Mine sisu juurde

Wilhelm von Ulrich (1810−1891)

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on Vahenurme Ulrichite suguvõsast pärit Eestimaa tsiviilkubernerist; teiste samanimeliste isikute kohta vaata artiklit Wilhelm von Ulrich.

Wilhelm von Ulrich
Wilhelm von Ulrich 1864. aastal
Täisnimi Wilhelm Otto Cornelius Alexander von Ulrich
Sünniaeg 19. oktoober (vkj) 1810
Vaimastvere mõis, Laiuse kihelkond, Tartumaa, Liivimaa kubermang
Surmaaeg 15. oktoober (vkj) 1891
Kehra mõis, Harju-Jaani kihelkond, Harjumaa, Eestimaa kubermang
Sõjaväeline haridus Inseneripeakool
Inseneripeakooli ohvitserideklass
Truudusvanne Venemaa keisririik
Teenistus Eestimaa tsiviilkuberneri kohusetäitja
Eestimaa tsiviilkuberner
Teenistusaeg 18291890
Auaste jalaväekindral
Sõjad/lahingud Kaukaasia sõjad (1844−1846)
Ungari sõjakäik (1849)
Autasud Püha Stanislavi ordeni III klass Püha Anna ordeni III klass koos lindiga Püha Vladimiri ordeni IV klass koos lindiga Püha Anna ordeni II klass koos keisrikrooniga Püha Georgi ordeni IV klass Püha Vladimiri ordeni III klass Püha Stanislavi ordeni II klass Püha Anna ordeni I klass koos mõõkadega
Austria Leopoldi ordeni komandöririst Preisimaa Punase Kotka ordeni II klass
Abikaasa Margaretha (Meta) Gertrude Henriette von Essen (1841−1904)
Lapsed Meta Friederike Wilhelmine (1860−?)
Alexander (1862−1942)
Marie Jeanette Katharina (1863−1926)
Wilhelm (1865−1869)

Wilhelm Otto Cornelius Alexander von Ulrich (Venemaal tuntud kui Vassili Kornilovitš, vene keeles Василий Корнилович Ульрих) (19. oktoober 1810 Vaimastvere mõis17. oktoober 1891 Kehra mõis[1]) oli Venemaa sõjaväelane (jalaväekindral). Aastail 18591868 oli ta Eestimaa kuberner.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Päritolu ja haridustee[muuda | muuda lähteteksti]

Von Ulrich põlvnes Preisimaalt XVIII sajandi esimesel poolel Venemaale rännanud ja Pärnusse elama asunud suguvõsast. Tema isa oli Vahenurme mõisnik major Cornelius Eduard von Ulrich (1770−1844), ema oli Friederike Elisabeth von Bock (1786−1860).[2] Esmase hariduse sai oma kodus. Seejärel õppis Viljandis Holsti erakoolis ja Tartu gümnaasiumis. 1827. aastal astus Peterburis inseneripeakooli, mille lõpetas 1829. aastal ohvitserina. Seejärel täiendas end inseneriakadeemias.[3]

Auastmed[2][muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Kuupäev Auaste
1829
6. detsember praporštšik
1831
1. jaanuar alamporutšik
1833
23. märts porutšik
1840
16. juuni staabikapten
1844
16. jaanuar kapten
1845
7. juuli alampolkovnik
1849
9. august polkovnik
1856
26. august kindralmajor
1864
30. august kindralleitnant
1890
29. juuni jalaväekindral

Autasud[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa autasud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Püha Stanislavi ordeni III klass (1833)
  • Püha Anna ordeni III klass koos lindiga (28. november 1845)
  • Püha Vladimiri ordeni IV klass koos lindiga (27. september 1847)
  • Püha Anna ordeni II klass (16. mai 1848, keisrikroon 14. august 1849)
  • Püha Georgi ordeni IV klass (26. november 1850, 25-aastase teenistuse eest)
  • Püha Vladimiri ordeni III klass (1851)
  • Püha Stanislavi ordeni II klass (1860)
  • Püha Anna ordeni I klass koos mõõkadega (1. jaanuar 1867)

Välismaa autasud[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Abiellus 25. oktoobril 1859 Tallinnas Kehra mõisa pärijanna Margaretha (Meta) Gertrude Adele von Esseniga (1841–1904), kes oli Sooniste ja Kehra (1855–1874) mõisniku alampolkovnik Alexander Georg Matthias von Esseni (1800–1874) ja tema teise abikaasa, Aruküla mõisast pärit ooberst Christoph Johann Andreas Peter von Brümmeri (1797–1834) lese[4] Wilhelmine Charlotte Henriette von Baranoffi (1805–1842) tütar.[5] Abielust sündisid[6]:

  • Meta Friederike Wilhelmine (1860−?)
  • Alexander von Ulrich (1862[7]–1942), elas Tallinnas[8]
  • Marie Jeanette Katharina (1863[9]–1926), Kehra mõisa pärijanna, kes rentis mõisa 1914. aastal Eestimaa Põllumeeste Seltsile[10]
  • Wilhelm (1865−1869), suri noorelt

Sugupuu[muuda | muuda lähteteksti]

Wilhelm von Ulrich
(1810–1891)
Cornelius Eduard von Ulrich
(1770–1844)[11]
Johann Ludwig von Ulrich
(u 1722−1793)
Johann Andreas Ulrich
(1687–1751)
Anna Maria Kantzler (1678−1771)
Ursula Margaretha von Dohren
(1740−1801)
Jacob von Dohren
(u 1707−1756)
Ursula Margaretha Heno
(suri 1779)
Friederike Elisabeth von Bock
(1786–1860)
Wilhelm Gustav von Bock
(1742–1819)
Berend Johann von Bock
(1701–1769)
Katharina Elisabeth von Oettingen
(1715–1747)
Helene Elisabeth von Oettingen
(1759–1827)
Joachim Heinrich von Oettingen
(1726–1786)
Helene Dorothea von Anrep
(1726–1816)

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tallinna Oleviste Koguduse surmameetrika 1891 Saaga TLA.236.2.6:163?88,500,2172,148,0
  2. 2,0 2,1 EAA, f. 1674, n. 2, s. 139. Pagineerimata.
  3. Revalsche Zeitung. Nr 235. 18. Oktober 1891, lk 1.
  4. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 1: Livland, Bd.:1, Görlitz, 1929 lk.351
  5. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland, Görlitz, 1930 lk.79
  6. Tallinna Oleviste Koguduse personaalraamat; Saaga TLA.236.2.9:40
  7. Saaga TLA.236.1.38:56
  8. Saaga ERA.85.1.543:3175
  9. Saaga TLA.236.1.38:56
  10. Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Kehra mõis
  11. Pärnu Eliisabeti koguduse personaalraamat: Saaga EAA.1279.1.143:285

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]


Eelnev
Johann von Grünewaldt
Eestimaa tsiviilkuberner
18581868
Järgnev
Mihhail Galkin-Vraskoi