Rasos

Rasos (poola keeles Rossa) on Vilniuse linnaosa, mis asub linna kaguosas Rasose valla territooriumil. Rasos piirneb läänes Naujininkaiga, lõunas Liepkalnisega, idas Ribiškėsega, loodes Markučiaiga ning põhjas Rasų kolonijaga ja Vilniuse vanalinnaga.

Rasoses asuvad Rasose parkmets ja Rasose kalmistu. Linnaosa jääb osaliselt Pavilniai regionaalparki ja Ribiškėse maastikukaitsealale.

Rasose nime päritolu pole teada. Nimi viitab hüdronüümile, ent Rasoses puuduvad vooluveekogud. On arvatud, et mõni sealne maaomanik juhtis sealt vee läbi, rajades sinna kaskaadi (kuni XVIII sajandini asus Rasoses ka mõis). Adomas Honoris Kirkoras seostab aga nimetust jaanilaupäevaga (leedu k. rasos).

Rasost on esmamainitud XVI sajandil, mil tegemist oli Vilniuse eeslinnaga. Väljaspool hoonestatud ala seisis Püha Jüri kirik. 1769. aastal pandi alus Rasose kalmistule. 1860. aastal valmis Peterburi–Varssavi raudtee, mis eraldas Rasose ülejäänud Vilniusest. Raudtee ääres avati restoran Geležinė pirkelė, mis kujunes üheks Vilniuse seltsielu keskuseks, aga ka paigaks, kus peatusid Leedust küüditatavad isikud. XIX sajandi keskpaiku kujunes Rasos kohaks, kus rahvas tähistas jaanilaupäeva: tehti tuld, tantsiti ja lauldi rahvalikke laule. Rasose kalmistul asus kuni XIX sajandini Püha Johannese kivi, hiljem rajati selle kohale kolumbaarium. 7. juulil 1944 sisenesid Vilniusesse Nõukogude väed, samas alustas rünnakut linnale ka Armija Krajowa. Rasoses ja sealsel kalmistul peeti lahing Saksa vägedega.

Osa Rasosest on Vilniuse vanalinna muinsuskaitsevööndis. Kaitse all on tehasehoone aadressil Rasų g. 39, Rasost vanalinnaga ühendav viadukt, elamud Varšuvos g. 3 ja 3A ning Rasose kalmistu, arvukad sealsed hauad kabelid ja muud rajatised.