Saab 29 Tunnan

Allikas: Vikipeedia
Saab 29 Tunnan
Tunnan at Malmen 2010-06-13 1.jpg
Saab 29 Tunnan lennushowl 2010. aastal
Tüüp Hävitaja
Tootjad Saab
Riik Rootsi
Tootmisaastad Esmalend 1. september 1948, kasutusel 1950. aastast
Kogus 661
Meeskond 1

Saab 29 Tunnan, hüüdnimega Flygande tunnan ("Lendav tünn") oli firma Saab poolt konstrueeritud hävituslennuk, mis Rootsi Õhujõududes võeti kasutusele 1950. aastal. Tegemist oli teise Rootsis konstrueeritud reaktiivlennukiga (esimene oli Saab 21R). Vaatamata töntsakale väljanägemisele oli tegemist oma aja kohta kiire ja hästi manööverdava lennukiga, mida kasutati edukalt nii hävitajana kui ka hävituspommitajana kuni 1970. aastateni välja.

Arendamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teise maailmasõja järgselt otsustati Rootsis, et vajalik on tugevdada õhukaitset, mis põhineb värskelt leiutatud reaktiivmootorite tehnoloogial. Projekt "JxR" algas 1945. aasta viimastel kuudel ettepanekuga kahelt Saabi meeskonnalt, mida juhtis Lars Brising. Esimene projekti järgne lennuk, koodnimega R101, oli sigari kujuline, mis sarnanes USA lennukiga P-80 Shooting Star. Võitjaks valiti siiski teine projekt, koodnimega R1001, mille "tünnikujuline" kavand osutus kiiremaks ja manööverdamisvõimelisemaks.

Algses R1001 projektis kavandati sirge tiivaga lennukit, kuid kui ühel Saabi firma inseneril õnnestus tutvuda saksa lennundusalaste dokumentidega Šveitsis, mis olid sinna Saksamaalt illegaalselt toodud, siis prototüüpi kavandit muudeti. 1945. aastal ka ameeriklaste kätte sattunud dokumendid näitasid selgelt, et delta- ja noolja tiiva eelist lennuki helikiirusele lähenemisel. Lennukile projekteeriti tiib, mille noolsusnurk oli 25 kraadi. Sellist tiiba katsetati modifitseeritud Saab Safir-il (tähistusega Saab 201). "[1] Saab 29 prototüüp lendas esimest korda 1. septembril 1948. aastal. See oli lühike, trullaka kerega, ühe õhuvõtuavaga kere esiosas, mullikujulise kabiinikupli ja õhukese profiiliga noolja kesktiivaga lennuk. Testpiloodiks oli inglane Robert A. "Bob" Moore, kellest sai hiljem esimene 1960. aastal asutatud Saab GB Ltd, UK tegevdirektor.

Moore kirjeldas lennukit järgmiselt: "maapeal inetu pardipoeg – kuid õhus, pääsuke." Oma junnaka välimuse tõttu hakati Saab 29-t kiiresti "lendavaks tünniks" ("Flygande Tunnan") kutsuma. Kokku ehitati aastatel 19501956 661 Tunnanit, mis teeb sellest kõige rohkearvulisemalt ehitatud Saabi lennuki.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saab Tunnan Rootsi Relvajõudude õhushowl 2010. aastal

J 29 oli üks esimesi noolja tiivaga sarjana ehitatud hävituslennukeid. Tunnaniga püstitati 1954. aastal kiiruse maailmarekord 500 km suletud marsruudil – 977 km/h.[2] Kahe S 29C-ga (luurelennuki versioon) püstitati lisaks veel teinegi FAI poolt kinnitatud maailmarekord, läbides 1000 km keskmise kiirusega 900,6 km/h 1955. aastal.[2] Rootsi Õhujõude hinnati 1950. aastatel, kui enamuse lennukitest moodustasid J 29-d, tugevuselt neljandaks õhujõuks maailmas.

Õhuväes juhtus alguses J-29-ga palju õnnetusi, seda peamiselt kogemuste puudumise tõttu noolja tiivaga lennuki piloteerimisel ja samuti ligilähedaselt samaväärse kahekohalise õppelennuki puudumise tõttu. Piloodid pidid harjutama de Havilland Vampire lennukitel, enne kui Tunnaniga lendama lubati. Hävitaja versiooni kasutamine lõpetati 1965. aastal, kuid mõningaid lennukeid kasutati õhumärkide vedamiseks 1974. aastani. Viimane ametlik lend sõjaväes toimus 1976. aasta augustis, Rootsi Õhujõudude 50 aasta juubeli tähistamiseks korraldatud lennushowl.

Austria Õhuvägi ostis 30 Tunnanit 1961. aastal ja kasutas neid 1972. aastani.

Kasutamine Aafrikas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tunnanid olid esimesed ja siiani ainsad Rootsi reaktiivlennukid, mis reaalses lahingus osalenud on. Viis J 29B-d saadeti 1961. aastal Kongo Demokraatliku Vabariiki ÜRO rahuvalvemissiooni (ONUC) koosseisus, Rootsi Õhuvägede üksuse F 22 nime all. Aasta hiljem lisandusid veel neli J 29B-d ja kaks S 29C-d (fotoluure versioon). Enamik missioone seisnes sihtmärkide tulistamises maastikul pardakahuritest ja juhitamatute rakettidega. Lahingutes ei kaotatud ühtegi lennukit, kuigi õhutõrjekahureid kasutati nende vastu üsna palju. Lennukite meeskonnad ja välisvaatlejad pidasid Tunnanit väga heaks lennukiks. Vastaste käsutuses olid mõned Fouga Magisterid ja muud lennukid, kokkuvõttes olid vastase õhujõud üsna nõrgad. Rahuvalvemissioon kaotas ainult ühe lennuki, seegi ühe kõrge ohvitseri süül, kes tegi katkestatud õhkutõusmisel avarii. Kui ONUC-i missioon 1964. aastal lõpetati, siis osa J-29 lennukeist purustati, sest need polnud Rootsis enam vajalikud, transporti peeti mõttetult kulukaks.

Variandid[muuda | redigeeri lähteteksti]

S 29C muuseumis
  • J 29 – Neli prototüüpi ehitati 1949–1950. aastal
  • J 29A – Hävitaja, 244 lennukit ehitati aastatel 1951–1954. Hilisematel mudelitel paigutati piduriklapid tiivalt kere külge, teliku luukide ette.
  • J 29B – Hävitaja. 1953.–1955. aastani ehitati 332 lennukit. Sellel mudelil oli 50% suuremad kütusepaagid ja riputus-sõlmed tiiva all, pommide, rakettide ja väliste kütusepaakide jaoks.
  • A 29B – Sama, mis J 29B, kuid kasutati teistel eesmärkidel.
  • S 29C – Luurelennuk ("S" tuleb rootsi keelsest sõnast Spaning mis tähendab luuramist või skautimist). Aastatel 1954–1956 ehitati 76 lennukit. Lennuki ninaosa modifitseeriti nii, et sinna sai paigutada 5 kaamerat, lennuk oli relvastamata. Seda lennukit kasutati peamiselt madalatel kõrgustel ning see erines teistest lennukitest selle poolest, et oli kaetud tumerohelise ja tumepruuni laigulise maskeerimisvärviga, samas kui ülejäänud lennukid olid värvimata.
  • J 29D – Üks prototüüp, et katsetada uut järelpõlemiskambriga Ghost RM2A reaktiivmootorit.
  • J 29E – Hävitaja 29 ehitati 1955. aastal.
  • J 29F – Hävitaja. 308 lennukit moderniseeriti aastatel 1954–1956. Neil oli järelpõlemisega Ghost mootor ja teistsugune tiib. Ülejäänud lennukeid moderniseeriti 1963. aastal. Samuti lisati neile veel soojustundliku sensoriga varustatud AIM-9 Sidewinder õhk-õhk tüüpi raketid, mida Saab litsentsi alusel Rb 24 nime all ise valmistas.

Kasutajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Flag of Austria.svg Austria
    • Austria Õhujõud
  • Flag of Sweden.svg Rootsi
    • Rootsi Õhujõud
      • F 3 Malmslätt
      • F 4 Frösön
      • F 6 Karlsborg
      • F 7 Såtenäs
      • F 8 Barkarby
      • F 9 Säve
      • F 10 Ängelholm
      • F 11 Nyköping
      • F 12 Kalmar
      • F 13 Norrköping
      • F 15 Söderhamn
      • F 16 Uppsala
      • F 21 Luleå
  • Flag of the United Nations.svg ÜRO
    • F 22 Congo

Säilinud lennukid[muuda | redigeeri lähteteksti]

J 29F Yellow F
  • J 29A (seerianumber 29203) asub Svedinos Bil- och Flygmuseum, Ugglarp, Rootsi
  • J 29B (seerianumber 29398) asub Rootsi Õhujõudude Muuseumis F3 Malmslätt baasis, natuke Linkõpingist väljas, Rootsis.
  • J 29F (seerianumber 29670) asub Rootsi Õhujõudude Muuseumis, on lennukorras.
  • J 29F (seerianumber 29575)
  • J 29F (seerianumber 29640) asub Midland'i Lennundusmuueumis Coventrys. Ainuke eksemplaar Inglismaal.
  • J 29F (seerianumber 29657) Asub USA-s NASM-is.
  • J 29F (seerianumber 29543) Asub Itaalia Õhujõudude muuseumis Vigna di Valle-s
  • J 29F (seerianumber 29588) varem paiknes Österreichisches Luftfahrt-Museum-is Austrias.

Tehnilised andmed (Saab J 29F Tunnan)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Andmed võetud raamatus "The Great Book of Fighters"[3][4]

Üldandmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

SAAB J 29 Tunnan - 3D drawing.svg
  • Meeskond: 1
  • Pikkus: 11,0 m
  • Tiivaulatus: 10,23 m
  • Kõrgus: 3,75 m
  • Tiivapindala: 24,15 m2
  • Tühimass: 4845 kg
  • Maksimaalne stardimass: 8375 kg
  • Mootor: 1 reaktiivmootor Volvo Aero RM2B, tõukejõuga 27 kN
  • Kiirus: 1060 km/h
  • Lennulagi:15,500 m
  • Lennukaugus: 1100 km
  • Tõusukiirus: 32,1 m/s

Relvastus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seotud projektid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sarnased lennukid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Erichs et al. 1988, lk 37.
  2. 2,0 2,1 General Aviation World Records: Saab J 29.. Fédération Aéronautique Internationale. Kasutatud 14.01.2011. (Inglise k.)
  3. Greg Goebel. The SAAB 29 Tunnan. 01. juuli 2010. Kasutatud 14.01.2011. (Inglise keel)
  4. Green, The Great Book of Fighters

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Berns, Lennart and Robin Lindholm. Saab J 29 Tunnan. International Air Power Review, Volume 13 / 2004, lk 152–173.
  • Erichs, Rolph et al. The Saab-Scania Story. Stockholm: Streiffert & Co., 1988. ISBN 91-7886-014-8.
  • Green, William and Gordon Swanborough. 'The Great Book of Fighters. St. Paul, Minnesota: MBI Publishing, 2001. ISBN 0-7603-1194-3
  • Taylor, John W.R. "Saab J 29." Combat Aircraft of the World from 1909 to the present. New York: G.P. Putnam's Sons, 1969. ISBN 0-425-03633-2.
  • This Happens in the Swedish Air Force (brošüür). Stockholm: Information Department of the Air Staff, Flygstabens informationsavdelning, Swedish Air Force, 1983.
  • Widfeldt, Bo. The Saab J 29. Leatherhead, Surrey, UK: Profile Publications Ltd., 1966.
  • Winchester, Jim. "Saab J 29". Military Aircraft of the Cold War (The Aviation Factfile). Rochester, Kent, UK: The Grange plc., 2006. ISBN 1-84013-929-7.