Vikipeedia:Saame suureks digitaalselt!

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Vikipeedia:Saame suureks digitaalselt)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
"Saame suureks digitaalselt!" tunnuspilt

Wikimedia Eesti ja Tartu Ülikool veavad aastal 2020. algatust, mis kutsub digikultuuriaasta puhul panustama meie digitaalsesse kultuurikihti:

Algatuse eesmärk on toetada kvaliteetse ja kõigile vabalt kättesaadava digitaalse teabevara kasvu ning aidata sellega kaasa eesti kultuuri, teaduse ja keele elujõu tagamisele infoühiskonnas. Sellel aastal on eraldi fookus hariduslike materjalide kättesaadavaks tegemisel, sj elukestval õppel Vikipeedia ja sõsarprojektide toel.

Meie digitaalse vaimuvara suurus sõltub meie kõigi ühisest panusest – liitu kohe, sest jagatud teadmine on suurem!

Kuidas panustada[muuda lähteteksti]

Wikimedia projektid

Sõltumata sellest, millega soovid panustada, on mõistlik luua endale kasutajakonto. See on lihtne ja seda saab teha siin. Kasutajanimi võib olla pseudonüüm ja konto toimib kõigis vikiprojektides, tehes nende kasutamise mugavamaks. Meie küsime kampaanialehel liitumisel kasutajanime, et teha osalemisest kokkuvõtteid. Konto võimaldab Vikipeediat ka oma eelistuste järgi seadistada.

Artikleid saab Vikipeedias täiendada ja parandada kasutades linke "Muuda" ja "Muuda lähteteksti". Uut artiklit saab alustada, kui klõpsata punasele lingile. Artiklite kirjutamisest ja toimetamisest loe täpsemalt altpoolt.

Kõige lihtsam viis alustamiseks on teha muudatusi olemasolevatesse artiklitesse. Kui näed kuskil viga, saad selle parandada. Tee julgelt muudatusi! Olemasolevate artiklite ajakohastamine, täiendamine, toimetamine, kontrollimine, viidete lisamine, sh nende puudumise äramärkimine on Vikipeedia kvaliteedi tagamisel ülimalt oluline. Iga päev tehakse Vikipeediasse üle tuhande sellise muudatuse ja iga sinu väiksemgi muudatus aitab Vikipeedial kasvada!

Lisaks artiklitele on võimalik panustada meediamaterjali, alliktekstide või tsitaatide ning andmetega.

Lisainfo kasutajakonto loomisest

Konto loomisel küsitakse ainult seda, et millist kasutajanime ja parooli soovid ning sinu e-posti aadressi. Kasutajanime valik võiks olla läbimõeldud, sest selle hilisem muutmine on tülikas. See võib olla sinu pärisnimi, aga ka pseudonüüm, nimes võivad esineda täpitähed, tühikud jms.

E-posti aadress on teiste kasutajate eest varjatud ja selle lisamine on vabatahtlik. Selle äratoomine on siiski mõistlik, sest nii saavad teised kasutajad vajadusel suga Vikipeedia kaudu e-kirjatsi ühendust võtta, samuti võimaldab see parooli ununemisel taastada ligipääsu kontole.

Kui sa registreerudes e-posti aadressi ei lisa, saad selle hiljem sisseloginuna lisada kontoeelistuste alt, sealsamas saad ka seadistada oma Vikipeedia kasutajakogemust.

Eri Vikipeedia projektides või keeleversioonides loodud kontosid on võimalik omavahel hiljem liita, mistõttu ei pea sa praegu muretsema, kui soovid kampaaniaga liituda, aga sulle ei meenu varasemad kontoandmed.

Vikipeedia jt Wikimedia portaalid panevad suurt rõhku isikuandmete kaitsele, toetavad pseudonüümse panustamise võimalust ega jaga kasutajaandmeid kolmandate osapooltega ilma tungiva vajaduseta.

Fotode, videote ja helifailide lisamine[muuda lähteteksti]

Fotode ja teiste meediamaterjalide lisamine on võimalik Wikimedia Commonsis. Seal otsi külgribalt link "Laadi fail üles" ja edasine on juba lihtne. Meeles tuleb siiski pidada, et lisatud materjal peab olema enda loodud, kellegi teise poolt avaldatud vabakasutuslitsentsiga või kuuluma avalikku omandisse. Ühtlasi peaks failidel olema kirjeldav pealkiri (nt "Hunt Harju maakonnas, 2020" või "Tartu Raekoda 2012") ja võimalikult täpne kategooria (nt "Canis lupus" või "Tartu Town Hall"), et lihtsustada failide hilisemat leidmist.

Mugavamaks üleslaadimiseks otse sündmuskohalt on olemas mobiiliäpp. Wikimedia Eesti korraldab ka eraldi pildiretki ja ülemaailmselt teadusfoto konkurssi, annab välja Vikipeedia aasta fotograafi auhinda ning kureerib muudel viisidel häid ja huvitavaid fotograafe ning nende loomingut. Pildipanka on oodatud kõik vähimagi haridusliku väärtusega või midagi dokumenteerivad pildid, on olemas ka nimekiri soovitud piltidest. Kiire visuaalse ülevaate sobivatest piltidest saad selle aasta nädala piltide minigaleriist:

Alliktekstide lisamine[muuda lähteteksti]

Vikitekstid koondavad eestikeelseid vabasid alliktekste (näide 1, näide 2). Nende muutmine käib samamoodi kui Vikipeedia kohendamine.

Tsitaatide lisamine[muuda lähteteksti]

Vikitsitaatide päeva tsitaadid jõuavad automaatselt Twitterisse

Vikitsitaadid koguvad eestikeelseid tsitaate (näide 1, näide 2). Tsitaadivaramusse panustamine on üks kõige lihtsamaid viise Vikipeediale kaasa aidata. Seda saab teha lugemise, raadio kuulamise, filmivaatamise jmt kõrvalt, kui on soov huvitavat mõtet, väljendust või tekstikohta teistegagi jagada. See ei nõua samasugust keskendumist, kui entsüklopeediaartikli koostamine või toimetamine ning on jõukohane kõigile, kes oskavad lugeda või kuulata ja suudavad teksti sisestada või kopeerida. Väärtuslikumad on aga tsitaadid, mis on varustatud korrektsete viidetega allikale.

Tsitaatide lisamist võib soovitada näiteks kooliõpilastele viitamise harjutamiseks, kuigi tsitaadivaramu tegelik väärtus seisneb nende pakutavas vahetus sissevaates sellesse, mida on eri inimesed mõne teema kohta ütelnud või missugune on mõne konkreetse autori stiil, mõttemaailm või loominguline areng. Ka on tsitaadivaramu allikas ka selle kohta, mida on tsitaatide väljatoojad pidanud oluliseks ja huvitavaks. Seega pole tsitaadivaramu sugugi vaid neutraalne kogu tsitaate, vaid väljendab meie endi arusaamist maailmast ning eri vaatepunktidest sellele.

Andmete lisamine või täiendamine[muuda lähteteksti]

Wikidata andmeüksus skemaatiliselt

Wikidata on maailma suurim vabatahtlike koostatav linkandmetel põhinev teadmusbaas, millesse on imporditud aukartustäratav hulk usaldusväärsed andmekogusid, mida kasutab oma otsingutulemuste optimeerimisel Google, kuid millesse on samal ajal oodatud muudatusi tegema igaüks ning millest saab ka teha reaalajas väga huvitavaid päringuid.

Andmeüksuste muutmine on seejuures sama lihtne nagu mistahes veebivormi täitmine — vajutad nupule "redigeeri", teed soovitud muudatuse ja kinnitad selle nupuga "avalda". Wikidata andmeüksus näib välja selline. Vikipeedia artiklid kasutavad oma tekstis järjest rohkem Wikidatast automaatselt päritud andmeid ja muudatuste tegemine andmepangas on samuti Vikipeedias kaasalöömine.

Keerulisem on andmete massiline muutmine või importimine ja sellega tegelemiseks on mitmesuguseid tööriistu ning liideseid. Ka Wikimedia Eestil oma projektid Eestiga seotud andmete importimiseks — nendes kaasalöömine või oma projekti algatamine on igati teretulnud!

Artikli kirjutamine[muuda lähteteksti]

Teema valimine[muuda lähteteksti]

Artikli teema võib oma äranägemise järgi vabalt valida, aga see peab vastama Vikipeedia artiklite tähelepanuväärsuse nõuetele. St artikkel peaks olema mõne avalikult kättesaadavates allikates kirjeldatud nähtuse, isiku, objekti või mõiste kohta. Enne teema valimist on tarvilik veenduda, kas Vikipeedias juba pole samal teemal artiklit – selleks saab kasutada otsingukasti ülal paremal. Kui otsitud märksõna või fraasi ei leita, siis pakub Vikipeedia ise võimalust alustada uut artiklit. Alustamiseks tuleb vajutada punasel lingil.

Vikipeedias on ka hulk loendeid, mille hulgas markeerivad punased lingid neid märksõnu, mille kohta pole veel artiklit. Kui sirvida loendite nimekirju endale huvitavas valdkonnas, võib sealt leida endale kirjutamiseks artikliteema. Loomulikult võib nn punaseid linke otsida ka lihtsalt oma valdkonna artikleid sirvides või täiendada olemasolevaid artikleid. Lisaks sellele on Vikipeedias nimekirjad artiklitest, mis ootavad kirjutamist.

Ent ei maksa end loenditest ja kategooriatest liialt eksitada lasta. Maailm on muutumises, pidevalt avastatakse ja leiutatakse uusi asju, eksperimenteeritakse kõikvõimalike nähtustega – mõnikord ei ole uute või hästi unustatud vanade asjade jaoks eesti keeles terminit üldse veel olemaski. Sel juhul võib artikli teemade jaoks inspiratsiooni saada Vikipeedia eri keeleversioonidest, kusjuures ei maksa piirduda inglise keelega.

Ehk lühidalt:

  • Mõtle, mis teema sind piisavalt paelub ja mis on selles entsüklopeedilises mõttes tähelepanuväärset;
  • Sirvi eri loendeid ja kategooriaid, soovitud artiklite nimekirju, artikleid endale huvitavas valdkonnas – nende hulgas võib olla see, millest tahad kirjutada;
  • Kui otsustad uue artikli luua, siis mõtle, kuidas sõnastada see märksõna või fraas, millest sa kirjutama hakkad – enesekontrolliks vaata sarnaseid artikleid teistes Vikipeedia keeleversioonides ja mõtle, kas sul on ka allikaid, mida kasutada ja viidata;
  • Isegi kui sa ei jõua selgele otsusele, siis tee oma parim ja hakka pihta – küll kaastöölised aitavad sind kirjutamise käigus!

Kirjutamine[muuda lähteteksti]

Artikli kirjutamise kohta saab ülevaate uute kaastööliste juhendist – seal kirjeldatakse nii Vikipeedia toimimispõhimõtteid, artiklite soovituslikku ülesehitust kui ka üldisi vormistusreegleid. Vikiartikkel koosneb enamasti:

  1. Määratlusest ja selle täpsustustest, mis võtavad artiklis kirjeldatava kokku;
  2. Suurema osa artiklist moodustab põhitekst, mis on enamasti ja iseäranis pikemate artiklite puhul jaotatud peatükkideks, mis võivad olla artikli tüübist sõltuvalt erinevad;
  3. Artikli lõpuosas on seotud artiklite ehk vaata ka, kirjanduse, viidete, välislinkide jmt loendid, mis aitavad artiklit laiemasse konteksti panna;
  4. Vikipeedia spetsiifiliste tehniliste vahenditena on artikli lõpus ka mallid ja kategooriad.

Väga hea ülevaade eri tüüpi artiklite eeldatavatest osadest on Vikipeedia e-kursuse vastavas jaotises.

Paljud uued kaasautorid on hädas allikate viitamisega, sest viidete loetlemine on mõnevõrra tülikas protseduur ega ole sama lõbus kui artiklite kirjutamine. Tegelikult pole artiklite usaldusväärsuse tagamine kaelamurdev ja ei pea viitama igat lauset, vaid piisab iga allika viitamisest nii, et artikli lugejad ja kaastöölised saavad aru, missuguse allika põhjal mis osa artiklist on kirjutatud. See võimaldab artiklite sisu kontrollida ning täiendada — seda on oluline silmas pidada, sest ükski Vikipeedia artikkel pole kunagi lõplikult valmis.

Lisaks eelnevale võib pakkuda inspiratsiooni tutvumine artiklite kvaliteedinõuetega ja veidi lihtsamas vormis hea artikli nõuetega. Aga miski pole kunagi kohe alguses täiuslik ja olulisem on tööga pihta hakata. Nagu paljude asjade puhul — parim õpetaja on ikkagi praktika. Ei maksa end ka eksimustest heidutada lasta – Vikipeedias saab kõike parandada ning abivalmis kaastöölised ja administraatorid juhatavad sind sõbralikult õigele rajale.

Hea viis artikli kirjutamisega seotud võimalustest ettekujutuse saamiseks on teha läbi Vikipeedia õppekäik ja väga hea ülevaate artikli kirjutamise protsessist saab Vikipeedia e-kursuse materjalidest, iseäranis vaata peatükke artikli teemavaliku ja struktuuri kohta.

Ehk lühidalt:

  • Mõtle, kuidas kirjeldatavat nähtust, isikut, mõistet vt määratleda – mõtle ka sellele, kas on mingeid olulisi täpsustusi, mida lugeja peaks kohe alguses selle kohta teadma;
  • Mõtle, mis alamjaotised peaksid artiklis olema ja millega sa need täita kavatsed ning kas sul on ka allikmaterjal, millele viidata;
  • Alusta algusest ja pane artikli esialgne sisu kirja, esimene redaktsioon ei pea olema lõplik – piisab ka määratlusest ja täpsustustest, sest selle avaldamisel võivad juba Vikipeedia teised kaastöölised sulle artikli ülesehituse kohta nõu anda;
  • Hoolitse, et kirjapandu oleks entsüklopeediline ja mitte arvamuslik või spekulatiivne – kuid ka eri seisukohad võivad olla artiklis kajastatud, peamine on, et need oleksid viidetega dokumenteeritud;
  • Jätka kirjutamist, vajaduse korral muuda, taasta, arutle ja korda, kuni oled artikliga rahul.

Ühisloome eripärad[muuda lähteteksti]

Vikipeedia artiklid, eriti mahukamad neist, on koostatud paljude kaasautorite ühisloomena pika aja jooksul. Artiklite kujunemislugu oma kõigi muudatuste, tühistamiste, ümbernimetamiste, muudatustele lisatud resümeede ning nende kõigiga seotud kasutajatega on jälgitav lehekülje ajaloost. Vajutades ükspuha missuguse artikli ülaservas "Näita ajalugu", näidatakse loendit artikli redaktsioonidest. Ajaloolehel saab redaktsioonide vahel liikuda, lasta markeerida kahe valitud redaktsiooni vahel tehtud muudatusi jpm. Ühelt poolt on see vahend artikli kvaliteedi hindamiseks, sest ajaloost saab teada, kes on artikli algataja, missugused kasutajad ja millal viimati on artiklisse panustanud, kas artiklit võib pidada ajakohaseks jpm, aga see on ka hädavajalik vahend kirjutamisel, sest sealt saab vaadata, kes on sinu kirjutatud artiklit muutnud või täiendanud ning kuidas on muudatusi põhjendatud.

Muudatustele lisatakse küll lühikesed "resümeed" või kokkuvõtted, aga nendest ei pruugi piisata, et lahendada artiklite koostamisel tekkivaid keerulisemaid küsimusi. Nende arutamiseks on artiklitel arutelulehed, kus kaastöölised võivad esitada oma seisukohti artiklite ja nendesse tehtavate muudatuste teemal, vaielda eri sõnastuste plusside ja miinuste, eri allikate usaldusväärsuse, artikli ülesehituse vm seonduvate teemade üle, keerulisemate valikute puhul korraldatakse vahel ka hääletusi. Aruteluleht pole kommentaarium, sellel on oma struktuur ning seal mõistlikele tulemustele jõudmiseks tuleb järgida arutelureegleid. Vikipeedias tehtavad valikud ei põhine siiski hääletustel, arutelu eesmärk on konsensus ning selleni jõudmiseks peavad arutelus osalejad, st artikli kaastöölised püüdma üksteise argumentidest aru saada ning olema valmis, et kui kokkuleppele ei jõuta, saab artiklisse kirja panna ainult selle, milles jõuti ühisele arusaamisele.

Ajalugu ja arutelulehed teevad Vikipeedia artiklitest selle, mis need on: pidevalt täienevad ühikud meie ühisest teadmistepagasist. Kui mõnel keerulisel teemal ei suudeta esialgu konsensusele jõuda, siis jäävad muudatused oma aega ootama ning viiakse uute argumentide või allikate toel artiklisse hiljem. Nii väljendab Vikipeedia tõepoolest meie ühist teadmiste seisu ega eelista artiklites ühtegi kindlat huvigruppi või ideoloogiat.

Ehk lühidalt:

  • Vikipeedia artiklid on pidevas täienemises ja kõik muudatused on näha ajaloolehel, muudatusi põhjendatakse resümeedega ning keerulisemad küsimused lahendatakse arutelulehel, kus püütakse jõuda artikli sisus konsensuseni;
  • Kõik kaastöölised Vikipeedias on võrdsed ning tegutsevad ühe ja sama üldeesmärgi nimel, milleks on parem entsüklopeedia – seda silmas pidades on võimalik kõik vaidlused lahendada ja kui nad lahendamata jäävad, siis sellel on oma sisulised põhjused;
  • Pea meeles, et Vikipeedia on meie ühine teadmistepank, tunne end algusest peale kogukonna liikmena ja käitu vastavalt, ole heatahtlik ja eesmärgistatud, õpi teistelt kaastöölistelt ja aita ka ise teistel õppida.

Vaata ka[muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda lähteteksti]