Markučiai

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Markučiai (poola keeles Markucie) on Vilniuse linnaosa, mis asub linna idaosas Rasose valla territooriumil. Markučiai piirneb põhjas üle Vilnia Belmontasega, idas Žemasis Pavilnysiga, kagus Puškinuvkaga, lõunas Ribiškėsega, edelas Rasosega, läänes aga Rasų kolonija, Paupysi ja Vilniuse vanalinnaga.

Markučiais asuvad Markučiai parkmets ja Markučiai park. Linnaosa jääb osaliselt Pavilniai regionaalparki ja Markučiai ning Ribiškėse maastikukaitsealale.[1]

Nii Jonas Jurkštas kui ka Aleksandras Vanagas leiavad, et linnaosa nimi tuleneb isikunimest, Markusest (Leedu Morkus) tulentatud nimest Morkutis (Markutis) või Morkūnas.[2] XIX sajandi esimesel poolel kandis piirkond nime Svistapolė.

Markučiais asub Aleksandr Puškini muuseum, mis rajati aastal 1948. Tegemist on vanima kirjandusmuuseumiga Leedus.

XVI sajandil kuulusid sealsed alad Leedu suurvürstidele, moodustades nn. vürstliku eeslinna. Aleksander andis sealse ala oma naise Jelena valduseks, kes rajas sinna suurvürstide suveresidentsi. Linnaosa lääneossa, Vilniuse piirile, hakkasid XIX sajandi alguses kujunema mitmed linnarahva seas populaarsed kõrtsid - „Betliejus“, „Geležinė trobelė“, „Karlsbadas“, lisaks veel piljardisaalid, kohvikud, sinna rajati ka viinavabrik ja pruulikoda. Tööstusettevõtteid rajati piirkonda ka II maailmasõja järel.[3]

Markučiai on kujunenud Markučiai mõisa aladele. Aastal 1905 oli seal 84 elanikku.[4] Ala liideti XX sajandi esimesel aastakümnel Vilniusega. Aastal 1931 oli Markučiais 113 elanikku.[5]

Muinsuskaitse all on Markučiai mõisakompleks, endise õllevabriku varemed ja neli elumaja.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. https://www.geoportal.lt/map/
  2. Vanagas, Aleksandras. Iš ko kilę Markučiai? // Gimtoji kalba. – 1990, Nr. 2, lk. 13-14.
  3. Vilnijos vartai
  4. Гошкевич И.И. Виленская губерния: Полный список населенных мест со статистическими данными о каждом поселении, составленный по официальным сведениям. Вильна, 1905.
  5. Wykaz miejscowości Rzeczypospolitej Polskiej, Kd. 1, Warszawa 1938.
  6. Leedu kultuurimälestiste register