Mõntu mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Mõntu mõis (saksa keeles Mento) oli mõis Jämaja kihelkonnas Saaremaal. Mõisa omanik oli teiste seas Oskar von Ekesparre.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Liivi lahe ääres Saaremaa rannaastangul seisis Mõntu (sks k Mento) mõis. See majapidamine hakkas arenema ja laienema Rootsi ajal. Aastast 1673 kuulus see Kräftingite perekonnale, kes laiendasid oma valdusi 1753. aastal metsade vahel väikese järve rannas paiknenud Koltse kõrvalmõisaga. Viimane läks 1835. aastal Leopold von Ekesparre (1799–1889) omandisse, kes kujundas Koltse järve lähedale Waldesheimi-nimelise puhkeotstarbelise koha. [..] Tema ostetud maakoha suurus oli pisut rohkem kui 15 tündrimaad ehk tänapäevaselt 11 hektarit. Veel väiksem, 4 hektari suurune oli Mõntu mõisa valitseja Friedrich Stahli majapidamine Stahlberg, mis asutati Waldesheimiga samal ajal ja paiknes maalilise astangu serval.[1]

1873. aastal ostis Oskar Arkadius Otto von Ekesparre (1839–1925, Leopold von Ekesparre vennapoeg) Sõrves Mõntu mõisa koos Koltse mõisaga. Vaevalt oli tal suuri lootusi saada seal silmnähtavat tulu põllumajandusest või algeliste vahenditega kalapüügist. Hiljem kavatses O. von Ekesparre hakata müüma sealset korrastatud eripära ja looduslikku rahu tervise kosutamiseks ning puhkuse veetmiseks.[2]

Mõntust arendati omaniku residents – stiilne valge ehitus kauni puiestikuga[3], mis ligikaudu kümne aasta jooksul muudeti esindusliku peahoone ja järsakulisel, ligi viie meetri kõrgusel pankrannikul asuva kujundatud pargiga mõjuvaks vaatamisväärsuseks. 2004. aastaks oli Mõntu mõisapargis säilinud hulk haruldasi puuliike, pargi mereäärselt pangalt (viis meetrit üle merepinna) avaneb kaunis vaade Liivi lahele ja Mõntu sadamale.[4] Hiljem hakkas pärishärra poeg Harry (1880–1916) juba gümnaasiumiõpilasena tegema seal liigirikka looduse fenoloogilisi vaatlusi. Tulemused äratasid ka Riia Loodusuurijate Seltsi liikmete tähelepanu. 1905. aastal kerkis seltsis isegi Mõntu mõisa maale bioloogiajaama asutamise mõte.[5] Mõntu park on Saaremaa maaparkidest kõige liigirikkam park, jäädes looduskaitsealuste parkide seas alla vaid Kuressaare lossipargile. Kunagisest mõisaaiast on säilinud üksikud õunapuud. Osaliselt on säilinud ka parki viiv allee. Pargis paikneb mälestuskivi aastatel 1923‐1941 tegutsenud Mõntu koolile.

Mõisast kooliks[muuda | muuda lähteteksti]

Härrastemaja sai selline, et pärast mõisa riigistamist noore Eesti Vabariigi poolt mahtus sinna üle 100 õpilasega Mõntu algkool ja koolijuhataja ametikorter.[6] Olbrücki mõis jagati rüütlimõisate riigistamise käigus aastail 1922–1924 maata talupoegadele asendustaludeks ja Mõntu härrastemajja asutati 6-klassiline algkool, kus mõned aastad (1923–25) oli koolijuhatajaks hilisem tuntud kirjanik August Mälk (Mõntus valmisid ka tema esimesed jutustused: “Kesaliblik” ja “Surnu surm”[7]). 1932/33 töötas Mõntu koolis 4 õpetajat ja oli 162 õpilast. Algkooli juures tegutses avalik raamatukogu, sadama juures töötas tollipunkt.[8] Mõntus töötas kool kuni 1940. aastani tugeva pedagoogi Eduard Aru juhatamisel.[9] Koolihoone, endine härrastemaja, lasti 1941. aasta sügisel punaväe taganemise ajal merelt torpeedoga rusudeks.[10]

Koolist militaarobjektiks[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa pargis on ka kolm betoonist seitsmenurkset rannakaitsekahuri alust läbimõõduga kuni 10 m ja sügavusega 2 m.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Bao, Bruno (2004). Sõrve sääre otsa lood. Kuressaare: Saaremaa Merekultuuri Seltsi Toimetised. Lk 25. 
  2. Bao, Bruno (2004). Sõrve sääre otsa lood. Kuressaare: Saaremaa Merekultuuri Seltsi Toimetised. Lk 27. 
  3. Reinart, Heli. "Kodumaine reisikiri aastast 1913: Kuressaare peened suvitajad on tõeliselt hädas... linnas jalutavate lehmadega!". Postimees online, 23.07.2018. Vaadatud 15.12.2019.
  4. Bao, Bruno. "“Viimane kolmandik teekonnal Kuivastust Sõrve sääre otsa”". Eesti Loodus, august 2004. Vaadatud 15.12.2019.
  5. Bao, Bruno (2004). Sõrve sääre otsa lood. Kuressaare: Saaremaa Merekultuuri Seltsi Toimetised. Lk 28. 
  6. Seegel, Eldur. ""See juhtus...(2)"". Saarte Hääl, 22.12.2007. Vaadatud 15.12.2019.
  7. Vooglaid, Ella. ""Sõrve sääre otsa lood 17."". Nädalalõpp: [ajalehtede Hiiu Leht ja Meie Maa lisa], 7 oktoober 2016. Vaadatud 15.12.2019.
  8. "Mõntu – Sõrvemaa koolid läbi aegade". Vaadatud 15.12.2019.
  9. Bao, Bruno (koostaja), peatüki autor Vooglaid, Ella (2004). Sõrve sääre otsa lood. Kuressaare: Saaremaa Merekultuuri Seltsi Toimetised. Lk 51. 
  10. Bao, Bruno (2004). Sõrve sääre otsa lood. Kuressaare: Saaremaa Merekultuuri Seltsi Toimetised. Lk 32.