Ülo Raudmäe

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ülo Raudmäe (aastani 1936 Ülo Saksberg; 24. jaanuar 1923 Rapla14. oktoober 1990) oli eesti helilooja, trombonist, dirigent ja tunnustatud arranžeerija.

Sündis koorijuhi ja kooliõpetaja perekonnas, alustas tromboonimängu 13-aastaselt. 1941. lõpetas Tallinna 1. Keskkooli ning liitus meelelahutusorkestriga Kuldne Seitse. Õppis 1940–1946 Tallinna Konservatooriumis trombooni Raimund Kulli ja Paul Karbi trombooniklassis. Kompositsiooni õppis 1949–1952 EHL-i noortesektsioonis Lydia Austeri juhendamisel.

Töötas trombonistina 1944–1957 ER Estraadiorkestris ja 1950–1979 Estonia teatri orkestris, olles aastast 1957 samas tromboonirühma kontsertmeister, hiljem töötades seal ka operetidirigendina.

Aktiivse trombonistikarjääri lõpetas asumisega puhkpilliorkestri Tallinn dirigendi kohale aastal 1980 (alates 1988 peadirigent), kus töötas kuni surmani 1990.

Tänu heale orkestritundmisele ja stiilitajule oli ta nõutud ja hinnatud arranžeerija, seades muusikat nii puhkpilli- kui ka estraadiorkestrile ning arranžeeris ka operette ja muusikale.

Muusikalised lavateosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Kiri nõudmiseni" (Sulev Nõmmiku ja Ülo Raudmäe libreto, Helgi Mulleri laulutekstid; esiettekanne 1965 Estonias)
  • "Muinaslugu muusikas"(Raimond Valgre muusika põhjal, libreto Sulev Nõmmik ja Ülo Raudmäe, Enn Vetemaa laulutekstid; esietendus 1967 Estonias)
  • "Pipi Pikksukk" (koos Ülo Vinteriga; Sulev Nõmmiku ja Enn Vetemaa libreto, Astrid Lindgreni järgi; esietendused 1969 ja 2011 Estonias)
  • "Neli musketäri" (koos Ülo Vinteriga; Sulev Nõmmiku ja Enn Vetemaa libreto; esietendus 1974 Estonias)
  • "Poissmehed" (Arne Oidi muusika põhjal, Sulev Nõmmiku libreto, Heldur Karmo laulutekstid; esietendus 1974 Estonias)

Populaarsemaid levilaule ja instrumentaalpalu[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Heinaveol" (A. Pajuvee sõnadele), mis sai 1950. aastatel Georg Otsa esituses Eestis ülipopulaarseks
  • "Väike tüdruk" (Heldur Karmo sõnadele), millega võitis 1959. aastal Arne Oidi lauluvõistluse preemia.
  • "Vahtraleht" (K. Kanguri sõnadele)
  • "Ei ole roose õitsenud minule" (Minni Nurme sõnadele)
  • "Aeglane fox"
  • "Vaid sulle" (Heldur Karmo sõnadele)
  • "Maantee" (1956)

Ülo Raudmäe juhatas kõigi oma lavateoste esiettekandeid ise. Ta võitis lauluvõistlustel oma levilauludega palju auhindu. Tema lavateos "Pipi Pikksukk" on pikima elueaga lavateos Eesti teatri ajaloos, olles laval järjest 21 aastat.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ülo Raudmäe oli tuntud eesti ooperilaulja Urve Tautsi abikaasa. Raudmäe vend Lembit Raudmäe (25.06.1921 – 20.06.1994) oli Eesti Raadio estraadiorkestri tenorsaksofonimängija ja Estonia teatri orkestri fagotimängija, tamängis ka ansamblis Kuldne Seitse.

Ülo Raudmäe oli kirglik kalamees. Tema lemmikuks oli ameerika džässtrombonist Tommy Dorsey.

Ülo Raudmäe hukkus liiklusõnnetuses 14. oktoobril 1990 Kadriorus.

Helisalvestisi[muuda | muuda lähteteksti]

  • Roosid sulle / Ülo Raudmäe looming ja orkestriseaded – Eesti Kaitseväe Orkester (2003 CD)
  • Rohkesti arranžeeringuid ja salvestisi Eesti Raadios