Paupys
Paupys on Vilniuse linnaosa, mis asub linna keskosas Senamiestise valla territooriumil. Paupys piirneb lõunas Rasų kolonijaga, idas Markučiaiga, läänes Vilniuse vanalinnaga, põhjas üle Vilnia jõe Užupisega.
Linnaosa on pikka aega olnud tööstuspiirkond. Paupyse nimi tuleneb tõenäoliselt valgevene keelest, kus selle vanem nimekuju tähendas üleujutatavat luhta.[1]
Tegemist on vanima Vilniuse eeslinnaga. XIV sajandil rajati sinna parkimistöökoda, mille juures oli ka 15 tööliste maja. XVIII sajandi alguses rajas töökoja omanik endale kivist maja, mis oli ka linnaosa esimene kivist hoone.[2]
Paupyses on kolm allikat, mille vesi puidust torustiku kaudu Vilniust veega varustas. XVII sajandil rajati sinna paberivabrik, mis tegutses XVIII sajandi keskpaigani, hiljem rajasid Tiesenhausenid sinna veski. 1830. aastal rajati sinna sünagoog. 1897. aastal oli Paupyses 2965 elanikku. XIX sajandil oli Paupyses looma- ja kalaturg.
1939. aastal kandis Paupys nime Paplauja eeslinn. Nõukogude perioodil asuti sinna rajama tööstusettevõtteid: 1946. aastal rajati sinna parkimistöökoda, 1948. aastal elektriliste mõõteriistade vabrik. 1956. aastal valmis raudbetoonkonstruktsioonide vabrik ning ketrus- ja kudumisvabrik Audėjas. 1959. aastal avati Paupysis Feliks Dzeržinski majamuuseum.[3] Tehaste rajamise käigus hävitati suur osa varasemast hoonestusest.
Suurema osa Paupysist võtab enda alla muinsuskaitse all olev piirkond. Muinsuskaitse all on üle Vilnia viiv sild, Samuil Holsteini nahavabriku hooned ja kümme maja.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Jurkštas, Jonas. Vilniaus senamiesčio gatvėvardžiai // Lietuvos TSR mokslų akademijos darbai. Serija A. – Nr. 2(67) (1979), lk. 111
- ↑ Vilnijos vartai
- ↑ Paupys 1. Tarybų Lietuvos enciklopedija, Kd. 3 (Masaitis-Simno). – Vilnius: Vyriausioji enciklopedijų redakcija, 1987. 332 lk.
- ↑ "Leedu kultuurimälestiste register". Vaadatud 14. augustil 2021.