Ulrich (Vahenurme)

See artikkel on Preisimaalt pärit aadlisuguvõsast; teiste samanimeliste suguvõsade kohta vaata artiklit Ulrich (suguvõsa).

---

Ulrichi (Vahenurme) suguvõsa aadlivapp

Ulrich (saksa keeles Ulrich a. d. H. Wahhenorm, ′Ulrich Vahenurme kojast′, eristamaks neid teistest Ulrichi-nimelistest suguvõsadest) oli Preisimaalt pärit aadlisuguvõsa. Suguvõsa suri välja 1942. aastal.

Ajalugu

Suguvõsaliin algab Preisimaalt pärit Johann Andreas Ulrichiga (1687−1751), kes teenis leitnandina Preisimaa sõjaväes. 1732. aastal rändas ta Peterburi ja astus Venemaa teenistusse. Oma viimastel eluaastatel teenis ta alampolkovnikuna Pärnu garnisonis. Pärnu linnaga jäid tema järeltulijad seotuks XIX sajandi keskpaigani. Tema vanem poeg major Johann Ludwig Ulrich (u 1722−1793) tõusis 1770. aasta paiku teenistuse kaudu aadliseisusse. Abielu kaudu Ursula Margarethe von Dohreniga (1740−1801) omandas ta Pärnu lähedal Vahenurme mõisa, mille tema poeg kapten Kornelius Eduard von Ulrich (1770−1844) müüs 1816. aastal. Viimase kahest pojast said kõrged sõjaväelased, kes tõusid Venemaa keisririigi sõjaväeteenistuses täiskindraliks. Jalaväekindral Wilhelm Otto Cornelius Alexander von Ulrich (1810−1891) oli aastatel 1859−1868 Eestimaa tsiviilkuberner. Ta naitus Margaretha (Meta) Gertrude Henriette von Esseniga (1841−1904), kelle kaudu pärandus Ulrichitele Kehra mõis. Suguvõsa kustus kuberneri poja Alexander von Ulrichi (1862−1942) surmaga.

Eestimaa tsiviilkuberner Wilhelm Otto Cornelius Alexander von Ulrich (1810−1891) 1864. aastal

Ulrichid rüütelkonna matriklis

Suguvõsa võeti 1790. aasta paiku Liivimaa kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse. 12. jaanuaril (vkj) 1797 võeti nad Liivimaa rüütelkonna matriklisse. Eestimaa tsiviilkuberner Wilhelm Otto Cornelius Alexander von Ulrich (1810−1891) immatrikuleeriti Eestimaal 11. detsembril (vkj) 1865.

Suguvõsa liikmeid

• Gustav Ludwig Romeo von Ulrich (1808−1884), insener-kindral, pataljoni- ja brigaadikomandör, Brest-Litovski komandant, Varssavi Aleksandri tsitadelli komandant
• Wilhelm Otto Cornelius Alexander von Ulrich (1810−1891), jalaväekindral, Eestimaa tsiviilkuberner

Sugupuu

Johann Andreas Ulrich (1687–1751), Preisimaa leitnant, Venemaa alampolkovnik (1746); abiellus Anna Maria Kantzleriga (1678−1771)

A1. Johann Ludwig von Ulrich (u 1722−1793), Venemaa aadlik, Vahenurme mõisnik (1780ndad), major; abiellus 1759 Vahenurme pärija Ursula Margarethe (von) Dohreniga (1740−1801)

B1. Hans Heinrich (1763−1784), alamporutšik

B2. Cornelius Eduard (1770–1844), Vahenurme mõisnik (müüs 1816), kapten; abiellus 1807 Friederike Elisabeth von Bockiga (1786−1860)

C1. Gustav Ludwig Romeo (1808–1884) (ru), Kownatka, Mariacki, Hawlowice ja Smiatka majoraathärra (doneeriti 1867), insener-kindral (1883), Brest-Litovski kindluse komandant (1871−1877); abiellus 1864 Alida Wilhelmine von Blumenthaliga

C2. Wilhelm Otto Cornelius Alexander (1810–1891), jalaväekindral (1890), Eestimaa tsiviilkuberner (1859−1868); abiellus 1859 Kehra pärija Margaretha (Meta) Gertrude Henriette von Esseniga (1841−1904)

D1. Meta Friederike Wilhelmine (1860−?)

D2. Alexander (1862−1942)

D3. Marie Jeanette Katharina (1863–1926), Kehra mõisaomanik (1907−1914)

D4. Wilhelm (1865−1869)

A2. Johann Andreas (u 1724−1755), porutšik; abiellus Christina Helena von Patkuliga (*u 1726−1756)

Kehra mõis. Ulrichite valduses alates 1875. aastast. Müüdi Eestimaa Põllumajanduse Seltsile, kuid jäi suguvõsa kätte alalisele rendile

Ulrichi suguvõsa mõisavaldused

• Eestimaa:
  • Kehra (Kedder) (1875−1914)
• Liivimaa eesti distrikt:
  • Vahenurme (Wahhenorm) (1780ndad−1816)
• Poola:
  • Kownatka, Mariacki, Hawlowice, Smiatka (need doneeriti 1867, majoraat)

Kirjandus

• EAA, f. 1674, n. 2, s. 139. Ulrich (Vahenurme).
• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 466.
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 260−261 (allmärkus) [1].
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 310 [2].
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2004. Lk 122.