 223
- ↑ 7,0 7,1 "pilis.lv, Tērvetes pilskalns". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. november 2014. Vaadatud 7. novembril 2014.
- ↑ Liivimaa vanem riimkroonika, 8622–8761, lk 146–148
- ↑ Liivimaa vanem riimkroonika, 9543–9648, lk 160–161
- ↑ Liivimaa vanem riimkroonika, 9905–10128, lk 165–168