Vikipeedia:E-kursus/Materjalid/Osa 6

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search


Eelmises õppetükis sedastasime, et Vikipeedia artiklite eesmärk on info selge edastamine lugejale. Seega peab artikkel olema kirjutatud selliselt, et käsitletav info oleks lugejale võimalikult kergesti mõistetav. See puudutab ühelt poolt artikli struktuuri ja seoseid teiste artiklitega, teiselt poolt aga eneseväljendust ja keelelist külge. Selles õppetükis jagatakse näpunäiteid, kuidas kirjutada selgeid, täpseid ja ladusaid Vikipeedia artikleid.

Entsüklopeediline stiil[muuda lähteteksti]

Entsüklopeediline stiil taotleb informatsiooni kompaktset esitamist selges, täpses ja üldsusele arusaadavas vormis. Igapäevaselt ei pruugi me sellise stiiliga kokku puutuda. Kooliõpikud võivad näiteks omaks võtta palju jutustavama stiili ning ka meie igapäevane omavaheline keelekasutus jääb entsüklopeedilisest stiilist kaugele. Entsüklopeedia artiklid erinevad keelekasutuselt oluliselt ka näiteks kirjanditest ja muudest loovamatest tekstidest just teksti eesmärgi tõttu. Seetõttu tuleb entsüklopeedilises stiilis kirjutamist eraldi õppida ja harjutada. Eeskuju võib leida ehk paberentsüklopeediatest, ehkki ka need erinevad üksteisest nii vormilt kui eesmärkidelt.

Entsüklopeediline stiil taotleb informatsiooni kättesaadavust ka pinnapealse lugeja jaoks. Üldiselt ei moodustata entsüklopeedilises stiilis pikemaid mõttekäike ja välditakse hinnangute andmist. Informatsiooni edastamiseks sobib enamasti lihtsaim väljendusviis. Keeruliste mõtete lihtne väljendamine nõuab aga kogemusi ja harjutamist. Järgnevalt juhime tähelepanu mõnele seigale, mida Vikipeedia artikli kirjutamisel ja toimetamisel tähele panna.

Üldnõuanded[muuda lähteteksti]

Mõtle lugejale. Niisamuti kui artikli sisu puhul, tuleb ka keelelise vormi juures mõelda lugejale. Lugeja eesmärk võib olla leida vajalik info üles võimalikult kiiresti, mistõttu ta ei pruugi lugeda artiklit algusest lõpuni. Seetõttu tasub tähele panna, et teksti osad ja kirjutatud laused oleksid mõistetavad ka eraldi lugedes.

Too esile kõige tähtsam. Püüa anda lugejale kohe võimalikult ulatuslik ülevaade tähtsamast. Lugeja ei peaks üksikasjade puhul enam üllatuma.

Väljenda lihtsalt, kompaktselt ja täpselt. Laused tuleks taandada hädavajalikule. Liigsed sõnad ei lisa usaldusväärsust, samas ei õigusta kompaktsus informatsiooni väljajätmist.

Kirjuta faktidest. Keskendu ainult allikate abil tõendatavatele väidetele. Püüa oma seisukohti varjata ja hoidu lugejaga koos arutlemast. Neutraalsusest on kasu eriti juhul, kui seisukohad võivad tõesti erineda.

Loe kirjutatu enne postitamist läbi. Pärast artikli mustandi kirjutamist vaata see mõne aja pärast uuesti kriitilise pilguga üle. Uuel lugemisel võib teema olla palju selgem ning pole üllatav, kui leiad olevat vajaliku teha põhjalikke ümberkorraldusi. Need on alati vaeva väärt.

Info esitamine[muuda lähteteksti]

Ka keerulisi mõtteid saab väljendada lihtsalt ning see ongi omaette väärtusega kunst. Ühe artikli sees püüeldakse ühelt poolt väljenduse kompaktsuse ja teiselt poolt teksti arusaadavuse poole. Mõnikord on nende vahel raske tasakaalu leida. Sellisel juhul tasub vaadata teisi artikleid sarnastel teemadel, sest need annavad aimu, kui üldiselt/detailselt teatud teemasid lahti kirjutada.

Uute mõistete sisse toomisel jälgi, et need oleksid arusaadavad. Samas ei tasu pikkade definitsioonidega lugejat eksitada. Vikipeedia keskkonnas toetuvad artiklid üksteisele ning seetõttu ei pruugi iga mõistet artiklis põhjalikult tutvustada. Huviline lugeja leiab vastused naaberartiklitest. Seetõttu on kasulik linkida uus mõiste kohe ka vastava Vikipeedia lehega ka siis, kui seda pole veel kirjutatud. Kui lingitud artikkel on veel kirjutamata, annab link märguande teistele vikipedistidele, et seda artiklit on vaja.

Neutraalsus[muuda lähteteksti]

Vikipeedia üheks oluliseks põhimõtteks on info neutraalne esitamine. Pea meeles, et Sa püüad edastada infot, millega igaüks saaks lõpuks nõustuda, kui on allikaid kontrollinud. Ära too teksti sisse isiklikku hinnangut, isegi kui Sa arvad oma lugejat seda jagavat. Vikipeedia käsitleb ainult selge allikaga fakte ning ei loo uusi teadmisi.

Artikli autori perspektiiv peegeldub väga tihti sõnakasutuses ning Vikipeedias kasutatakse üldiselt umbisikulist tegumoodi, mis jätab autori isiku nähtamatuks. Vikipeedias ei sobi kasutada sõnu minameie või sina. Need toovad autori positsiooni äärmiselt tugevalt esile. Isegi rääkides kõiki inimesi iseloomustavatest tõsiasjadest, ei ole kohane kasutada sõna meie, vaid tuleb väljenduda neutraalselt (näiteks umbisikulises tegumoes: antakse ülevaade, käsitletakse). Vaatepunktide kõrvalejätmine teeb üldiselt tekstid ka kompaktsemaks, lihtsamaks ja objektiivsemaks. Võrdle näiteid 1 ja 2:

1. näide:

Ühekordse režiimis, kujundi generaator aktiveerub välise mõjuga, seda võib mõjutada lihtsa nuppu vajutamine. Pärast režiimi käivitust ekraani kujundus toimub ainult üks kord, selleks, et seda teha veelkord, on vaja vajutada nuppu veelkord. See režiim on kasulik kasutada kui meil on vaja uurida mitteperioodilised protsessid, nagu loogilised signaalid digitaalses skeemis, selleks et teised uurimis tulemused, mis ei ole meie jaoks tähtsad ilmusid ekraani peale.

2. näide:

Ühekordses režiimis aktiveerub kujundi generaator välise mõju tõttu, milleks võib olla lihtsalt nupu vajutamine. Pärast režiimi käivitust ilmub kujund ekraanile ainult üks kord. Selleks, et seda veel kord teha, on vaja nuppu uuesti vajutada. Režiim on kasulik, kui on vaja uurida mitteperioodilisi protsesse, nagu loogilisi signaale digitaalskeemis, et teised ebaolulised uurimistulemused ilmuksid ekraanile.

Keelekasutus võib sisaldada mittefaktilisi perspektiive ka varjatult. Sõnad nagu jubaometiisegikahjuksparimmuidugiloomulikultilmselgeltloodetavasti jt väljendavad hinnangut. Niisugused sõnad loovad artikli faktide suhtes teatud mitteneutraalse hoiaku. Võrdle näiteid 3 ja 4:

3. näide:

Olemas on ka venlafaxine – antidepressant, mis tuleb toime ka katapleksia sümptomitega, kahjuks aga omab silmnähtavaid kõrvalmõjusid, seal hulgas tekitab ka unehäireid.

4. näide:

Olemas on ka venlafaxine – antidepressant, mis tuleb toime ka katapleksia sümptomitega. Venlafaxine puhul aga esineb silmnähtavaid kõrvalmõjusid, seal hulgas tekivad ka unehäired.

Ära ütle lugejale, et miski on irooniline, üllatav, ootamatu või naljakas. Sellised hinnangud ei puutu faktidesse ning ei kuulu Vikipeediasse. Kui mõnd nähtust peetakse parimaks, siis üldiselt on võimalik seda seletada asjatundjate põhjenduste kaudu. Selle asemel, et öelda, et miski on parim, tähtsam või olulisim, näita lugejale, kelle arvates ja miks see nii on. Siis saab lugeja ise otsustada, kas ka tema peaks võtma omaks subjektiivse hinnangu, et see miski on tõepoolest parim.

Mõnikord on kohane väiteid raamistada valdkondade või arvamuste kaupa. Kui esitad sama teema eri käsitlusi või eri koolkondade arvamusi, on sobilik need ükshaaval esile tuua. Näiteks võib hariliku kärnkonna kohta kirjutada, et teda loetakse kärnkonnaliste sugukonda. Sellisel juhul tuleks kindlasti lisada kelle poolt ja/või mille alusel. Paljudel teemadel on üldsuses aga jõutud teatud konsensusele ning eri vaatepunkte ei pea eraldi esile tooma. Siis võib kirjutada, et harilik kärnkonn kuulub kärnkonnaliste sugukonda.

Vikipeedia artiklid püüavad vältida ka ajahetke määramist. Artiklitesse ei tasu kirjutada väljendeid, mis kipuvad kiiresti aeguma (nt sõnad nagu täninihiljutipraegu). Kui olukord muutub, tuleb niigi teksti uuendada ning seetõttu ei lisa need sõnad informatsiooni. Võimalik on kasutada täpsemaid väljendeid, näiteks alates 2005. aastast või 1990. aastatel või siis kirjutada sulgudesse, mis ajahetkest pärineva infoga on tegemist (2008. aasta augusti seisuga). Enamasti ei ole tarvis artikli kirjutamise hetke kuidagi määratleda. Nagu varasemalt öeldud, ei tegele Vikipeedia ka tuleviku ennustamisega ning seega ei sobi  ka tulevikku määratlevad väljendid enamasti sisuga.

Vähima üllatuse printsiip[muuda lähteteksti]

Vikipedistid on võtnud omaks ühe huvitava stilistilise põhimõtte, mida on kutsutud "vähima üllatuse printsiibiks". Selle printsiibi kohaselt peetakse Vikipeedia artiklis õigeks edastada kõige tähtsam info kõige ees. Sellisel juhul saab lugeja kohe teada, millest jutt on, ning loeb edasi, kui teda huvitavad üksikasjad. Sedasi püütakse lugejat võimalikult vähe üllatada. See printsiip on paljuski vastupidine suurele osale ilukirjandusest ja tänapäeva ajalehtedest, kus esialgu püütakse lugejas tekitada uudishimu teksti teema vastu. Vikipeedia artiklites toimub asi vastupidi: lugejas äratatakse huvi täpse lubadusega selle kohta, mis järgnevas tekstis kirjas on. Võrdle näiteks näiteid 5 ja 6. 

5. näide:

Ühes hiljutises eksperimendis loodi ühele tootele viis reklaami. Iga reklaam oli suunatud ühele, teistest erinevale iseloomuomadusele. Eksperimenditulemused näitasid, et reklaame hinnati seda positiivsemalt, mida rohkem need sobitusid katses osalenute loomuga.

6. näide:

Toronto ja Northwesterni ülikooli teadurite eksperimendi tulemused näitasid, et reklaame hinnati seda positiivsemalt, mida rohkem need sobitusid katses osalenute loomuga. Uurimine viidi läbi järgnevalt: eksperimendis loodi ühele tootele viis reklaami, millest igaüks oli suunatud kindlale ja teistest erinevale iseloomuomadusele.

Kuna Vikipeedia lugeja seisukohalt on katse tulemus olulisem info kui katse metoodika, on 6. näites illustreeritud infoesitus eelistatud 5. näitele.

Vikipeedia tekstid alustavad nii artikli, lõigu kui lause tasemel kõige tähtsamast ning toovad hiljem esile vähemtähtsa. Lausestuse puhul on kasulik vaadata, et teksti osad oleksid loetavad ka iseseisvalt. Kui lause mõistmiseks peab vaatama ka eelmist lauset, ei võimalda see lugejal otsida just temale olulist fakti. Seega tuleks vältida asesõnade nagu seetemaseal jm muude ebamääraste väljendite liigkasutust. Muidugi ei ole asesõnad ega üldised nimisõnad keelatud, aga kirjutaja peab olema teadlik ohust lauseid liiga tihedalt omavahel siduda. Enamasti saab lauseid moodustada nii, et nad on mõistetavad ka väljaspool konteksti. Lugeja, kes kiiruga otsib tekstist informatsiooni, hindab väga tööd, mis on tehtud mõtete kompaktseks seadmisel. Võrreldes järgmisi näiteid (muudatused toodud poolpaksus kirjas), on näha, et näites 8 on täpsustatud, millisest perekonnast täpselt jutt käib, ning on loobutud hinnangut väljendavast ki/gi-vormist.

7. näide:

1758. aastal andis rootslasest bioloog Carl Linnaeus oma Systema Naturae kümnendas väljaandes esialgu kärnkonnale binominaalse nime Rana bufo.  Selles väljaandes paigutas ta kõik konnad ja kärnkonnad ühte perekonda Rana. Hiljem selgus, et see perekond tuleks jaotada eraldi perekondadeks ja 1768. aastal Austria teadlane Josephus Nicolaus Laurenti asetaski hariliku kärnkonna ümber perekonda Bufo ja nimetas liigi ümber Bufo bufo’ks.  Kärnkonnad selles perekonnas kuuluvad sugukonda Bufonidae, kärnkonlased.

8. näide:

1758. aastal andis rootslasest bioloog Carl Linnaeus oma Systema Naturae kümnendas väljaandes kärnkonnale binominaalse nime Rana bufo. Selles väljaandes paigutas ta kõik konnad ja kärnkonnad ühte perekonda Rana. Hiljem selgus, et perekond Rana tuleks jaotada eraldi perekondadeks. 1768. aastal Austria teadlane Josephus Nicolaus Laurenti asetas hariliku kärnkonna ümber perekonda Bufo ja nimetas liigi ümber Bufo bufo’ks. Perekonda Bufo kuuluvad kärnkonnad loetakse sugukonda Bufonidae, kärnkonlased.

Näita, ära kirjelda[muuda lähteteksti]

See põhimõte on tekstide koostamisel kasutusel mitmel pool: kujutavas kunstis, kirjanduses, filmikunstis. Ei ole mõtet öelda, et peategelasel olid tähtsad või tähtsusetud mõtted, vaid tuleks kujutada neid mõtteid ja lasta lugejal ise otsustada. Samamoodi ei ole mõtet öelda, et Erika Salumäe on läbi aegade parim Eesti trekisprindisõitja. Samas on täiesti adekvaatne öelda, et Salumäe on Eesti trekisprindisõitja, kes võitis taasiseseisvunud Eesti esimese olümpiakulla. Ta on püstitanud 15 maailmarekordit ning on valitud Eesti parimaks naissportlaseks üheksal aastal. Niimoodi saab artikli autor näidata oma kirjatöö aluseks olnud allikaid. Lugeja võib siin teha oma järeldused selle kohta, kas sportlast tuleks parimaks pidada või mitte. Ei pea kasutama ka üldsõnalisi väljendeid nagu Erika Salumäed peetakse parimaks rattasportlaseks. Tema valimine Eesti parimaks naissportlaseks on aga fakt, mida saab raporteerida.

Väldi sisutuid väljendeid[muuda lähteteksti]

Keel võimaldab meil kasutada sõnu ka ilma midagi sisulist ütlemata. Näiteks võib kirjutada, et rRNA transkriptsiooni regulatsioon on keeruline protsess, mis sõltub paljudest teguritest. Samuti näiteks, et teatakse mitmeid erinevaid tsellulaase, erinevate struktuuride ja funktsioonidega. Mõlemal puhul sai midagi justkui öeldud, ent samas jäi informatsioon edastamata. Vikipeedia artiklis on parem esitada kohe näiteks loeteluna, millistest teguritest rRNA transkriptsiooni regulatsioon sõltub või milliseid erinevaid tsellulaase tuntakse.

Võib juhtuda ka, et muidu sisukasse lausesse satub üksikuid liigseid sõnu, mille eemaldamine ei muudaks lause tähendust, aga mille puhul tundus alguses neid loomulik kaasata. Näiteks:

... kasutavad selliseid reisipakette, kus... -> kasutavad reisipakette, kus …

Kasutatakse mitmeid erinevaid väetisi. -> Kasutatakse mitmeid väetisi.

See sisaldab endas … -> See sisaldab …

Inseneride poolt tehtud … -> Inseneride tehtud …

Seetõttu tuleb tekst ka pärast kirjutamist (korduvalt) üle lugeda ja vaadata, kas kogemata ei ole kirjutamise käigus teksti sattunud üleliigseid sõnu ja väljendeid ning kas väljendus on kompaktne ja selge.

Kompaktsus nõuab väljenduslikku täpsust. See tähendab, et Vikipeedia artiklis ei ole mõtet jutuga keerutada ega väljenduda umbmääraselt. Ähmaste või umbmääraste sõnade kasutamine tekitab probleeme lugejale, kes võib tekstist valesti aru saada või on sunnitud soovitud informatsiooni kättesaamiseks lisaallikaid otsima.

Tüüpilised umbmäärased väljendid on näiteks:

... sellega on seotud ka ... (Tuleks täpsustada, kuidas täpselt on seotud. Kas põhjuslikult? Mille kaudu?)

... asjasse puutub ka ... (Kuidas puutub?)

... sel on positiivne mõju fermenteerimisprotsessile (Missugune täpselt? Milles see väljendub? Kas soodustab protsessi kulgemist?)

Väldi liiga pikki lauseid[muuda lähteteksti]

Vikipeedia artikli toimetamisel tuleks püüelda lühemate lausete poole. Mida pikem on lause, seda raskemini mõistetav see on, sest see sisaldab tavaliselt mitut mõtet. Kui reeglite järgi peab panema ühte lausesse palju komasid, mõttekriipse ja semikooloneid, on seal tõenäoliselt ka mitu mõtet. Kui Su tekstis on väga palju komasid, tasub sõnastus kriitiliselt üle vaadata. Tõenäoliselt saad Sa teksti lihtsamaks teha. Väga tihti on võimalik teksti selgust ja loetavust parandada pikas lauses esinevate mõtete eraldi lausetesse tõstmisega (vt näiteid 9 ja 10). See sunnib autorit väga täpselt läbi mõtlema, kuidas need mõtted ikkagi omavahel seotud on ning mis on selles tekstistruktuuris paratamatu, mis juhuslik.

9. näide:

2012. aastal avaldatud teadustöös uuriti Euroopa ja Põhja-Aafrika kärnkonnaliikide (Bufo bufo) omavahelisi fülogeneetilisi suhteid ja tulemused osutasid uuritavate vahel leiduvale pikale evolutsioonilisele ajaloole.

10.  näide:

2012. aastal avaldatud teadustöös uuriti Euroopa ja Põhja-Aafrika kärnkonnaliikide (Bufo bufo) omavahelisi fülogeneetilisi suhteid. Töö näitas, et kärnkonnaliikide vahel on pikk evolutsiooniline ajalugu.

Korrektne terminoloogia[muuda lähteteksti]

Vikipeedia artiklites tuleb tihti kasutada erialatermineid. Ühe artikli sees tuleb kindlasti kasutada mõisted ühtselt. Kui sama mõistet võib väljendada eri sõnadega, tuleb tutvustada kõiki sünonüüme alguses ning seejärel valida neist üks. Näiteks: Selle protsessi käigus toimub transkriptsiooni alustamine ehk initsiatsioon, RNA ahela pikenemine ehk elongatsioon ning RNA ahela lõpetamine ehk terminatsioon. Artiklis tasub kasutada kas ainult terminit transkriptsiooni alustamine või initsiatsioon. Kui valida põhiterminiks initsiatsioon on soovitav valida ka teised terminid sarnaselt võõrtüvelised (nt elongatsioon, terminatsioon).

Paljudes olukordades on siiski põhjust eelistada omatüvelisi sõnu, kuna nad on uuele lugejale kergemini hoomatavad. Vikipeedia artikli peamine eesmärk on harida lugejat, kes teemast palju ei tea. Kui mõnes valdkonnas on olemas mitu sõna ühe mõiste kohta, tasub mõelda, kas mõni neist võiks olla teemavõõrale lugejale paremini arusaadav. Siiski ei tohi omatüvede kasutamine saada eesmärgiks omaette – erialal laialt kasutatav võõrsõnaline termin peaaegu alati parem kui vähetuntud omatüveline termin.

Kirjutamisel tasub kasutada sõnastikke ja keeleabiressursse. Need ongi loodud igapäevaseks kasutamiseks ja konsulteerimiseks ning aitavad meid ka lihtsamate tekstide loomisel.

Terminoloogia:[muuda lähteteksti]

Keeleabi:[muuda lähteteksti]

  • e-keelenõu (ühispäring keeleinfot sisaldavatest allikatest)

Valik keelesoovitusi[muuda lähteteksti]

Väldi poolt-konstruktsiooni

Väldi sõna poolt kasutamist, eriti siis, kui jutt mingi tegevuse tegijast (nt tema poolt tehtud -> tema tehtud). poolt-konstruktsiooni vältimine vähendab lugeja vaeva, tehes teksti lühemaks ja lauseehituse lihtsamaks. poolt on õigustatud väljenditest, kus see näitab suunda, nt lõuna poolt lähenevad väed.

olema jt tegusõnade kasutus

omama vormid omab ja ei oma on eesti keeles enamasti asendatavad millegi täpsema ja lihtsamaga. Näiteks ta omab asemel saab kirjutada tal on. Tihti teeb see lause ka palju lühemaks ja selgemaks.

Samamoodi aitab teksti lihtsusele kaasa nimisõnavormide piiramine ja tegusõnade kasutamine nende asemel (nt esineb lühike kasv  asemel on lühike või esineb X-i puudumine asemel X puudub). Samas ei saa seda soovitust (nagu soovitusi üldse) võtta absoluutsena.

eri ja erinev kasutus

eri ja erinev kannavad eri tähendusi, vahel on mõlemad sõnad liigsed. erinev rõhutab kahe asja erinevust, nt Tüdrukud olid sarnase minevikuga, kuid samas nii erinevad. Tihti on erinev liigne sõna, nt kahel erineval viisil on sama mis kahel viisil. eri näitab, et tegemist on kahe eri (st mitte sama) asjaga, rõhutamata samas nende erinevusi. Tihti on ka see sõna liigne, nt eri vaatlusviisid on tihti lihtsalt vaatlusviisid.

Võõrkeelsed sõnad ja võõrnimed

Võõrkeelsed sõnad (ehk tsitaatsõnad) tuleb kirjutada kaldkirjas:

Caffè latte (itaalia keeles: caffè e latte), ka latte, on kohvijook, kus on 1/4 espressot ja 3/4 vahustatud piima.

Sellise sõna käänamisel tuleb (sõna hääldusest olenemata) kasutada ülakoma. Pane tähele, et sõna ise on kaldkirjas, aga ülakoma ja käändelõpp püstkirjas:

Caffè latte’t juuakse tavaliselt kõrgest klaasist. Ka teisi latte’l põhinevaid maitsekohvisid juuakse kõrgetest klaasidest. Joogi peal on piimavaht.

Võõrnimed kirjutatakse alati püstkirjas

James Abram Garfield (19. november 1831 – 19. september 1881) oli Ameerika Ühendriikide 20. president.

Google Inc. on paljurahvuseline tehnoloogia- ja tarkvaraettevõte, mille asutasid 7. novembril 1998 Stanfordi ülikooli doktorandid Larry Page ja Sergei Brin.

Võõrnime käänamine oleneb aga selle hääldusest. Kui võõrnime hääldus langeb kokku selle kirjapildiga, pole ülakoma vaja ja käändelõpp lisatakse kohe nime järele:

Garfieldi tulistas 2. juulil 1881 Washingtoni raudteejaamas vaimuhaige Charles J. Guiteau. President suri veremürgituse tagajärjel paar kuud hiljem.

Kui hääldus ei lange kirjapildiga kokku (hääldame sõna lõppu kaashääliku, kuid kirjutame täishääliku), tuleb kasutada ülakoma:

Google'i sõnastatud ettevõtte missioon on „korrastada maailma informatsiooni ning teha see üldiselt kättesaadavaks ja kasulikuks”.

Chevrolet Corvette on Chevrolet’ kupee.

Numbrite kirjutamine

Vahemikku märgib eesti keeles mõttekriips (vastab sümbolile N-dash), näiteks:

lk 156–174 (mitte 156-174)

Kümnendmurru täis ja murdosa eraldatakse eesti keeles komaga:

4,3 km (mitte 4.3 km) ja 15,5% (mitte 15.5%)

Eesti keeles ei panda järguühiku klasside vahele komasid, vaid jäetakse vajadusel tühik:

1 500 000 (mitte 1,500,000)


Ülesanne[muuda lähteteksti]

1. Tee tagasiside põhjal muudatused

Vaata teistelt saadud tagasisidet ning tee vajalikud muudatused. Nagu ikka, tasub tagasisidet võtta tõsiselt, ent Sina ise otsustad, millised muudatused sisse viia.

2. Kirjuta artikkel lõpuni ja toimeta see.

Võta aluseks selle peatüki materjalid ning paranda oma artikli infoesitust, keelekasutust ja terminoloogiat. Vaata üle ka kokkuvõte vormistusnõuded (eelmine õppetükk). Sel korral tuleb esitada viimistletud tekst.

Tähtaeg 21. november