Saab

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Rootsi lennundus- ja relvatööstusettevõttest; autotootja kohta vaata Saab Automobile.

Saab AB
Saab wordmark blue.svg
Tüüp Börsiettevõte
(OMXSAAB B)
Börsil Stockholmi börs
Asutatud 1937
Peakorter Stockholm, Rootsi
Tegevuspiirkond Ülemaailmne
Võtmeisikud Micael Johansson (president ja tegevdirektor)
Marcus Wallenberg (nõukogu esimees)
Valdkonnad Lennundus- ja relvatööstus
Käive 39,154 mld SEKi Tõus(+10,5%) (2021)
Tegevuskasum 2,888 mld SEKi Tõus(+120%) (2021)
Puhaskasum 2,025 mld SEKi Tõus(+85%) (2021)
Töötajaid 18 153 (2021)
Tunnuslause Inimeste põhiõigus on tunda ennast turvaliselt
Koduleht https://www.saab.com/

Saab AB on Rootsi lennundus- ja relvatööstusettevõte.

Toodetakse juhtimissüsteeme, radareid ja radarjuhtimisega relvasüsteeme, muid relvasüsteeme, kommunikatsioonisüsteeme, raketisüsteeme, hävitajaid (Gripen C ja E seeria), droone, lennukeid (ka tsiviillennukeid), allveelaevu, laevu, veealuseid süsteeme ja turvasüsteeme.[1]

Turud ja valdkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Tooteid müüakse enam kui 100 riiki, esindused asuvad enam kui 30 riigis. Müügitulust 38% teenitakse Rootsis, 17% ülejäänud Euroopas, 15% Ladina-Ameerikas, 14% Aasias, 11% Põhja-Ameerikas ja 5% mujal. 2021. aastal kasvas enim Ladina-Ameerikas (+28%) ja Rootsis (+17%) teenitud müügitulu.[2]

Tegevusvaldkondade lõikes teenitakse enamik müügitulust lennukite ja muude lennundusega seotud seadmete müügist (44% müügitulust). Järgneb maavägedele suunatud tehnika (23% müügitulust) ja mereväele suunatud tehnika (22% müügitulust), ülejäänud tehnika (peamiselt tsiviilseadmed) moodustab 11% müügitulust.[2]

Saabi Gripen seeria hävituslennukeid on tarnitud näiteks Rootsi, Ungarisse, Tšehhi, Brasiiliasse, Lõuna-Aafrika Vabariiki, Taisse ja Suurbritanniasse.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ettevõtte asutasid 1937. aastal Rootsi Raudteetöökodade lennukiehitusosakond (AB Svenska Järnvägsverkstädernas Aeroplanavdelning, lühendatult ASJA) ja rauatööstusettevõte Bofors, jagades aktsiad omavahel pooleks. Ettevõte kandis nime SAAB (rootsikeelsest nimetusest Svenska Aeroplan Aktiebolag, kus viimane sõna tähendab aktsiaseltsi) ja asus Rootsi edelarannikul Trollhättanil.

Kuid juba 1939. aastal sattus ASJA raskustesse, mistõttu otsustati, et SAAB reorganiseeritakse ja ta võtab ASJA üle. ASJA peakorter asus Linköpingis ja sinna kolis ka SAAB.

Pärast maailmasõda püüdis SAAB oma tegevust mitmekesistada ja valis uueks kõrvaltegevusalaks autode tootmise. SAABi esimene auto, Saab 92001, valmis 10. juunil 1947. Varsti saavutas SAAB ohutute ja töökindlate autode tootja maine.

1950. aastatel hakkas Saab tootma ka arvuteid. Põhjuseks oli asjaolu, et Saab soovis lennukit osaliselt juhtida arvuti abil, aga nii väikest arvutit, mis lennukisse mahuks, ei olnud maailmas veel olemas, sellepärast tuli see ise toota. Esimene arvuti valmis 1957. aastal ja kandis nime SARA. Saab asutas 1971. aastal Standard Radio & Telefon AB-ga arvutite tootmiseks ühisettevõtte Stansaab AS, mis 1978. aastal ühines Saabi arvutite tootmise osakonnaga eraldi ettevõtteks Datasaab. 1981. aastal ostis Ericsson Datasaabi ära.

1950. aastal muudeti ettevõtte ametlikku nime ja selleks sai Saab. 1965. aastal muudeti ettevõtte ametlikku nime jälle ja selleks sai Saab AB, et kajastada laia tegevusvaldkonda.

Aastatel 1964–1968 tootis Saab ka haagissuvilaid SAABO.

1968. aastal liitus Saab Rootsi veoautode, busside ja diiselmootorite tootja Scaniaga. Ühinenud ettevõtte nimeks sai Saab-Scania. Pärast ühinemist ei pidanud Saab enam Suurbritanniast oma autodele mootoreid importima, vaid neid hakkas tootma endine Scania.

1990. aastal ostis General Motors 50% Saabi sõiduautode tootmise osakonnast Saab Automobile. 2000. aastal omandas General Motors ka ülejäänud Saab Automobile'i aktsiad. 2010. aastal ostis Saab Automobile'i Spyker Cars.

Sellega oli kadunud peamine põhjus, miks Saab ja Scania olid ühinenud, ja 1995. aastal eraldusid nad teineteisest uuesti. Saab sai tagasi oma endise nime.

1. jaanuaril 2010 Saab restruktureerus. Senise 15 osakonna asemel on ettevõttel nüüd ainult viis osakonda: aeronautikaosakond, dünaamikaosakond, elektroonilise kaitse süsteemide osakond, julgeoleku- ja kaitseseadmete osakond ning klienditoe ja teenuste osakond. Saabi enese sõnul korraldati töö ümber selleks, et saada turu- ja kliendisõbralikumaks.

Saab börsil[muuda | muuda lähteteksti]

Aktsia on noteeritud alates 6. oktoobrist 1998 Stockholmi börsil. Seisuga 31. detsember 2021 oli Saab AB-l 56 483 aktsionäri (Langus-6,5% võrreldes eelneva aasta lõpuga).[2]

Suurimad aktsionärid:[4]
Koht Aktsionäri nimi Osalus 28. veebruaril 2022 Osalus 30. septembril 2021 Osalus 30. juunil 2021 Osalus 28.veebruaril 2021
1 Investor Aktiebolag 30,16% 30,16% 30,16% 30,16%
2 WALLENBERG INVESTMENTS AB 8,71% 8,71% Langus 8,82% 8,82%
3 State Street Bank And Trust Co 5,66% Langus 6,99% Tõus 6,9% Tõus 6,64%
4 JP MORGAN CHASE BANK NA 3,56% Tõus
5 Forsta AP-fond 3,14% Langus 3,2% Langus 3,46% Langus 4,38%
6 Computershare Investor Service Plc, NQI 3,02% Tõus 2,79% Tõus 2,7% Tõus 2,6%
7 Saab AB 2,86% Langus 3,07% Tõus 2,42% Langus 2,54%

Kuus suuremat aktsionäri omavad kokku enam kui 50% ettevõtte aktsiatest.

Lennukid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Ettevõtte koduleht".
  2. 2,0 2,1 2,2 "Saab publishes its 2021 Annual and Sustainability Report". 4. märts 2022.
  3. "Why SAAB Gripen Jets Have 'Wreaked Havoc' On Both F-16s & Rafales In Global Arms Market?". 14. november 2020. Vaadatud 29.12.2020.
  4. "Major shareholders". Vaadatud 9.03.2022.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]