Mine sisu juurde

Vennad Karusüdamed

Allikas: Vikipeedia
"Vennad Karusüdamed"
Žanr kogupere seiklusfilm
Režissöör Riho Unt
Stsenarist Andrus Kivirähk[1]
Riho Unt[2]
Operaator Urmas Jõemees
Helilooja Malle Maltis
Peaosades Aarne Üksküla
Tiit Sukk
Taavi Teplenkov[2]
Monteerija Urmas Jõemees
Riho Unt
Kunstnik Riho Unt
Jelena Girlin
Mari-Liis Bassovskaja
Heigo Eeriksoo[3][4]
Produtsent Arvo Nuut[2]
Tootja Nukufilm
Levitaja OÜ Nukufilm[4]
Aasta 2005
Esilinastus Saksamaa 03.10.2005, Leipzigi dokumentaal- ja animafilmide filmifestivalil Saksamaal[2]
Kestus 21:15
Riik Eesti Eesti
Keel eesti
dublaaž vene
subtiitrid inglise

"Vennad Karusüdamed" on režissöör Riho Undi 2005. aastal valminud animafilm, mille kangelasteks on kolm karupoega vene kunstnike Ivan Šiškini ja Konstantin Savitski maalilt "Hommik männimetsas". See on kriitilise alltekstiga ja tabavate detailidega, maalikunstil põhinev paroodia- ja teekonnafilm, kus peamisteks kohanimedeks on Moskva ja Pariis. Tegemist on ümarnukkfilmiga.[5]

Andrus Kivirähki ja Riho Undi kirjutatud stsenaariumi alusel loodud nukufilm viib vaataja lustakale reisile läbi kunstiajaloo, kus väljamõeldud maailmas seikleb kolm karupoega. Peategelasteks on vennad Henri, Vincent ja August, kes on olnud modellideks maalile "Hommik männimetsas" (rahva seas tuntud kui "Kolm karu").[6]

Film algab sellega, et maal on tehtud elavaks pildiks, kus hullavad vennad karupojad ja neid jäädvustab lõuendile nende kunstnikust ema. Ilmub kuri kütt Šiškin ja laseb karuema maha. Seejärel hakkab ta hämmastunult seisma jäänud karupoegi tulistama, aga pojad pääsevad põgenema, üks neist äralastud kõrvaga. Kütt kirjutab karuema maalile oma nime alla.[7]

Van Goghi "Kollane maja"
Van Goghi "Kollane maja"
Van Goghi "Magamistuba Arles'is"
Van Goghi "Magamistuba Arles'is"

Viis aastat pärast traagilist sündmust leiab vaataja end Prantsusmaalt, kus vaprad karupojad elavad kusagil provintsis ja teenivad elatist kunstnikena. Vene karudest on saanud prantsuse kunstnikud Vincent van Gogh, Henri de Toulouse-Lautrec ja Auguste Rodin. Karupoeg August on sihvaka habeme, ümmarguste prillide ja baretiga, ilma kõrvata karupoeg on kunstnik Vincent, ning kolmas karupoeg on lühike, oma kaabu ja mantli ning musta stiilse habemega härrasmehelik Henri. Filmis on kujutatud Prantsusmaad kui Vincent Van Goghi kätetööd. Rong sõidab mööda tema "Kollasest majast" ja karupoegade elukoht on liikuv pilt tema teosest "Magamistuba Arles'is". Kõik katsed kunstnikena elatist teenida ebaõnnestuvad ja nende impressionistlikud "soperdised" ei leia tunnustust.[7]

Üks karupoegadest maalib filmis kuulsa Van Goghi natüürmordi päevalilledest ("Vaas 12 päevalillega"), mida nii filmis kui ka kunstniku enda eluajal peeti lapsikuks ja naiivseks maaliks. Vincent pannaksegi päevalilledest putru keetma, samal ajal kui August püüab savitööga elatist teenida. Suureks pettumuseks tuleb pottsepakedra alt savist vaasi asemel alati välja "kringel", mis väljanägemiselt sarnaneb Auguste Rodini skulptuuriga "Mõtleja". Kolmas vend Henri piilub läbi lukuaugu poolalasti naisi ja joonistab neid luba küsimata. Henri kritseldused sarnanevad kuulsa kunstniku Henri de Toulouse-Lautreci töödega. Lõpuks visatakse karupojad oma elukohast välja ja üheskoos siirdutakse kõigi kunstnike unelmatelinna Pariisi, kus nad kogemata hävitavad kunstinäituse, kui leiavad oma ema maali Šiškini nimega. Tagaotsitavad karupojad on sunnitud Prantsusmaalt lahkuma. Nad saavad päästetud Moulin Rouge'i perenaise ja tantsutüdrukute poolt, kes muudavad veski tiivikuga helikopteriks.[7]

Filmi käigus satuvad karupojad tsirkusse ("Circus Tretyakov"), mille peamised artistid, lõvid, on end surnuks joonud. Karupojad reisivad tsirkuselõvideks maskeerituna Venemaale, et leida üles karuema pärandus. Mõne aja möödudes saab nende tsirkusekarjäär Venemaal läbi, sest tsirkuse direktor saadetakse tsaari solvamise eest Siberisse. Nad kohtuvad kunstnik Kazimir Malevitšiga. Karupojad satuvad ema maali otsides Šiškini elukohta, kust leiavad nii maali kui ka nende endi ema naha seina peal. Seiklusest pakatavas kaklusstseenis saavad karud Šiškinist jagu, organiseerivad ta Siberisse, panevad oma ema maaliga aluse Tretjakovi galeriile ning otsustavad hiljem tagasi koju Venemaa metsadesse minna.[7]

Dublaažinäitlejad kõrvalosades

[muuda | muuda lähteteksti]

Esilinastused

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Festivalil: 03.10.2005, Leipzig Festival for Documentary and Animated Film, Saksamaa
  • Mujal: 04.10.2005 eelesilinastus, galerii ArtDepoo, Tallinn, Eesti[8][9]
  • Kinos: 13.10.2005, kino Sõprus, Tallinn, Eesti[10]
  • Ilmunud DVD-l: 2006, kogumikus Eesti nukufilmid 6: Hing sees, Eesti
  • Televisioonis: 23.05.2006, Eesti Televisioon, Eesti

Film on osalenud 81 rahvusvahelisel filmifestivalil Prantsusmaal, Venemaal, Valge-Venes, Lätis, Leedus, Slovakkias, Poolas, Horvaatias, Rumeenias, Ukrainas, Bosnia ja Hertsegoviinas, Hispaanias, Sloveenias, Šveitsi, Ungaris, Tšehhis, Suurbritannias, Kreekas, Itaalias, Norras, Soomes, Rootsis, Lõuna-Koreas, Hiinas, Türgis, Iraanis, Iisraelis, Austraalias, Mehhikos, Kanadas, Brasiilias ja USAs ning võitnud aastatel 2005–2007 seitse auhinda.[6][11]

  1. Taeva kingitus Andrus Kivirähk, Eesti Päevaleht, Maris Podekrat. 10.12.2005.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Vennad Karusüdamed (2005). Anifilm. Kestus 21:15, Eesti Filmi andmebaas.
  3. Vennad Karusüdamed[alaline kõdulink], Artis. Kunst on kinos.
  4. 4,0 4,1 Vennad Karusüdamed., Filmograafia.
  5. "Vennad karusüdamed". Nukufilmi veebileht. 2025. Vaadatud 2. mail 2025.
  6. 6,0 6,1 "Vennad Karusüdamed". Eesti Filmide Andmebaas. 2025. Vaadatud 2. mail 2025.
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 Tootmaa, Rein (9.12.2005). "Teekond Venemaalt Euroopasse ja sealt tagasi Venemaale". Sirp. Vaadatud 2. mail 2025.
  8. "Riho Undi animafilmi esilinastus galeriis Artdepoo". Haus Galerii veebileht. 4.10.2025. Vaadatud 2. mail 2025.
  9. "Uudised". Sirp. 7.10.2005. Vaadatud 2. mail 2025.
  10. Lennuk, Urmas (15.10.2005). "Üks maailm, kaks erinevat lähenemist". Postimees. Vaadatud 2. mail 2025.
  11. ""Vennad Karusüdamed" võitis kahel festivalil kolm auhinda". Postimees. 3.07.2006. Vaadatud 2. mail 2025.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]