Bock (Lahmuse)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel on Lahmuse mõisa Bocki suguvõsast; Bukase mõisa Bocki suguvõsa kohta vaata artiklit Bock (Bukas).

Bocki (Lahmuse) suguvõsa aadlivapp

Bock (saksa keeles Bock a. d. H. Lachmes, ′Bock Lahmuse kojast′, rootsi keeles Bock från Lahmes, vene keeles Бок) on Sileesiast pärit Rootsi, Liivimaa ja Eestimaa põlisaadlisuguvõsa.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Päritolu ja varasem ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Bockide suguvõsa perekondliku traditsiooni järgi algab suguvõsaliin 1500. aasta paiku elanud Wolmar von Bockiga, kes oli Sileesias Breslau lähedal Gröneicheni mõisa omanik. Ta siirdus sajandivahetusel sõjaväelasena Liivimaale, kuid naasis siis kodumaale. Tema poeg Heinrich von Bock saabus samuti Liivimaale, kuid nüüd jäid Bockid siia püsivalt elama. Viimase poeg Wilhelm Wolmar von Bock (suri enne 1601) omandas Viljandimaal maavaldusi.[1] Teda loetakse traditsiooniliselt Bockide suguvõsa rajajaks.[2] 1599. aastal sai ta lääniks Lahmuse küla, kuhu tema järeltulijate ajal rajati mõis; see valdus jäi suguvõsaga pikalt seotuks. 1689. aastal sai ooberst Wilhelm von Bock (1618−1689) naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikuks. Tema kolmest nooremast vennast põlvnesid suguvõsa Räsna, Lahmuse ja Loodi liinid.

Räsna liin[muuda | muuda lähteteksti]

Selle liini rajas ooberstleitnant Heinrich Wolmar von Bock (1619−enne 1678). Tema järeltulijad tegid karjääri Rootsi ja Venemaa sõjaväes. Gustav Jakob von Bock (1730−1768) tõusis kindraliks. Temaga suri see perekonnaharu meesliinis välja.

Lahmuse liin[muuda | muuda lähteteksti]

Wilhelm von Bocki vend ooberstleitnant Antoni Johann von Bock (1620−pärast 1695) rajas Lahmuse liini. Tema järeltulijad laiendasid valdusi veelgi ning omandasid abielusidemete kaudu Päri ja Kehtna mõisad. Lahmuse mõis müüdi ära 1758. aastal.

Bockid rüütelkonna matriklis[muuda | muuda lähteteksti]

1689. aastal introdutseeriti Rootsi rüütelkonda ooberst Wilhelm Bock (suri 1689). 1747. aasta 29. juunil võeti suguvõsa Liivimaa rüütelkonna matriklisse. 15. jaanuaril 1818 immatrikuleeriti Liivimaa maanõunik Heinrich August von Bock (1771–1863) Eestimaa rüütelkonna matriklisse.

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Liivimaa maanõunik Berend Johann von Bock (1701−1769)

Bocki suguvõsa mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

Lahmuse mõisa peahoone. Suguvõsa valduses 1599−1758 ja 1873−1919
Loodi mõisa peahoone. Suguvõsa valduses 1679−1919
  • Eestimaa:
    • Kehtna (Kechtel) (1754−1777), Lümandu (Limmat) (1779−1781), Nõmme (Nömme) (1817−1820 ja kuni 1829, pandivaldus), Paeküla (Paenküll) (1777−1814), Pühatu (Pühhat) (1815−1816, pandivaldus), Riidaku (Ridaka) (1816−1822, pandivaldus), Räsna (Resna) (1614−u 1693), Triigi (Ottenküll) (1895)
  • Ingerimaa:
    • Buddina (XVII sajandil)
  • Liivimaa eesti distrikt:
    • Lahmuse (Lachmes) (1599−1758 ja 1873−1919), Loodi (Kersel) (1679−1919), Pahuvere (Willust) (1679−1799), Päri (Ninigal) (u 1732−1919), Soontaga (Sontack) (oli 1754), Surju (Surri) (1805−1806, pandivaldus), Vaimastvere (Waimastfer) (oli 1721, rendivaldus, 1799−1809 pandi-, 1809−1817 pärusvaldus), Vana-Võidu (Alt-Woidoma) (1667−1685, pandivaldus), Vardi (Schwarzhof) (1741−1913)
  • Liivimaa läti distrikt:
  • Lääne-Preisimaa:
    • Dargau
  • Sileesia:
    • Gröneichen (XV-XVI sajandil)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Bock, Jürgen von. Buch der bei den Ritterschaften von Liefland & Esthland immatriculierten Böcke. 2005, lk 37, 39, 40.
  2. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929, lk 569 [1].

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Bock, Jürgen von. Buch der bei den Ritterschaften von Liefland & Esthland immatriculierten Böcke. 2005.
  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 247, tabel lk 246 järel.
  • Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. I kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1925. Lk 466.
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 228 [2].
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929. Lk 569-584 [3].
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelige Häuser B. Bd XXIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2000. Lk 57-91.
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd I. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1999. Lk 450-451.