Reinhold Sabolotny

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Reinhold Sabolotnõi
Hüüdnimi "Kartetsch"
Sündinud 25. oktoober 1895
Iisaku vald Rakvere kreis
Surnud 1. juuli 1919
Riia lähedal Lätimaal
Teenistused Venemaa keisririik
Eesti Vabariik
Auaste leitnant
Sõjad/lahingud Esimene maailmasõda
Eesti Vabadussõda
Landesveeri sõda
Autasud Vabadusrist I/3
Vabadusrist II/3
Vabadusrist.gif
Vabadusrist
I/3
Vabadusrist.gif
Vabadusrist
II/3

Reinhold Sabolotny (õigemini küll Reinhold Sabolotnõi) VR I/3 ja VR II/3 (25. oktoober 1895 Iisaku vald Rakvere kreis Eestimaa1. juuli 1919 Riia lähedal Lätimaal) oli Eesti sõjaväelane (leitnant).

Leitnant Reinhold Sabolotnõi oli Vabadussõjas algul laiarööpmelise soomusrongi nr 1 suurtükipatarei ülem ning seejärel Soomusrongide divisjoni suurtükiväe inspektor. Ülitäpse tulejuhtimise ja lahingujulgusega võitluskaaslaste austuse ja hüüdnime Kartetš teeninud leitnant Sabolotnõi langes vaid 23-aastaselt Landeswehr'i sõjas vaenlase mürsuplahvatuses.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Laiarööpmelise soomusrongi nr 1 ohvitserid Vabadussõja alguses rongi kuulipildujavaguni ees. Istub, paremalt esimene, rongi suurtükipatarei ülem leitnant Reinhold Sabolotnõi (detsember 1918)
Laiarööpmelise soomusrongi nr 1 suurtükiplatvorm (vasakult): soomusrongi ülem kapten Anton Irv, soomusrongi ülema abi leitnant Eduard Neps ja soomusrongi suurtükipatarei ülem leitnant Reinhold Sabolotnõi (jaanuar 1919)

Reinhold Sabolotnõi sündis 1895. aastal Iisakul, põhihariduse sai ta Peterburi Oldenburgi reaalgümnaasiumis ja seejärel astus Peterburi Polütehnikumi.

Esimeses maailmasõjas[muuda | muuda lähteteksti]

1915. aastal lõpetas R. Sabolotnõi ohvitserikursuse Konstantini suurtükiväekoolis lipnikuna ning osales Esimeses maailmasõjas lahingutes Riia all 10. üksikus raskesuurtükiväe divisjonis, kus sai haavata, põrutada ja kaks korda mürgitada.

Eestisse tagasi saabus R. Sabolotnõi Saksa okupatsiooni ajal ja asus tegevusse põrandaaluse Kaitseliidu organiseerijana, sünnikohas Iisakul.

Eesti Vabadussõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Vabadussõja eel astus ta teenistusse ratsapolgu koosseisu, kuid kuna ta oli erialalt suurtükiväe ohvitser, siis läks ta 29. novembril 1918 üle teenistust jätkama laiarööpmelisele soomusrongile nr 1, kus määrati soomusrongi patareiülemaks ja hiljem soomusrongi ülema abiks. Osales LR soomusrongi nr 1 patareiülemana Viru rinde taganemislahingutes.

Sai lahingutes Lõunarindel 18. veebruaril 1919 Irboska all raskelt haavata.

Pärast haavadest parenemist jätkas 14. märtsist 1919 teenistust Soomusrongide divisjoni suurtükiväe inspektorina.

Leitnant Sabolotnõi sai surma Landesveeri sõja lõpus 1. juulil 1919 Riia all Saksa mürsu plahvatusest.

Teda autasustati postuumselt I järgu 3. liigi ja II järgu 3. liigi Vabadusristidega.

Leitnant Reinhold Sabolotnõi on maetud Iisaku kalmistule.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Laiarööpmelise soomusrongi nr 6 suurtükiplatvorm "Leitnant Sabolotnõi Kartetsch" Vabadussõja ajal Valga jaamas (sügis 1919).

Reinhold Sabolotnõi nimi "Leitnant Sabolotnõi Kartetsch" anti tema langemise järel laiarööpmelise soomusrongi nr 6 120 mm suurtükiplatvormile.

Leitnant R. Sabolotnõi hauasammas Iisaku kalmistul – poleeritud mustast graniidist rist, millel tekst: "Verd ei näe mina, vaid uue elu koitu!"; alusel Vabadusristi kujutis ja tekst: "Leitnant Reinhold Sabolotnõi sünd. 25. okt. 1895 langenud 1. juulil 1919"[1] – on leitnant Julius Kuperjanovi hauamonumendi kõrval üks vähestest Vabadussõja aegsetest monumentidest, mis jäid nõukogude korra ajal puutumata ja on oma originaalkujul säilinud tänaseni.

Nimest[muuda | muuda lähteteksti]

Olgu öeldud, et sageli selle sõjamehe perekonnanimeks kirjutatavat Sabolotny nime ei ole ta kunagi kandnud, selle nimekuju võttis Sabolotnõide suguselts omale alles 1921. aastal.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Hannes Walter, Tiina Tojak, "Nad andsid kõik. Vabadussõjas langenud ohvitserid" (2000)

Biograafiad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Teenistusleht, ERA 495/7/5100.
  • "Eesti Vabadusristi kavalerid", Tallinn 1935, lk 282.
  • Mati Õun, "Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased", Tallinn 1998, lk 146-148.
  • Hannes Walter, Tiina Tojak, "Nad andsid kõik. Vabadussõjas langenud ohvitserid", Kirjastaja: SE & JS, Tallinn 2000, ISBN 9985854349, 9789985854341, lk 184-185.
  • Jaak Pihlak, Mati Strauss, Ain Krillo . "Eesti Vabaduse Risti kavalerid". Viljandi: Vabadussõja Ajaloo Selts: Viljandi Muuseum, 2016.

Kaasaegsete mälestused[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimused ja ülevaated[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jüri Andreller, Eduard Laaman, Johannes Poopuu (2009). "Soomusrongide diviis Vabadussõjas. 1. osa, Punaväe sissetungimine ja väljatõrjumine. 2. osa, Võitlused piiridel.” Tallinn: Grenader. (I trükk: 1. osa 1923, 2. osa 1929)
  • "Eesti Vabadussõda 1918–1920". I osa. Tallinn: Mats, 1996. (I trükk 1937)
  • "Eesti Vabadussõda 1918-1920", II osa, Tallinn 1939, lk 196-199.
  • Mati Õun, Tiit Noormets, Jaak Pihlak, "Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941", Tallinn, 2003, lk 31-32.
  • Mati Õun, "Eesti Wabariigi soomusvägi 1918-1941", Tallinn, Grenader, 2017, lk 128-129.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]