Tähtvere mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Mõisa uus peahoone

Tähtvere mõis (saksa keeles Techelfer) oli rüütlimõis Nõo kihelkonnas Tartumaal. Mõisakeskus asub nüüd Tartu linna piirides Tähtvere linnaosas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tähtvere mõisa (Techtelverde) on esmamainitud 1515. aastal ning keskajal kuulus mõis Tartu piiskopile.

Tähtvere mõisa alad 19. sajandi keskel

Rootsi ajal kinkis kuninganna Kristiina mõisa 1637. aastal Åke Axelssonile, kelle pere käes oli mõis kuni mõisate reduktsioonini. Pärast Põhjasõda kinkis keisrinna Anna Ivanovna mõisa kammerhärra Jakob Balkile ja 1744. aastal keisrinna Jelizaveta Petrovna kindral krahv Rumjantsevile. 1730. aastatel eraldati Tähtvere mõisast Maarjamõisa mõis[1]. Seejärel sai omanikuks riiginõunik ja senaator Otto Hermann von Vietinghoff (1722–1792), kes omakorda müüs mõisa õuemarssal krahv Karl von Sieversile. Tema pärandas mõisa 1774. aastal oma pojale, krahv Peter von Sieversile, kelle vend, krahv Johann Karl von Sievers, rentis mõisa kolleegiumiassessor Carl Gustav von Krüdenerile.

1785. aastal kirjutati mõis kindral Alexander Guillemot de Villeboisi (1716–1781) lesk Anna Helena Guillemot de Villebois' (sünd. Budberg; 1738–1799) nimele, kes pantis 1794. aastal mõisa maanõunik Claus Gustav von Baranoffile. Maakohtu assessor Stephan Guillemot de Villebois (1757–1835) poeg, kohtunik Alexander Woldemar Johann Guillemot de Villebois (1791–1834) müüs 1819. aastal mõisa 145 000 hõberubla eest rittmeister Adolf Heinrich von Wulffile (1765–1843). Wulffidele kuulus mõis kuni võõrandamiseni 1919. aastal ning viimane omanik oli Emil von Wulff.

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

1914. aastal kuulus mõisa koosseisu 5371,85 ha müümata mõisamaad, 92,53 ha müüdud mõisamaad, 376,43 ha müüdud kvoodimaad, 668,14 ha müümata talumaad, 4960,49 ha müüdud mõisamaad, kolm kõrvalmõisa, viis küla, neli ühikut müüdud mõisamaad, 84 talu.

Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]

Klassitsistlik peahoone rajati ilmselt 1820–1830. aastatel Wulffide poolt ning see asus Emajõe kaldal. Praegune peahoone, mis on ehitatud heimatstiilis, rajati 1910. aastal.

Mõis kaasajal[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Teist maailmasõda asus mõisa peahoones Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut, mille tarbeks valmis 1984. aastal maaliliselt maastikku sulanduv laiendus (arhitekt Valve Pormeister, sisekujundaja Raili Morgen). Märkimisväärsed on 1970. aastate ajastuomases stiilis, kuid vana hoonet respekteerivalt rekonstrueeritud siseruumid vanas mõisahoones. Praegu on laiendus ümber ehitatud Maaülikooli uueks peahooneks.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Hagemeister, Heinrich von; F. von Bulhovden (1836/1837). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen. pp. lk. 18–19. 
  • Maiste, Juhan. Nutt, Nele. Tartumaa mõisad. Näituse "Kaotatud paradiis" kataloog. − Eesti Põllumajandusülikool. Maastikuarhitektuuri eriala toimetised II. Balti villa rustica II. Tartu: 2005. Lk 87-9.
  • Stryk, Leonhard von (1877). Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten. Dorpat: C. Mattiesen. pp. 514 lk.  lk. 102-104
  • Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 297 [1].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]