Virumaa piiskopkond
Virumaa piiskopkond oli rooma katoliku kiriku Lundi peapiiskopkonna lühiajaline piiskopkond Eestimaal, hõlmates Virumaad ja Järvamaad[1].
Pärast Taani kuninga ja vasallide sõjalist võitu Lindanise lahingus eestlaste muistses vabadusvõitluses vallutasid ja ristisid taanlased 1219. ja 1220. aastal Põhja-Eesti alad ning saavutasid kontrolli Harjumaa, Virumaa, Alutaguse, osa Läänemaa ja Järvamaa üle, kuhu asutati Eestimaa hertsogkond Taani kuninga valdusena. Esimeseks Eestimaa hertsogiks nimetas Taani kuningas Valdemar II aastal 1220 oma poja Knudi. Kuningas Valdemar II lahkus ise 1219. aasta suve lõpul ja määras vallutatud ja vallutatavate maade asehalduriks Anders Suneseni.
Virumaa piiskopkonna asutas 1220 aastal Lundi peapiiskop Andreas Sunesen ja see kuulus see Lundi peapiiskopkonna alla, Viru piiskopkonna katedraalile anti kohe suur maavaldus, 70 adramaa suurune Tõrma küla[2]. Virumaa piiskopkonna olemasolu lõppes 1220. aastatel, kui Mõõgavendade ordu ning Riia ja Tartu piiskopid vallutasid kõik Taani valdused Eestimaal.
30. jaanuaril 1232 sätestas paavst Gregorius IX avaldatud bullas "Fraternitati tuae" paavsti legaat Alna Balduinile, et ta peab Eestimaal ja Liivimaal eraldama paavsti nimel valdusi, kasutades selleks vajadusel relva jõudu. Paavst käskis Riia ja Lihula (Tartu) piiskoppidel ning Mõõgavendade ordul anda legaadile üle Virumaa, Järvamaa ja Läänemaa.
Paavsti legaadi Modena Wilhelmi (Modena Guillemuse) osavõtul sõlmitud Stensby lepingu kohaselt tagastas Rooma paavstile alluv vaimulik Liivi ordu kui Mõõgavendade ordu järglane 1238. aastal Taanile Tallinna, Rakvere ja Narva linnused, Revala, Harjumaa ja Virumaa (umbes 12 000 km²). Järvamaa jäi Liivi ordule, kuid ordu ei tohtinud Taani kuninga loata sinna kindlustusi rajada, kuid jäi koos ülejäänud Taani hallatava Eestimaaga kiriklikult Lundi peapiiskopkonna Tallinna piiskopi diötseesi.
Kui Taani kuningas Valdemar II 1238. aastal Stensby lepinguga Põhja-Eesti taas oma valdusse sai, siis otsustati, et Taani võimu aluses Põhja-Eestis pole vajadust kahe erineva piiskopkonna jaoks. Lundi peapiiskop (1228–1252) Uffe Thrugotsen andis Virumaa piiskopkonna üle Tallinna piiskopile Thorkillile (1240–1260)[3].
24. veebruaril 1248 määras paavst Innocentius IV Virumaa piiskopkonna Lundi peapiiskopkonna jurisdiktsiooni alla, kuid Liivimaa peapiiskop Albert Suerbeer nimetas aasta varem Virumaa piiskopiks munk Dietrichi. Paavst Aleksander IV tegi 7. juulil 1260 Riia peapiiskop Suerbeerile ülesandeks määrata Virumaa piiskop mõne teise piiskopkonna piiskopiks. Diedrich ei tegutsenud kunagi oma piiskopkonnas Virumaal, kuid asudes Reinimaal, seadis ametisse preestreid, andis Rooma paavsti volitusel välja ametlikke tõestuskirju (saksa keeles Urkunde) ja pattude andeksandmise kirju.
Virumaa piiskopid
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kristjan Kaljusaar, Virumaa läänimehed 13. sajandi esimesel poolel, Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2021 (Tartu: Õpetatud Eesti Selts, 2022), lk 35
- ↑ Artur Vassar, Esimese Tallinna piiskopi päritolust, Keel ja Kirjandus nr 1, 1970, lk 34
- ↑ Stefan Pajung ja Mihkel Mäesalu, Tülikas legaat – Albert Suerbeeri konflikt Lundi peapiiskopi Uffega, Tallinna Linnamuuseumi ajaveeb (vaadatud 29.04.2024)