Vikipeedia:E-kursus/Materjalid/Osa 2

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

 

Iga teksti puhul tuleb arvesse võtta selle kirjutamise eesmärki, lugejat ja tekstiliigi tunnuseid. Vikipeedia artiklite eesmärk on anda võimalikult kerge ligipääs lugejale vajalikule informatsioonile ning seetõttu on Vikipeedia artiklitel oma kindel struktuur. Selles õppetükis räägime lähemalt Vikipeedia artiklite kirjutamise eesmärgist, lugejaga arvestamisest ning Vikipeedia artiklite struktuurist.

Vikipeedia artikli eesmärk[muuda lähteteksti]

Ilmselt oled teadlik, et tekste võib kirjutada üsna erisuguses vormis või stiilis. Näiteks koolikirjandites tuleb enamasti arutleda mingil teemal, tuua poolt- ja vastuargumente. Põnevusromaan võib püüda äratada lugeja uudishimu strateegiliselt peidetud informatsiooni kaudu, uudislood püüavad üldiselt võimalikult kiiresti anda lugejale ülevaate uudise sisust, pesumasina kasutusjuhend aga keskendub punktide kaupa probleemidele ja nende võimalikele lahendustele. Mõni tekst on mõeldud otsast lõpuni lugemiseks, mõni teine aga vajadusest lähtudes jupiti kasutamiseks.

Vikipeedia artikli peamine eesmärk on koondada kogu oluline informatsioon mõne nähtuse kohta. See, mida lugeja oluliseks peab, võib sõltuda tema taustast, huvidest, ajapiirangust vms. Tihtipeale tuleb lugeja Vikipeediast otsima teatud mõiste definitsiooni ning sellisel juhul võib juba artikli esimene lause (või lõik) anda tema küsimusele ammendava vastuse ning artikkel on sellega oma eesmärgi täitnud. Mõni teine lugeja otsib Vikipeedias võimalust end mõne teemaga põhjalikumalt kurssi viia ning selle jaoks tahab ta läbi lugeda terve artikli ja veel mitmed teised teemaga seotud artiklid. Mõnel inimesel on aga konkreetne küsimus talle osaliselt tuttava teema kohta ning Vikipeedia peaks võimaldama leida sellele küsimusele vastuse võimalikult kergesti. Vikipeedia artikkel on oma eesmärgi täitnud, kui vajalik info sealt hõlpsasti üles leitakse.

Seega tuleb artikli kirjutamisel arvestada, et teema piiritlemine, info esitamine ja järjestamine on kooskõlas artikli lugeja eesmärkidega. See ei ole muidugi lihtne ülesanne, kuid sellel kursusel läheneme sellele eesmärgile samm-sammult. Selle nädalal tuleb Sul valida oma Vikipeedia artikli teema ning luua artikli esialgne ülesehitus (täpsem info allpool). Seda aitavad Sul teha järgnevad näpunäited.

Peamised põhimõtted Vikipeedia artikli koostamisel[muuda lähteteksti]

Vikipeedia koondab olulist infot avaldatud allikatest. Mis on oluline, sõltub tihtipeale teemast ja kontekstist. Vikipeedia püüab arvestada üldsuse huvidega. Vikipeedia ei ole mõeldud hüpoteeside ja originaaluurimuste esitamiseks.

Kirjuta artikkel ise. Vikipeedia artiklite eesmärk erineb enamasti oma allikate eesmärkidest. Seetõttu tuleb artikli struktuur ja tekst ise luua. Refereerida tuleb allikate sisu, mitte sõnu.

Arvesta lugejaga. Lugejatel on erinevad huvid ja teadmised. Lugejaga peab arvestama ka teksti üldine ülesehitus: artikli sisu, selle rõhuasetus ja komponendid tuleb kujundada just eeldatava lugeja vajadustest lähtudes. Artikkel peab pakkuma teema mõistmiseks vajalikku konteksti. Oluline roll on artikli esimesel lausel, kus tuleb välja tuua faktid. Need faktid võivad olla Sulle teksti autorina ilmselged, aga ei pruugi olla teada lugejale, kes pole nähtusest varem kuulnud. Näiteks kirjeldades Ford Thunderbirdi, tasub kohe kirjutada ka, et tegemist on automargiga. Vale on alustada spetsiifilisemast informatsioonist, näiteks kirjutada, et Ford Thunderbird loodi konkureerima Chevrolet Corvette'iga ja lasti tootmisesse 1955. aastal. Esimene lause peaks ütlema, et Ford Thunderbird on automark.

Võta eeskujuks teisi artikleid. Vikipedistid enne Sind on teinud ära suure töö artiklitele sobiva struktuuri leidmisel. Varasemate artiklite lugemine pakub enamasti probleemile lahenduse. Vaata teisi lähedasel teemal kirjutatud artikleid ja Vikipeedia artiklite struktuurielemente (allpool).

Iga artikkel on erinev. Ehkki varasematest kogemustest tuleb õppida, võib iga artikli juures olla tarvis lahendada ainulaadseid probleeme. Igal teemal on oma spetsiifika ning ükski juhend ega eeskuju ei suuda kõiki probleeme detailideni lahendada. Seega otsustad artikli autorina just Sina, missuguse ülesehitusega Sinu artikkel peab olema ning mis on kõige olulisem info, mida edasi anda.

Teema valik ja piiritlemine[muuda lähteteksti]

Vikipeedia artikkel koondab niisiis olulist informatsiooni mõnel tähelepanuväärsel teemal. Tähelepanuväärsus võib paljugi sõltuda lugeja informeeritusest või huvidest. Vikipeedia on võtnud eesmärgiks suunata artiklid ühiskonna kui terviku huvidele ning seetõttu määrab nähtuse tähelepanuväärsuse teema kajastatus usaldusväärsetes avalikes allikates. 

Mis täpselt on tähelepanuväärsed teemad ja olulised aspektid, sõltub paljugi vaatepunktist. Pidades silmas olulisust avalikkusele, on Vikipeedias loodud nimekirjad kõige tähtsamatest teemadest, millest tasuks ka teiste keelte Vikipeediates kirjutada. Neid saab vaadata siitsiit ja siit. Ka need nimekirjad ei pretendeeri lõplikule tõele ning peegeldavad valikuid, mida mõned vikipedistid teatud hetkel teinud on. Tähelepanuväärsus võib ajas muutuda ja ümber kujuneda. Siiski on teatud asju, mis ei sobi Vikipeediasse. Näiteks oma bändist, veebilehest või firmast ei tasu artiklit kirjutada, kui seda ei ole kajastatud iseseisvates allikates. Vikipeedia ei ole koht (enese)reklaamiks.

Reeglina on artikli teemaks üks nähtus. Artikli pealkiri peab vastama artikli sisule ja kui on valida mitme samatähendusliku pealkirja vahel, on soovitav valida variantidest levinuim. Artikli pealkiri on nimetavas käändes ja peaaegu alati ainsuses (välja arvatud juhul, kui nähtuse nimetamisel on tavapärasem mitmuslik vorm, näiteks “talgud”). Artiklid ei tohiks sisaldada liigset informatsiooni. Kui teatud nähtuse kohta on palju informatsiooni, tasuks mõelda, kas teema teatud tahkude kohta ei saaks (või kas juba ei ole!) kirjutatud eraldi artiklit. Artiklid ei tohiks olla liiga pikad. Üldiselt loetakse artikli mahu ülemiseks piiriks 50 000 tähemärki teksti. Väiksemad artiklid on kergemini loetavad ja ka toimetatavad. Kui artiklid kasvavad suuremaks, võib neist moodustada mitu väiksemat artiklit või teha teksti tihedamaks. Vahel juhtub nii, et artikli kirjutamise ajal kaldud esialgsest teemast kõrvale või keskendud mingile alateemale. Sellest pole iseenesest midagi, lihtsalt tuleb vaadata, et sinu artikkel moodustaks temaatilise terviku ning et artikli pealkiri kajastaks käsitletavat teemat.

Selle kursuse raames kirjutatava artikli teema võid valida etteantud nimekirjast või mõelda välja ise. Nimekirjas olevad teemad on enamasti siinse kursuse raames kirjutatava artikliks sobiva kaaluga, see tähendab, et neid ei pea kitsendama (kuid võib). Artikli teema valimine ise on mõnevõrra keerukam, kuna teemat võib olla raske piiritleda. Teisalt on tuttaval teemal kirjutamine sageli lihtsam kui võõral teemal ning mõnel juhul (näiteks kui valid artikli teemaks oma uurimistöö teema mingi tahu) võib Vikipeedia artikli kirjutamine aidata Sul uuest teemast paremini aru saada. Sellisel juhul tuleb aga arvestada sellega, et uurimistöö ja Vikipeedia artikkel on eri žanrid, seega saavad kaks samateemalist teksti lõpuks üsna erinevad.

Vikipeedia artikli struktuur[muuda lähteteksti]

Vikipeedia artikkel algab kokkuvõttega, mis kajastab kõige olulisemat artikli sisust. Pikema kokkuvõtte korral võib omakorda selle esimene lõik artikli kokku võtta. Artikli esimene lause peab andma edasi kõige tähtsama nähtuse kohta ning annab ka paljudele lugejatele ammendava vastuse nende küsimusele. Ülejäänud tekst on eraldatud temaatiliste alapealkirjadega, mis kirjeldavad järgnevate jaotiste sisu. Alateemad võivad olla omakorda jaotatud väiksemateks osadeks. Alateemade järjestuses järgitakse enamasti sarnaste artiklite juures kehtivaid tavasid. Artikkel lõppeb tüüplisadega nagu viited, seotud lingid, kasutatud kirjandus jne.

Kokkuvõte[muuda lähteteksti]

Kokkuvõtet loeb artikli lugeja suure tõenäosusega kõige esimesena. See aga ei tähenda, et artikli kirjutamist peaks tingimata kokkuvõttest alustama. Üldiselt kirjutatakse kokkuvõte ülejäänud artikli sisu põhjal ning seetõttu on soovitav see kirjutada pärast artikli põhiosa. Tegelik kirjutamisprotsess võib loomulikult edeneda tsükliliselt. Võib alustada nii kokkuvõttest kui ka artikli sisust, aga tuleb jälgida, et kokkuvõte ja artikli sisu oleksid omavahel vastavuses. Kokkuvõte ei tohiks sisaldada viiteid allikatele, millele ei ole põhitekstis viidatud. Praktikas võib kohata palju artikleid, mille kokkuvõte ei ole artikli sisuga vastavuses, ent kvaliteetne artikkel ei tohiks tekitada oma sisu suhtes ekslikke ootusi.

Alateemad[muuda lähteteksti]

Vikipeedia artikli tekstilised alaosad on jaotatud oluliste aspektide kaupa. Mõne nähtuse puhul on olulised termini ja nähtuse ajalugu ja toimemehhanismid, teise nähtuse puhul näiteks kirjeldus, päritolu ning nähtuse seisund tänapäeva Eestis. Alateemade valik sõltub nähtusest ja ligipääsetavatest materjalidest ning selle peab tegema artikli autor. Varasemate sarnaste artiklite lugemine aitab artikli struktureerimisele palju kaasa.

Alateemad koosnevad sidusteksti lõikudest. Lõigud peaksid olema piisavalt lühikesed, et olla loetavad, aga piisavalt pikad, et arendada põhiideed. Liiga pikad lõigud tuleks osadeks jaotada juhul, kui ka lühemad lõigud suudavad ideed fookuses hoida. Ühelauselised lõigud on rõhutamiseks ning neid tasub kasutada harva. Peaaegu kunagi ei ole sobilik koostada artiklit ainult ühelauselistest lõikudest. Mõned lõigud võivad sisult sobida rohkem tabeliks või nimekirjaks. Need tuleks ka vastavalt esitada või kujundada ümber sidustekstiks.

Kui artiklil on palju alateemasid, püüa hoida nende vahel tasakaalu. Ära pane liigset kaalu ühele artikliosale teiste arvelt. Kui artikli alateemad kasvavad liiga suureks, tasub kaaluda nende omakorda alateemadeks jaotamist ning ehk ka eraldi artiklisse tõstmist. Vikipeedia artiklite loomuliku arengu käigus hargnevad nad mitmeks alateemale keskenduvaks artikliks. Varasemasse artiklisse on soovitav jätta alateema kokkuvõte. Näiteks artiklis Teine maailmasõda on sellised alateemad IdarinnePoola Teises maailmasõjasKummaline sõda jne.

Pealkirjad[muuda lähteteksti]

Artiklite alaosade pealkirjad peavad kirjeldama alaosade sisu. Pealkirjad ei peaks kordama kõrgema taseme pealkirjade teksti. Näiteks Kreutzwaldi artiklit kirjutades sobib kirjutada alaosa pealkirjaks „Lapsepõlv“, aga mitte „Tema lapsepõlv“ ega „Kreutzwaldi lapsepõlv“. Pealkirjad ei tohiks ühe artikli sees korduda. Vikipeedia artikli pealkirjad ei tohiks olla küsimuse vormis. Pealkirju ei ole vaja nummerdada, viki-keskkond teeb seda automaatselt. Kui alaosasid on rohkem kui kolm, teeb viki-keskkond automaatselt nende ette sisukorra.

Tüüpilised artikli osad[muuda lähteteksti]

Artikli struktuur sõltub väga palju valdkonnast, millest kirjutatakse. Allpool on välja toodud mõned tüüpilisemad Vikipeedia artikli elemendid. Kas need osad sobivad konkreetse nähtuse puhul, on artikli autori otsustada. Samuti võib erineda nende järjekord.

Allikate abil kirjutamine [muuda lähteteksti]

Nagu varasemalt öeldud, ei sisalda Vikipeedia artikkel originaalmõtteid. Nagu teisedki entsüklopeediad, kajastab Vikipeedia ühiskonnas tunnustatud teadmisi ning seetõttu nõuab, et esitatud info oleks pärineks usaldusväärsetest allikatest. Allikate leidmiseks on väga hea koht kohalik raamatukogu. Hea viis asjakohast kirjandust leida on Esteri kataloogi märksõnaotsing (otsingu juhendi leiab siit). Esteri kataloog sisaldab suuremaid Eesti raamatukogusid. Tasub vaadata ka Urrami kataloogi, kus on nähtaval väiksemad raamatukogud. Ka internetiotsingutest on abi, aga sel juhul tuleb kriitiliselt hinnata leitud materjalide kvaliteeti. Internetis leidub ka ebausaldusväärset informatsiooni. Eriliselt hoolikas tuleb olla praegu elavatest inimestest kirjutades. Viited blogidele, isiklikele veebilehtedele, Facebookile ja YouTube'ile ei ole tihti piisavalt usaldusväärsed.

Artikli kirjutamisel on lubatud kasutada ka Vikipeedia artikleid teistes keeltes. Meeles tuleb pidada, et allikad, mis Sa oma artikli juures üles märgid, peavad võimaldama informatsiooni kontrollimist. Seetõttu Vikipeedia artiklites teistele Vikipeedia artiklitele ei viidata, kuna viimased võivad pidevalt muutuda. Samas on muidugi lubatud viidata võõrkeelse artikli algallikatele, kuid ainult eeldusel, et oled neid tõepoolest ise lugenud.

Teistes keeltes kirjutatud Vikipeedia artikleid on hea eeskujuks võtta, sest nende juures on suur töö juba ära tehtud artikli ülesehituse ja sisu loomisel. Samas ei soovita me mitmel põhjusel võõrkeelsesse Vikipeedia artiklisse liialt kinni jääda. Esiteks on selline praktika üsna lähedane Vikipeedia tõlkimisele, kuid selle kursuse eesmärk harjutada just ise artikli loomist ja ülesehitamist. Teiseks tuleb tavaliselt teises keeles artiklite sisu kohandada ka oma kohaliku konteksti ja varasemate artiklitega oma Vikipeedias. Kolmandaks ei ole seesugune tõlkimine lubatud mujal kui Vikipeedias, näiteks kõrgkoolis ei ole selline teise teksti kaudu algallikate refereerimine lubatud ning seda võib teatud juhtudel pidada plagiaadi ehk loomevarguse üheks vormiks.

Vahetegemine võõrkeelse artikli eeskujuks võtmise ja selle tõlkimise vahel võib olla vahel üsna keerukas ning mitte lõpuni selge. Siin kursusel piisab, kui võtad omaks põhimõtte kirjutada artikkel ise ning luua sellele oma teema seisukohalt loogiline ülesehitus ehk struktuur.

Oma artikli struktuuri loomine[muuda lähteteksti]

Teadmiste koondamine on loov töö ning entsüklopeedilise artikli koostamisel tuleb allikates toodud informatsioon peaaegu alati ümber struktureerida. Vikipeedia (kui referatiivse teatmeteose) artikli eesmärk esitada ülevaade mingi nähtuse juures kõigist olulistest tahkudest ning sellisena erineb see enamiku aluseks olevate allikate eesmärkidest. Alliktekstid kasutavad esitatud infokilde enamasti konkreetse probleemi lahendamiseks või mõne argumendi kontekstis. Seetõttu nõuab Vikipeedia artikli kirjutamine alliktekstide sisu selgelt mõistmist, ümberstruktureerimist ja ümbersõnastamist. Allikate refereerimisest ja korrektsest viitamisest tuleb pikemalt juttu järgmises õppetükis.

Märkmete tegemine[muuda lähteteksti]

  • Artikli kavandamist alustada materjalidega tutvumisest ja märkmete tegemisest. Märkmete tegemine aitab sul olemasolevaid ja uusi teadmisi koondada ning saada ise teemast ja selle erinevatest tahkudest parema ülevaate
  • Kõik, mida võib artikli kirjutamise juures vaja minna, tuleks lehekülje täpsusega üles märkida juba allikate lugemise ajal, sest hiljem on õigete allikate ülesotsimine ajakulukas ja tüütu.

Artikli loomine ja vikivormistus[muuda lähteteksti]

Algajal vikipedistil soovitatakse esimesed katsetused teha liivakastis. Liivakast on Vikipeedias selline ruum, milles toimetamise tulemus ei jõua avalikkuse silme ette. Kuigi ka see tekst on põhimõtteliselt avalik, ei tule see (vaikimisi) välja Vikipeedia otsinguga ning kokkuleppe kohaselt ei tee liivakastis olevates tekstides parandusi ega ettepanekuid ka teised vikipedistid. Teisisõnu on liivakast Sinu mustandi kirjutamise ruum.

Kuidas artiklit alustada?[muuda lähteteksti]

Artikli alustamiseks logi esiteks Vikipeedia keskkonda sisse. Kui oled märksõnade seast teema välja valinud, mine üles aadressiribale. Kustuta kõik, mis järgneb “https://et.wikipedia.org/wiki/”-le ja kirjuta sinna asemele “Kasutaja:” seejärel enda kasutajanimi ja samasugune kaldkriips nagu eespool ning selle järele teema. Näiteks kui Sinu kasutajanimeks on Nukitsamees ja Sa tahad kirjutada artikli "Kodulaulust", siis kirjuta aadressiribale järgmine: “https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Nukitsamees/Kodulaul”. Sellega saad Sa oma liivakasti loodud uue artikli jaoks koha.

Nüüd oled oma liivakastis ja saad artiklit alustada. Päris uue artikli alustamisel tuleb Sul esimese asjana valida nuppude “Loo” ja “Loo lähtetekst” vahel (vt joonis 1). Esimene neist on visuaalselt “ilusam”, kuid võimaldab vähem (vt ka 1. õppetüki alapeatükki “Vikipeedia tehnoloogia”). Selle kursuse raames võib kasutada mõlemat.

Joonis 1. Loo lehekülg liivakasti

Joonis 1. Loo lehekülg liivakasti.

Kui valid nupu “Loo lähtetekst”, siis pane tähele, et pealkirjade märkimiseks tuleb kasutada võrdusmärke pealkirja ees ja taga. Kaks võrdusmärki märgivad alajaotise pealkirja (==Pealkiri==), kolm võrdusmärki alapealkirja (===alapealkiri===). Kui on vaja luua kolmanda astme alapealkiri, kasuta nelja võrdusmärki jne. Kui oled loonud vähemalt neli pealkirja, tekib sisukord automaatselt. Kui Sul on vähem kui neli pealkirja, ei olegi sisukorda vaja. Lõigud eraldatakse tühja reaga.

NB! Kõige lõpuks vajuta "Avalda lehekülg". Vikipeedia ei säilita avaldamata tekste ja oma töö salvestamiseks tuleb kindlasti vajutada nupule "Avalda lehekülg" tekstikasti all.

 Avalda lehekülg

Joonis 2. Avalda lehekülg.

Ülesanne[muuda lähteteksti]

1. Vali teema nimekirjast või ise (viimasel juhul kooskõlasta meili teel mõlema õppejõuga) ja loo oma artikli struktuur.

Tutvu teemakohase kirjandusega, tee märkmeid ning pane liivakasti kirja artikli planeeritav ülesehitus – allosade pealkirjad (või teemad) ja nende alla planeeritavad mõtted (märksõnadest piisab). Ülesehituse planeerimisel tugine selle õppetüki materjalidele. Pane tähele, et loodav struktuur ei ole lõplik, see võib artikli kirjutamise ajal veel (korduvalt) muutuda. Oluline on, et oled teemaga tutvunud ning teinud konkreetse plaani.

Teema ja liivakastilink postita siia (nupp "Lisa kirje"). Kaks õpilast ühte ja sama teemat valida ei saa. Kes ees, see mees!

Tähtaeg 24. oktoober kell 23:59.