Pūčkoriai

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Pūčkoriai (poola keeles Puszkarnia) on Vilniuse linnaosa, mis asub linna idaosas Naujoji Vilnia valla territooriumil. Pūčkoriai piirneb kirdes Naujoji Vilniaga, idas Strielčiukaiga, lõunas Žemasis Pavilnysiga, läänes Leoniškėsega, loodes Lyglaukiaiga, aga põhjas Kučkuriškėsega.

Linnaossa jääb 63 meetri kõrgune Pūčkoriai paljand. Seal asub Pūčkoriai parkmets. Linnaosa jääb Pavilniai regionaalparki, sealhulgas Pūčkoriai maastikukaitsealale ja Tuputiškėse botaanilisele kaitsealale.[1]

Pūčkoriai linnamäe kõrgus on 18 meetrit, pindala 28x20 meetrit. See oli kasutusel I aastatuhandes XIV sajandini. Linnamäe jalamile jääb kiviaegne asulakoht.

Linnaosa nimi tuleneb slaavi keeltest, sõnast puszkarnia, mis tähendab suurtükkide valutehast. Seda nimekuju kasutati esmakordselt aastal 1506. Omal ajal oli seal Leedu suurvürstide valukoda, kus valati suurtükke, ühtlasi katsetati neid Vilnia kallastel.[2]

Linnaosa on tekkinud samanimelise mõisa aladele. Sealne mõis pärineb XIV sajandist ja kuulus XVII sajandini Leedu suurvürstidele. Aastal 1797 läks see riiginõunik Loskarjovi omandisse, aastast 1804 aga Sidorovičiuste omandisse. Advokaat Stanislovas Sidorovičiuse ajal märgiti maha valduse piirid, rajati vesiveski, rajati uus mõisakompleksi viiv tee. Veel sajandi esimesel poolel said sealse valduse omanikeks Izmailskid. Stepan Izmailski rajas veskisse puitmassi tootmise, millest sai hiljem paberivabrik. Vabrik tootis puidumassi, paberit ja kartongi aastani 1915, mil selle seadmed Saksamaale toimetati. Aastal 1905 oli Puškarnia mõisas ja asulas 205 elanikku.[3]

Aastal 1921, mil piirkond oli Poola võimu all, omandas riik mõisalt 6 hektari suuruse ala. Sinna rajati maa-alused kindlustised, mis olid osa Vilniuse ümber rajatud suuremast kindlustiste kompleksist. Osa mõisa maid omandas raudtee. Aastal 1927 ostis riik veel osa maad uue tee (Stepono Batoro g.) rajamiseks. Aastal 1929 suri Olga Izmailska ja mõisa päris tema tütretütar Irena Romankevič, kelle valdusesse see jäi Teise maailmasõjani. Aastal 1931 oli Puškarnia mõisas 12 elanikku.[4] Nõukogude perioodil mõis võõrandati, selle omanik küüditati aga Siberisse. Sõjas said mõisa hooned kannatada, vabrikuhoone põles maha. Sõja järel rajati häärberisse kohaliku sovhoosi kontorihoone. Izmailskite suguvõsa eestvedamisel on osad mõisa hooned tänapäeval restaureeritud.[5]

Muinsuskaitse all on Pūčkoriai linnamägi ja selle juures asuv asulakoht, samuti Pūčkoriai mõisa hoonetekompleks, sealhulgas mõisaomanike elamu, vesiveski varemed, ait, küün, lauda varemed ja teenijatemaja.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. https://www.geoportal.lt/map/
  2. Jurkštas, Jonas. Vilniaus vietovardžiai. – Vilnius, 1985, p. 45.
  3. Гошкевич И.И. Виленская губернія: Полный списокъ населенныхъ мѣстъ со статистическими данными о каждомъ поселеніи, составленный по оффиціальнымъ свѣдѣниямъ. Вильна, 1905.
  4. Wykaz miejscowości Rzeczypospolitej Polskiej, Kd. 1, Warszawa 1938.
  5. Vilnijos vartai
  6. Leedu kultuurimälestiste register