Bock (Lahmuse)

Bocki (Lahmuse) suguvõsa aadlivapp

Bock (saksa keeles Bock a. d. H. Lachmes, ′Bock Lahmuse kojast′, rootsi keeles Bock från Lahmes, vene keeles Бок) on Sileesiast pärit Rootsi, Liivimaa ja Eestimaa põlisaadlisuguvõsa.

Ajalugu

Päritolu ja varasem ajalugu

Bockide suguvõsa perekondliku traditsiooni järgi algab suguvõsaliin 1500. aasta paiku elanud Wolmar von Bockiga, kes oli Sileesias Breslau lähedal Gröneicheni mõisa omanik. Ta siirdus sajandivahetusel sõjaväelasena Liivimaale, kuid naasis siis kodumaale. Tema poeg Heinrich von Bock saabus samuti Liivimaale, kuid siis jäid Bockid sinna püsivalt elama. Viimase poeg Wilhelm Wolmar von Bock (suri enne 1601) omandas Viljandimaal maavaldusi. Teda loetakse traditsiooniliselt Bockide suguvõsa rajajaks. 1599. aastal sai ta lääniks Suure-Jaani kihelkonna Lahmuse küla, kuhu tema järeltulijate ajal rajati mõis; see valdus jäi suguvõsaga kauaks seotuks. 1689. aastal sai ooberst Wilhelm von Bock (1618−1689) naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikuks (nr 1174). Tema kolmest nooremast vennast põlvnesid suguvõsa Räsna, Lahmuse ja Loodi liinid.

Räsna liin

Räsna liini rajas Rootsi ooberstleitnant Heinrich Wolmar von Bock (1619 − enne 1678). Tema järeltulijad tegid karjääri Rootsi ja Venemaa sõjaväes. Gustav Jakob von Bock (1730−1768) ülendati kindraliks. Temaga suri see perekonnaharu meesliinis välja.

Lahmuse liin

Wilhelm von Bocki vend Rootsi ooberstleitnant Antoni Johann von Bock (1620 − pärast 1695) rajas Lahmuse liini. Tema järeltulijad laiendasid valdusi veelgi ning omandasid abielusidemete kaudu Viljandimaal Päri ja Harjumaal Kehtna mõisad. Lahmuse mõis müüdi ära 1758. aastal.

Bockid rüütelkonna matriklis

1689. aastal introdutseeriti Rootsi rüütelkonda ooberst Wilhelm Bock (suri 1689). 1747. aasta 29. juunil võeti suguvõsa Liivimaa rüütelkonna matriklisse. 15. jaanuaril 1818 immatrikuleeriti Liivimaa maanõunik Heinrich August von Bock (1771–1863) Eestimaa rüütelkonna matriklisse.

Suguvõsa liikmeid

Liivimaa maanõunik Berend Johann von Bock (1701−1769)

• Wilhelm von Bock (1618−1689), Rootsi sõjaväelane (ooberst), mõisaomanik
• Wolmar Johann von Bock (1673–1710), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Daugavgrīva komandant, mõisaomanik
• Berend Johann von Bock (1701–1769), Liivimaa maanõunik, Liivimaa õuekohtu assessor ja Liivimaa ülemkonsistooriumi president, mõisaomanik
• Gustav Jakob von Bock (1730–1768), kindral
• Heinrich August von Bock (1771−1863), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten), Liivimaa maanõunik, mõisaomanik
• Timotheus Eberhard von Bock (1787–1836), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik), dissident, mõisaomanik, Jaan Krossi romaani "Keisri hull" nimitegelane
• Woldemar Bernhard Wilhelm Georg Heinrich von Bock (1816−1903), Liivimaa õuekohtu viitsepresident, nimekas kirjanik, helilooja
• Georg von Bock (1818−1876), Venemaa keisririigi mereväelane (viitseadmiral)
• Heinrich Anton Hermann Karl Peter Moritz von Bock (1818−1903), kammerhärra, tõeline riiginõunik, Liivimaa maanõunik, Liivimaa maamarssal, mõisaomanik
• Friedrich Wilhelm von Bock (1824–1904), meditsiinidoktor, Tartu linnaarst
• Alexander Friedrich von Bock (1829–1895), kunstnik (kujur)
• Boris von Bock (1857−1943), Riia linnaarhitekt
• Gisela Dorothea von Bock (sündinud 1933), filosoofiadoktor, professor, kunstiajaloolane

Bocki suguvõsa mõisavaldused

Lahmuse mõisa peahoone. Suguvõsa valduses 1599−1758 ja 1873−1919

Loodi mõisa peahoone. Suguvõsa valduses 1679−1919

• Eestimaa:
  • Kehtna (Kechtel) (1754−1777), Lümandu (Limmat) (1779−1781), Nõmme (Nömme) (1817−1820 ja kuni 1829, pandivaldus), Paeküla (Paenküll) (1777−1814), Pühatu (Pühhat) (1815−1816, pandivaldus), Riidaku (Ridaka) (1816−1822, pandivaldus), Räsna (Resna) (1614−u 1693), Triigi (Ottenküll) (1895)
• Ingerimaa:
  • Buddina (XVII sajandil)
• Liivimaa eesti distrikt:
  • Lahmuse (Lachmes) (1599−1758 ja 1873−1919), Loodi (Kersel) (1679−1919), Pahuvere (Willust) (1679−1799), Päri (Ninigal) (u 1732−1919), Soontaga (Sontack) (oli 1754), Surju (Surri) (1805−1806, pandivaldus), Vaimastvere (Waimastfer) (oli 1721, rendivaldus, 1799−1809 pandi-, 1809−1817 pärusvaldus), Vana-Võidu (Alt-Woidoma) (1667−1685, pandivaldus), Vardi (Schwarzhof) (1741−1913)
• Liivimaa läti distrikt:
  • Oleri (Ohlershof) (1805−1807, pandivaldus), Trikāta (Trikaten) (1840−1857, rendivaldus), Vibroka (Sudden) (1831−1836, pandivaldus)
• Lääne-Preisimaa:
  • Dargau
• Sileesia:
  • Gröneichen (XV-XVI sajandil)

Kirjandus

• Bock, Jürgen von. Buch der bei den Ritterschaften von Liefland & Esthland immatriculierten Böcke. 2005.
• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 247, tabel lk 246 järel.
• Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. I kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1925. Lk 466.
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 228 [2].
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929. Lk 569-584 [3].
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelige Häuser B. Bd XXIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2000. Lk 57-91.
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd I. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1999. Lk 450-451.