Lääne-Eesti saarestik

Lääne-Eesti saarestik (Muhu väina järgi nimetatud ka Moonsundi saarestikuks) on saarterühm Läänemere idaosas. Selle pindala on 3933 km², elanikke 46 000 (2003)^[1]. Saarestikku eraldab Mandri-Eestist Väinameri ja Läti Kuramaast Kura kurk.

Saarestiku suurimad saared on Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Vormsi.

Kliima ja loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Lääne-Eesti saarestiku kliima on Läänemere vahetu läheduse tõttu Mandri-Eestist merelisem. Selle loodus on isepärane ja seal leidub mitmeid taimeliike, mida Mandri-Eesti territooriumil ei kasva (näiteks harilik jugapuu).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalooliselt ja teistes keeltes on saarestikku nimetatud Moonsundi arhipelaagiks (vene keeles Моонзундский архипелаг). See oli ka 18.–20. sajandil Vene Keisririigi ja Nõukogude Liidu sõjanduses kasutatav termin Lääne-Eesti saarestiku kohta.

Saarestikul oli suur tähtsus Peeter Suure Merekindluse Väinamere positsiooni ja Kura kurgu positsioonide koosseisus Peterburi kaitses. Tähtsus oli võrreldav Edela-Soome rannikul asuva Hanko saarega ning Soome lahes asuvate Aegna saare ning Porkkala saarestikuga.

Esimene maailmasõda[muuda | muuda lähteteksti]

Ettevalmistused[muuda | muuda lähteteksti]

Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26
Muhu rannakaitsepatarei nr 32 (5×254 mm ehk 5×10 tolli) – Muhu saare lõunaküljel, suunaga kagusse, Muhu väina poole; oktoobris 1917 Vene vägede lahkumisel patarei õhiti
Virtsu rannakaitsepatarei nr 33 – Virtsu sadamas
Tohvri rannakaitsepatarei nr 34 (командир мичман Лесгафт) – Hiiumaal Tohvris
rannakaitsepatarei nr 36 – Muhu saarel,
rannakaitsepatarei nr 38 – Hiiumaal Lehtmas; oktoobris 1917 Vene vägede lahkumisel patareid ei õhitud, vaid eemaldati suurtükilukud ning peideti, tehes sellega patarei võitlusvõimetuks
rannakaitsepatarei nr 39 – Hiiumaal Tahkunas
Tamuna rannakaitsepatarei nr 40 – Saaremaal
rannakaitsepatarei nr 41 – Saaremaal Mõntu sadamas
rannakaitsepatarei nr 42 – Saaremaal
Sõrvesääre rannakaitsepatarei nr 43 – Saaremaal Sõrve sääres
rannakaitsepatarei nr 44
rannakaitsepatarei nr 45 – (4×152 mm) Saaremaal Undva poolsaarel
rannakaitsepatarei nr 46 – (4×152 mm)

Sõjategevus[muuda | muuda lähteteksti]

2.–5.oktoobril 1917 Muhu saare kaitsmine Saksamaa Keisririigi sõjalaevastiku eest.
12. oktoobril 1917 saabusid Saaremaa põhjaranniku lähedusse Saksa sõja- ja transpordilaevad. Üksikud Vene rannakaitsepatareid lõpetasid kiiresti vastupanu ning Saksa väed saatsid Tagalahes ja Pammana poolsaarel maale 24 600 sõdurit ja ohvitseri, 8500 hobust, 2500 vankrit, 40 suurtükki, 220 kuulipildujat ja 80 miinipildujat. Merel oli ligi kolmsada alust, teiste seas vesilennukite emalaev ja kuus allveelaeva.