Sakala tänav
See artikkel räägib Tallinna tänavast; teiste tänavate kohta vaata lehekülge Sakala tänav (täpsustus). |
Sakala tänav on tänav Tallinna Kesklinnas Tatari ja Südalinna asumis.
Sakala tänav algab Estonia puiestee ja Georg Otsa tänava ristmikult ning kulgeb esimesed 100 meetrit lõunasse ja siis edelasse. Ta ristub Kentmanni tänava, Tatari tänavaga ja suubub Pärnu maanteesse Peeter Süda tänava ristmikul. Tänav on 536 m pikk[1].
Tänava alguses, Estonia puiestee ja Sakala tänava ristmikust edelas on väike haljasala, kus asub Ernst Peterson-Särgava monument.
Teisel pool haljasala asub Solarise keskus, mis kerkis nõukogudeaegse parteimaja Sakala keskuse asemele pärast selle lammutamist 2007. aastal.
Sakala tänav on Tatari tänava suhtes peatänav, teiste tänavate suhtes kõrvaltänav. Tänava alguses on ta ühesuunaline: lubatud on sõita ainult Estonia puiestee suunas. Sakala ja Estonia puiestee ristmikul on ka ainus foor Sakala tänaval. Kui sõita Sakala tänavalt sellel ristmikul otse, jõutakse Georg Otsa tänavale. Estonia puiesteel on vasakpööre Otsa tänavale keelatud ja sellepärast soovitavad liiklusmärgid Estonia puiesteelt Otsa tänavale sõita Sakala tänava kaudu, tehes ringi ümber tänava alguses oleva haljasala.
Tänaval asub Eesti kaitseministeerium. Tänavat ääristavad Eesti Panga kvartali hoonestus (Sakala 4 ja 6) ning Sakala Eragümnaasium.
Tänava hoonestus
[muuda | muuda lähteteksti]- Estonia pst 9 // Rävala pst 12 (endine Sakala 27, 29; algselt Väike-Tartu maantee) hoone (hilisema Sakala keskuse) kohal asus Brandmanni šokolaadivabrik[2]
- Sakala 1 ja 3 (algselt Sakala 35), Eesti kaitseministeeriumi hoonekompleks. Ehitati algselt Ohvitseride Keskkogu jaoks tollase Väike-Pärnu maantee ja Kaupmehe tänava nurgale, kus enne seda asusid puust ühe- ja kahekorruselised elumajad. Ehitamist alustati 1939. aasta kevadel arhitekt Edgar Johan Kuusiku projekti järgi, ehitus peatati pärast 1940. aastat. Hoonekompleks sai lõplikult valmis alles 1947. aastal, Töötava Rahva Kultuurihoone nime all[3]. Nõukogude ajal asus seal valdavalt poliitharidusmaja (vana Sakala keskus).
- Estonia pst 11, endise Eestimaa Aadlike Krediidiühingu pangahoone. Hoones asub Eesti Panga muuseum. 20. septembril 1944 moodustati hoones Otto Tiefi valitsus.
- Sakala 4 (algselt Väike-Pärnu maantee 2, siis Sakala 30), mille arhitekt on Edgar Johan Kuusik. Funktsionalistlikus stiilis maja valmis 1935. aastal[4] Oli endise Eesti Maakrediidiseltsi elamu-büroohoone. Nüüd asub hoones Eesti Finantsinspektsioon.
- Sakala 6 (algselt Sakala tn 32), endine elamu ja haigla-sünnitusmaja. Sakala tn 32 avati 1940. a 1. novembril avati Tallinna I Sünnitusmaja juures esimene lastehaigla[5]. 1941. aastal koliti lastehaigla Pärnu maantee 67 ja Sakala tänava hoonesse jäi Tallinna Linna Sünnitusmaja. Tallinna II sünnitusmaja asus Tallinnas Nõmmel Mai tänav 18a, mis töötas 1970. aastate alguseni[6]. Sakala tänava hoone kuulub nüüd Eesti Pangale.
- Sakala 7, 1938. aastal valminud arhitekt Boris Tšernovi projekteeritud korterelamu, äripindadega
- Sakala 9
- Sakala 10 // Kentmanni tänav 4, Sakala Ärimaja. 2013. aastal valminud ärihoone, kuuekorruselise hoone esimesel korrusel on toitlustus- ja teeninduspinnad ning ülemistel korrustel bürood..
- Sakala 11
- Sakala 12 (algselt Sakala 36), kuuekorruseline korterelamu äripindadega, valmis 1937, arhitekt Boris Tšernov. Algselt J. Ruuse üürimaja.
- Sakala 14[7] hoone teeb harukordseks siiani säilinud algupärane rikkalike puitkaunistustega fassaadilahendus. Ajaloolistest puitdetailidest on alles vana laudis, nurgaliistud, varikatusega kahepoolne välisuks ja palju muud. Seal on säilinud algupärane ruumiplaneering ja näiteks kahhelahjud, peegelvõlvlaed, puittrepid ja metallmanustega siseuksed. Hoonet kasutab[8] Tallinna Kultuuriväärtuste Amet.
- Sakala 16, 1901. aastal ehitatud viiekorruseline korterelamu
- Sakala 16a, 2012. aastal ehitatud kortermaja
- Sakala 18, 2002. aastal ehitatud kortermaja
- Sakala 19 // Tatari tn 10 nurgahoone
- Sakala 20 // Tatari 9 // 11
- Sakala 21 (algselt Väike-Pärnu maantee 19A, seejärel Sakala 51), Sakala Eragümnaasium, enne seda Tallinna Rahandustehnikum[9], Tallinna 32. Keskkool, Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut. Hoone on Kinnismälestis nr 1217[10]
- Sakala 22 // Tatari 8
- Sakala 23[11][12] (algselt Sakala 53), kus 1922–1940 asus Tallinna Pedagoogiline Muuseum, hiljem paiknes selles hoones Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut
- Sakala 23A
- Pärnu maantee 27 (algselt Sakala 50) elu- ja ärihoone. Arhitekt Boris Tšernovi projekt (1937)[13]
-
Sakala 10 // Kentmanni 4
-
Sakala 18
-
Sakala 19 // Tatari tn 10 nurgahoone
-
Pärnu mnt 36 ja 32 vasakul, Pärnu mnt 27 (endine Sakala 50) valge hoone taamal (1996)
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Kuni 1935. aastani kandis tänav Väike-Pärnu maantee (saksa keeles Klein-Pernausche Strasse) nime. Tänav algas Eestimaa Aadlike Krediidiühingu pangahoone juurest ning ristus Kaupmehe, Kentmanni ja Tatari tänavaga, paremalt poolt Väike-Roosikrantsi tänava (tänapäeva Pärnu maantee osa kuni Vabaduse väljakuni) ja Ahju tänavaga ning lõppes Suur-Roosikrantsi tänava nurgal.
1905. aastal ehitati Otto Schotti projekti järgi endisest Kühnertite aiast eraldatud krundile, kolmekorruseline krohvimata paekivist hoone. Projekti järgi oli Väike-Pärnu maantee 19A hoone mõeldud suurte esinduskorteritega kodanlikuks elamuks, kuid valmimise järel sai sellest koolimaja. 1907–1909 ehitati hoonele juurde hoovitiib, kus asusid klassiruumid. Hoones tegutses hiljem Tallinna Linna Poeglaste Kaubanduskool (1909?–1936)[14], nelja-aastase õppekavaga Tallinna linna poeglaste kaubandus- ja kaupmeestekool[15] (1936–) ja Tallinna Linna Poeglaste Kommertsgümnaasium.
Sakala 3 hoones tegutses Sakala apteek[16].
Algses Sakala 27 hoones[17] tegutses šokolaadi- ja biskviidivabrik AS A. Brandmann ja Ко.[18]
19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses välja kujunenud hoonestus kannatas 1944. aastal nõukogude lennuväe märtsipommitamises. Hävis näiteks Töölisteatri hoone Sakala 6.
Hoonekompleksi Sakala 1, 3 hakati ehitama 1938. aastal Edgar Johan Kuusiku projekti järgi Eesti ohvitseride keskkasiinoks, hoone ehitus peatati pärast 1940. aasta juunipööret ning lõpetati alles 1947. aastal: hoonest sai Töötava Rahva Kultuurihoone, hilisem EKP KK Poliitharidusmaja[19]. (Vt ka Sakala keskus.) Aastatel 1946–1952 asus hoones Sakala 3 (tollal Sakala 35) Eesti Ajaloomuuseum.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Tallinna Linnavolikogu (6.10.2016). "Tallinna kohalike teede nimekiri". Õigusaktid. Tallinn.
- ↑ Kui Sakala lõhnas magusalt, Eesti Ekspress, 21. detsember 2006
- ↑ 1063. Töötava Rahva Kultuurihoone püstitamise seadus., Riigi Teataja, nr. 105, 20 august 1940
- ↑ Eesti Pank. "Eesti Panga hoonete ajalugu".
- ↑ LASTETERVISHOIUASUTUSTE ARENG TALLINNAS. Ajalugu, www.lastehaigla.ee, (vaadatud 11.12.2022)
- ↑ Rähni 3 lastehoid
- ↑ Muinsuskaitse seisab vastu Tallinna ideele lammutada südalinnas väärtuslik hoone, www.err.ee, 29.04.2019
- ↑ TALLINNA LINNAVALITSUSE KORRALDUS. Tallinn 8. märts 2006 nr 436-k. Sakala tn 14 äriruumide tasuta kasutusse andmine
- ↑ Tallinna Rahandustehnikum Rahandusministeeriumi alluvuses töötab Tallinnas, Sakala tn. 51 Tallinna Rahandustehnikum, Nõukogude Õpetaja, nr. 20, 17 mai 1946
- ↑ Elamu, 1905. a. ja Tallinna Linna Poeglaste Kaubanduskooli hoone kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 10.05.2021)
- ↑ Kinnismälestis Eramu Sakala 23, 1903
- ↑ Ministeerium müüs Sakala tänava kinnistu 14 miljoniga[alaline kõdulink], Äripäev, 27.01.2009
- ↑ PÄRNU MNT 27, Tallinna Linnaarhiiv, 2. juuni 2017
- ↑ Tallinna poeglaste-kommertskool., Päewaleht, nr. 4, 7 jaanuar 1915
- ↑ 398. Riigivanema otsus nr. 406. 29. mail 1936., Riigi Teataja, nr. 49, 12 juuni 1936
- ↑ Tallinna teateid. Sakala apteek, Sakala 3 (tel, 308-55), Eesti Sõna, nr. 298, 28 detsember 1942
- ↑ 771. Natsionaliseerimisele kuuluvad tööstusettevõtted, Riigi Teataja, nr. 81, 26 juuli 1940
- ↑ "Kakao-, shokolaadi- ja kompwekitehas A-s. A. Brandmann., Postimees (1886-1944), nr. 237, 1 september 1935
- ↑ Epp Alatalu, Müüa magus hektar Tallinna südames[alaline kõdulink]
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Robert Nerman. "Süda-Tatari puitasum - haritlaste linnaosa Tallinnas", ISBN 9949-10-119-0