Venelased

venelased
Koguarv:	umbes 130–150 miljonit
Asuala:	Venemaal 111 016 896 Ukrainas    8 334 141 (2001) Kasahstanis    3 793 764 (2009) Valgevenes    785 000 Usbekistanis    619 000 Lätis    487 250 Kõrgõzstanis    485 000 Moldovas    370 000 USA-s    338 000 Eestis    326 235 Saksamaal    200 000 Leedus    171 100 Türkmenistanis    142 000 Brasiilias    122 000 Aserbaidžaanis    119 000 Prantsusmaal    115 000 Kanadas    80 000 Soomes    60 000 Rumeenias    40 000 Tadžikistanis    34 838 Gruusias (ilma Abhaasia ja Lõuna-Osseetiata)    26 453 Türgis    20 000 Armeenias    11 911
Keel:	vene keel
Usund:	Põhiliselt õigeusk. Väike osa inimestest praktiseerib ka protestantismi ja teisi uske. Paljud venelased on ateistid või agnostikud.

inglise	Russians
saksa	Russen
vene	русские

Venelased (endanimetus русские) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab põhiliselt Venemaal ja selle naaberriikides.

2010. aasta rahvaloenduse andmetel moodustavad venelased Venemaa rahvastikust ligi 81%.

Venelased kujunesid omaette rahvaks 14.–15. sajandil idaslaavlaste ehk nn vanavene rahva põhjapoolsest harust, kelle eelkäijad olid vjaatitšid, krivitšid, Ilmeni slaavlased (sloveenid) ja teised nendega segunenud idaslaavi hõimud. Põhja ja ida suunas edasi liikudes assimileerisid idaslaavi keelte kõnelejad kohalikke soome-ugri keeli kõnelevaid hõime, sealhulgas merjalasi, muromlasi jt.

16. sajandil alanud Siberi koloniseerimise tagajärjel sai venelastest ka üks (praeguseks arvukaim) Siberi põhirahvustest. 15.–19. sajandil nimetati venelasi ka suurvenelasteks.

Antropoloogiliselt peetakse venelaste enamust europiidide hulka kuuluvaiks. Keele ja rahvakultuuri erinevuste alusel eristatakse põhjasuurvenelasi (umbes Pihkva – Moskva – Saranski – Saratovi – Samara joonest põhja pool), lõunasuurvenelasi ja nende vahel kitsal vööndil paiknevaid kesksuurvenelasi.

Etnograafiliste rühmadena eristatakse:

• kasakaid (казаки),
• pomoore (поморы),
• Siberi asukate rühma (сибиряки; 'siberlased'),
• vanausulisi (старообрядцы).

Usklikud on põhiliselt õigeusku, väike osa kuulub vanausuliste hulka ja sektidesse.

Vaata ka

• Eestivenelased

Kirjandus

• Oleg Balanovski, "Two Sources of the Russian Patrilineal Heritage in Their Eurasian Context", The American Society of Human Genetics, Volume 82, Issue 1, p236–250, Jan 10, 2008