Mine sisu juurde

Ülo Vinter

Allikas: Vikipeedia

Ülo Vinter (3. jaanuar 1924 Tallinn2. juuli 2000 Käsmu) oli eesti helilooja.

Ta lõpetas 1951. aastal Tallinna Muusikakooli muusikateooria erialal ja 1956. aastal Tallinna Konservatooriumi kompositsiooni erialal Villem Kapi õpilasena. Aastatel 1956–1969 oli ta Eesti Raadio muusikatoimetaja ja 19691986 Eesti Telefilmi muusikatoimetaja.

Vinter oli eelkõige muusikalavateoste helilooja. Väga tuntud on tema "Laul Põhjamaast" muusikalist "Pipi Pikksukk". Muusikal sündis koostöös helilooja Ülo Raudmäega.

Vinteri teise tuntud muusikali "Suvitajad" põhjal valmis telefilm "Siin me oleme!", mis tegi kuulsaks laulu "Kui on meri hülgehall".

Vinter on kirjutanud ka filmimuusikat: Sulev Nõmmiku lavastatud filmidele "Mehed ei nuta", "Noor pensionär" ja "Siin me oleme!".

Kõige enam on Vinter loonud muusikat Oskar Lutsu "Kevadele": balleti "Kevade" (1967), muusikali "Kevade" (1991) ja muusika filmile "Kevad südames" (1985).

Instrumentaal- ja kooriteosed

[muuda | muuda lähteteksti]

Koorilaulud

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1967 ballett "Kevade" (Ida Urbeli libreto Oskar Lutsu järgi)

Filmimuusika

[muuda | muuda lähteteksti]

Telelavastused

[muuda | muuda lähteteksti]

Laulikud, noodid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Lastelaule", 40-leheküljeline suures formaadis ja pehmes köites laulik ISBN 9985-78-301-8
  • "Kellad" naiskoorile, sõnad Ülo Vinter, Heino Kaljuste (Muusika, 1997)
  • "Kellad" segakoorile klaverisaatega, sõnad Ülo Vinter, Heino Kaljuste (Muusika, 1997)
  • "Noorte meremeeste laulud" seadnud Peeter Perens, tekst Enn Vetemaa (Muusika, 2000)
  • "Helisev päev", laulud kodust ja kodumaast naiskoorile (Muusika, 1997)
  • "Jõuluaeg", laule naiskoorile (Muusika, 2000)
  • "Laule lastekoorile klaverisaatega", koostajad Aarne Saluveer ja Ly Bremraud (Muusika, 2000)

Tema tütar on Ylle Rajasaar.[viide?]

Ülo Vinter oli abielus Saima Vinteriga, nende kasutütar on Merike Oja.[viide?]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]