Užupis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Märk naabruskonna piiril
Užupise Vabariigi põhiseadus

Užupis (jidiš: זארעטשע valgevene: Зарэчча, poola: Zarzecze, vene: Заречье) on umbes ruutkilomeetrisel alal paiknev linnaosa Leedu pealinnas Vilniuses Senamiestise valla territooriumil. Užupis piirneb idas Belmontasega, kirdes Antakalnisega, lõunas üle Vilnia jõe Paupysiga, läänes samamoodi Vilniuse vanalinnaga, loodes üle Nerise jõe Žirmūnaiga.

Užupis jääb osaliselt Vilniuse linnuse kultuurilisse reservaati.[1] Seal asub bernardiinide kalmistu.

Tegemist on ühe vanima Vilniuse eeslinnaga. Selle kohta on esimesed teated XV sajandist. Sealsed alad ei kuulunud toona Vilniuse koosseisu, neid ühendas linnaga esimene üle Vilnia rajatud sild. Užupist läbis toona Połackisse viiv maantee ja on oletatud, et esimesed sealsed tänavad kujunesid juba XIV sajandil.[2]

XVI sajandil kuulus põhjapoolne osa Užupisest kahele õigeusklikule vennale, kes lasid oma maadel elada ka teistel usukaaslastel. Seal asus ka XVI sajandil rajatud ja XVII sajandil hävinud õigeusu kirik. Toona moodustasid suurema osa Uzupise elanikest venelased ja seda nimetati ka Vene linnaks. Lõunapoolsemas osas asus augustiinlastele kuuluv katoliku kirik. Aastal 1644 rajatud ja hiljem mahapõlenud ning taas üles ehitatud puidust kiriku asemele ehitati kivist kirikuhoone aastal 1788. Kościuszko ülestõusu käigus põletati maha ka see. Aastal 1824 kirik taastati kui bernardiinide kiriku abikirik. XVII sajandi järel tekkis Užupisesse ka juudi kogukond, millel oli oma kalmistu. Teise maailmasõja ajal sealsed juudid hukati ja kalmistu ehitati täis.[3]

Üks Užupise vanimaid rajatisi oli aastal 1495 rajatud bernardiinide klooster. Kloostri juurde rajati ka üle Vilnia viiv puidust jalakäijate sild, mis põles maha aastal 1794. Klooster suleti aastal 1864. XVII sajandi alguses asus Užupises apostel Peetrusele pühendatud kirik, mis põles maha aastal 1610. Hiljem rajati selle asemele kabel, mille juures oli allikas. Kabel põles maha XX sajandi kuuekümnendatel aastatel. Kiriku kohal asub tänapäeval Užupise ingel.[4]

Üle Vilnia jõe rajati kolm silda, mis ühendasid eeslinna Vilniusega. Algselt olid silla puust, hiljem asendati need metallist sildadega.

1. aprillil 1998 kuulutas naabruskond end sõltumatuks vabariigiks (Užupise Vabariik).[5]

Suurem osa Užupisest on muinsuskaitse all olev piirkond. Muinsuskaitse all on kolm üle Vilnia viivat silda, Vilniuse linnamägi, Kolme Risti mälestusmärk, veetorn, Užupise kirik ja bernardiinide kloostri hoonetekompleks, bernardiinide kalmistu koos paljude haudadega, lisaks veel arvukalt Užupise maju.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. https://www.geoportal.lt/map/
  2. Morta Baužienė. Pasižvalgymas anapus Vilniaus miesto gynybinės sienos. Vilnius: Savastis. 2015. ISBN 978-9986-420-98-9.
  3. Vilnijos vartai
  4. A.Juškevičius, J.Maceika. Vilnius ir jo apylinkės. (1937 m.), perleista Vilnius: Mintis, 1991. ISBN 5-417-00366-2.
  5. Erin Rhone (15. oktoober 2018). "Užupis: A tiny republic of free spirits" (inglise). BBC. Vaadatud 26.10.2018.
  6. Leedu kultuurimälestiste register

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]