Mõntu mõis
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2019) |
Mõntu mõis (saksa keeles Mento) oli mõis Jämaja kihelkonnas Saaremaal. Mõisa omanik oli teiste seas Oskar von Ekesparre.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Liivi lahe ääres Saaremaa rannaastangul seisis Mõntu (sks k Mento) mõis. See majapidamine hakkas arenema ja laienema Rootsi ajal. Aastast 1673 kuulus see Kräftingite perekonnale, kes laiendasid oma valdusi 1753. aastal metsade vahel väikese järve rannas paiknenud Koltse kõrvalmõisaga.
Viimane läks 1835. aastal Leopold von Ekesparre (1799–1889) omandisse, kes kujundas Koltse järve lähedale Waldesheimi-nimelise puhkeotstarbelise koha. Tema ostetud maakoha suurus oli tänapäevaselt 11 hektarit. Veel väiksem, 4 hektari suurune oli Mõntu mõisa valitseja Friedrich Stahli majapidamine Stahlberg, mis asutati Waldesheimiga samal ajal ja paiknes maalilise astangu serval.[1]
1873. aastal ostis Oskar von Ekesparre (Leopoldi vennapoeg) Mõntu vana mõisa koos Koltse mõisaga. Vaevalt oli tal suuri lootusi saada seal silmnähtavat tulu põllumajandusest või algeliste vahenditega kalapüügist. Hiljem kavatses Ekesparre hakata müüma sealset korrastatud eripära ja looduslikku rahu tervise kosutamiseks ning puhkuse veetmiseks.[2]
Mõntu mõisa uus süda muudeti ligikaudu kümne aasta jooksul mõjuvaks vaatamisväärsuseks, kus oli esinduslik valge peahoone ja järsakulisel, ligi viie meetri kõrgusel pankrannikul asuv park.[3]
Mõisast kooliks
[muuda | muuda lähteteksti]Olbrücki mõis jagati mõisate riigistamise käigus aastail 1922–1924 taludeks ja Mõntu peahoonesse asutati 1923. aastal 100 õpilasega 6-klassiline algkool. Hoones oli ka koolijuhataja ametikorter.[4]
Aastatel 1923–1925 oli koolijuhataja hilisem tuntud kirjanik August Mälk, Mõntus valmisid ka tema esimesed jutustused: “Kesaliblik” ja “Surnu surm”.[5]) 1932/33 töötas Mõntu koolis neli õpetajat ja oli 162 õpilast. Algkooli juures tegutses avalik raamatukogu, sadama juures töötas tollipunkt.[6] Kooli juhatas kuni 1940. aastani tugev pedagoog Eduard Aru.[7]
Koolihoone lasti 1941. aasta sügisel punaväe taganemise ajal.[8] Varemetel paikneb tänapäeval Mõntu kooli mälestuskivi.
Mõntu rannikupatarei
[muuda | muuda lähteteksti]Mõisa pargis on ka neli raudbetoonist kaheksanurkset kahuriõue läbimõõduga kuni 10 m ja sügavusega 2 m.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Bao, Bruno (2004). Sõrve sääre otsa lood. Kuressaare: Saaremaa Merekultuuri Seltsi Toimetised. Lk 25.
- ↑ Bao, Bruno (2004). Sõrve sääre otsa lood. Kuressaare: Saaremaa Merekultuuri Seltsi Toimetised. Lk 27.
- ↑ Reinart, Heili (23.07.2018). "Kodumaine reisikiri aastast 1913: Kuressaare peened suvitajad on tõeliselt hädas... linnas jalutavate lehmadega!". Postimees online. Vaadatud 15.12.2019.
- ↑ Seegel, Eldur (22.12.2007). ""See juhtus...(2)"". Saarte Hääl. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.12.2019. Vaadatud 15.12.2019.
- ↑ Vooglaid, Ella (7. oktoober 2016). ""Sõrve sääre otsa lood 17."". Nädalalõpp: [ajalehtede Hiiu Leht ja Meie Maa lisa]. Vaadatud 15.12.2019.
- ↑ "Mõntu – Sõrvemaa koolid läbi aegade". Originaali arhiivikoopia seisuga 10.10.2020. Vaadatud 15.12.2019.
- ↑ Bao, Bruno (koostaja), peatüki autor Vooglaid, Ella (2004). Sõrve sääre otsa lood. Kuressaare: Saaremaa Merekultuuri Seltsi Toimetised. Lk 51.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Bao, Bruno (2004). Sõrve sääre otsa lood. Kuressaare: Saaremaa Merekultuuri Seltsi Toimetised. Lk 32.
Kirik: Jämaja
Mõisad: Jämaja kirikumõis | Kargi mõis | Kaunispe mõis | Koltse mõis | Mõntu mõis | Olbrüki mõis | Põdra mõis | Sääre mõis | Torgu mõis