Raspberry Pi

Allikas: Vikipeedia
Raspberry Pi
RaspberryPi.jpg
Looja Raspberry Pi Foundation
Tüüp Ühe-PCB arvuti
Hind US$ 25 (mudel A) ning US$ 35 (mudel B)
Operatsioonisüsteem Linux (Debian GNU/Linux, Fedora, ja Arch Linux ARM) RISC OS, FreeBSD, Plan 9[1]
Toide 2.5 W (mudel A), 3.5 W (mudel B)
Protsessor ARM1176JZF-S (armv6k) 700 MHz[2]
Salvestusmaht SD mälukaardi pesa
(SD või SDHC kaart)
Mälu 256 MB (Mudel A)
512 MB (Mudel B rev 2)
256 MB (Mudel B rev 1)
Graafika Broadcom VideoCore IV[2]
Mõõtmed 85.60mm x 56mm x 21mm[3]
Veebileht www.raspberrypi.org


Raspberry Pi on imepisike, umbes pangakaardi-suurune ühest PCB'st koosnev arvuti. Raspberry Pi on välja arendatud Suurbritannias Raspberry Pi Foundationi poolt. Raspberry Pi'd toodavad firmad Element 14/Farnell ning RS Components. Mõlemad firmad müüvad Raspberry Pi'd ka oma netipoes.[4]

Raspberry Pi kasutab Broadcom'i BCM2835 Süsteemikiipi, milles on ARM1165JZF-S 700MHz protsessor[2], mida on võimalik ülekiirendada kuni 1GHz'ni ilma garantiid rikkumata.[5] Graafikakaardina on kasutusel VideoCore IV graafikaprotsessor.[6] Algsel versioonil oli 256MB muutmälu, kuid hiljem tõsteti see 512MB peale.[7] Arvutil pole ei kõvaketast ega SSD'd, kuid see-eest on tal SD-kaardi pesa, kust saab alglaadida ning mida saab mäluna kasutada.[8] Hinna järgi on seadmel kaks versiooni – natuke nõrgem mudel A, mis maksab 25 USA dollarit ning natuke võimekam mudel B, mis maksab 35 USA dollarit. Raspberry Pi Foundation pakub oma kodulehel erinevaid tasuta operatsioonisüsteeme allalaadimiseks, et arvuti kasutamist alustada oleks veelgi lihtsam.[9]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Algse idee kohaselt, mis tuli aastal 2006, kasutati Raspberry Pi's Atmeli ATmega644 mikrokontrollerit. Selle skeemid ning PCB kujundused on avalikult saadaval.[10] Raspberry Pi Foundationi eestkostja Eben Upton pani kokku grupi õpetajaid, akadeemikuid ning arvutientusiaste, et välja mõelda arvuti, mida lapsed kasutada saaksid.[11] Esimene prototüüp, mis kasutas ARM protsessorit, oli umbes USB mälupulga suurune ning sellel oli üks USB 2.0 pesa ning üks HDMI pesa.[12]

Toote väljatulek[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimesed 10,000 plaati toodeti Taiwanis ja Hiinas, sest impordimaksed kehtivad individuaalsete osade, aga mitte valmistoodangu kohta.[13] Esmane tellimine avati 29. veebruaril 2012 kell 06:00 UTC aja järgi.[14] Kahe litsentseeritud veebipoe – Premier Farnell ja RS Componentsi veebipoed olid müügi alguses ülekoormatud ning Farnelli veebipoes müüdi kõik Raspberry Pi'd esimese paari minutiga ära.[15] Septembri seisuga on müüdud umbes 500,000 seadet.[16]

Peale toote turuletulekut[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimesed seadmed jõudsid väidetavalt ostjateni 16. aprillil 2012.[17] 22. mai seisuga oli müüdud ning kohale toimetatud üle 20,000 toote.[18] 5. septembril 2012 kuulutati välja Raspberry Pi mudel B teine versioon.[19] Järgneval päeval teatati, et tootmine kolib enamasti üle Suurbritanniasse, Sony tehasesse Walesis ning eeldatakse, et seal hakatakse tootma 30,000 arvutit kuus, luues 30 uut töökohta.[20]

Riistvara[muuda | redigeeri lähteteksti]

PCB'l asuvate ühenduste asukohad

Aastal 2013 kavatsetakse müügile tuua mudel A, millel on ainult üks USB pesa ning puudub Ethernet kontroller. Samas maksab ta vähem, kui Mudel B, millel on kaks USB pesa ning 10/100Mbit Ethernet kontroller.[21] Mudeli A saab aga internetti ühendada kasutades USB Etherneti või WiFi adapterit. Mudeli B Ethernet pistik on tegelikkuses sisseehitatud USB Ethernet adapter. Tavalised hiired ning klaviatuurid sobivad Raspberry Pi'ga kasutamiseks.[8]

Raspberry Pi'l puudub süsteemikell, selle asemel peab ta kasutama Võrguaja protokolli või küsima vajalikku informatsiooni kasutaja käest.[1]

20. aprillil 2012 avalikustati Raspberry Pi tehnilised skeemid.[22] 24. augustil 2012 võeti kasutusele H.264 koodimine, sest selgus, et olemasolev litsents kattis ka koodimise.[23] Samal ajal avalikustas Raspberry Pi Foundation ka kaks lisakoodekit, mida on võimalik eraldi osta – MPEG-2 ning Microsofti VC-1.[24] 5. septembril kuulutati välja versioon 2.0, millega tuli kaasa hulk pisiparandusi ning täiendusi.[25] 15. oktoobril kuulutas Raspberry Pi Foundation, et uutel Mudel B arvutitel on 256MB muutmälu asemel 512MB kiibid.[7]

Täpsustavad andmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mudel A Mudel B
Sihthind:[1] US$ 25 US$ 35
Süsteemikiip:[1] Broadcom BCM2835 (CPU, GPU, DSP, SDRAM, ja üks USB pesa)[2]
CPU: 700 MHz ARM1176JZF-S tuum (ARM11 tooteperekond)[2]
GPU: Broadcom VideoCore IV[26],OpenGL ES 2.0, MPEG-2 ja VC-1 (litsentsiga[24]), 1080p30 h.264/MPEG-4 AVC kõrg-profiili dekooder ning kooder[2]
Mälu (SDRAM): 256 MB (jagatud GPU'ga) 512 MB (jagatud GPU'ga) alates 15. oktoobrist 2012
USB 2.0 pesad:[8] 1 2 (integreeritud USB jagaja)[21]
Videoväljundid:[1] Composite RCA (PAL ja NTSC), HDMI (rev 1.3 & 1.4)[27], LCD paneelid läbi DSI ühenduse[28][29]

14 HDMI eraldusvõimet : 640×350 kuni 1920×1200, lisaks erinevad PAL ja NTSC standardid.[30]

Heliväljundid:[1] 3.5 mm pistik, HDMI
Salvestusmaht: SD / MMC / SDIO kaardipesa
Integreeritud võrk:[8][1] Puudub 10/100 Ethernet[21]
Voolutarve:[31] 300 mA (1.5 W) 700 mA (3.5 W)
Vooluallikas: volti läbi MicroUSB pistiku.
Suurus: 85.60 × 53.98mm[3]
Weight: 45 g[1]
Tulevased operatsioonisüsteemid: Debian GNU/Linux, Fedora, Arch Linux ARM,

RISC OS, FreeBSD[1]

Märkused
  1. Vanematel Mudel B arvutitel oli mälu jaotatud kaheks – 128MB protsessorile ning 128MB graafikaprotsessorile.[32]
  2. Mudel B'l on vedelkristallkuvari tugi läbi kuvari järjestikliidese (DSI) ühenduse, kuid hetkel puudub sellele tarkvaraline tugi.
  3. Raspberry Pi toetab järgnevaid resolutsioone : 640 × 350 EGA; 640 × 480 VGA; 800 × 600 SVGA; 1024 × 768 XGA; 1280×720 720p HDTV; 1280 × 768 WXGA Versioon; 1280 × 800 WXGA Versioon; 1280 × 1024 SXGA; 1366 × 768 WXGA Variant; 1400 × 1050 SXGA+; 1600 × 1200 UXGA; 1680 × 1050 WXGA+; 1920 × 1080 1080p HDTV; 1920 × 1200 WUXGA.[30] Lisaks saavad ka toe 576i ja 480i generatsiooni videosignaalid PAL-BGHID, PAL-M, PAL-N, NTSC ja NTSC-J[33]
  4. Uuemate püsivara versioonidega on olemas viis erinevat režiimi taktsageduse tõstmiseks ("turbo" eelseaded) mis on disainitud Süsteemikiibist võimalikult palju kätte saama ilma arvutit kahjustamata. Selleks jälgitakse konstantselt keskprotsessori temperatuuri ning töökoormust ning nende andmete põhjal muudetakse dünaamiliselt taktsagedust ning pinget. Kui CPU töökoormus on liiga madal või see on liiga kuum, võetakse taktsagedust maha ning kui protsessoril on vaja palju tööd teha ning temperatuur seda lubab, aetakse taktsagedus kõrgemaks. "Turbo" režiime on 5:
    1. "Olematu"; 700 MHz ARM, 250 MHz tuum, 400 MHz SDRAM
    2. "Tagasihoidlik"; 800 MHz ARM, 300 MHz tuum, 400 MHz SDRAM
    3. "Keskmine"; 900 MHz ARM, 333 MHz tuum, 450 MHz SDRAM
    4. "Kõrge"; 950 MHz ARM, 450 MHz tuum, 450 MHz SDRAM
    5. "Turbo"; 1000 MHz ARM, 500 MHz tuum, 500 MHz SDRAM[5]

Tarkvara[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raspberry Pi kasutab Linuxi kerneli põhjal töötavaid operatsioonisüsteeme, näiteks Raspbian, mis on eraldi Raspberry Pi'le optimiseeritud Linuxi-põhine tasuta operatsioonisüsteem.[34]

Graafikaprotsessori poole pöördutakse läbi püsivarakujutise, mis laetakse GPU'sse alglaadimisel SD-kaardilt. Kasutajarakendused pöörduvad suletud lähtekoodiga käitusaegsete teekide poole mis omakorda pöörduvad avatud lähtekoodiga Linuxi kerneli draiverite poole. Kerneli draiverite rakendusliides on erinev vastavalt programmile. Video jaoks kasutatakse OpenMAX, 3D rakenduste jaoks OpenGL ES ja 2D rakenduste jaoks OpenVG, mis mõlemad omakorda kasutavad EGLi. OpenMAX ning EGL kasutavad avatud lähtekoodiga kerneli draivereid.[35]

Graafiline rakendusliideste skeem

8. märtsil 2012 tõi Raspberry Pi Foundation välja Fedora Remixi, mis oli sel hetkel soovituslik Linuxi distro.[36] Fedora Remix töötati välja Seneca Kolledžis, Kanadas.[37] Raspberry Pi Foundation kavatseb välja tuua ka veebipõhise rakenduste poe, kus inimesed saavad omavahel programme vahetada.[38]

Raspberry Pi peal saab kasutada ka Slackware ARM'i alates versioon 13.37st ilma mingite muudatusteta.[39][40][41] Kuna Slackware ARM nõuab kasutamiseks vaid 64MB muutmälu, on Raspberry Pi 256/512MB muutmälu piisav, et käivitada operatsioonisüsteem. Kuigi Slackware ARMil pole graafilist kasutajaliidest, on see võimalik lisada X Window Systemis töötava Fluxboxi aknahalduriga, mis nõuab lisaks 48MB muutmälu.[42]

24. oktoobril 2012 teatas Raspberry Pi Foundation, et kõik VideoCore draiverite koodid mis töötavad ARM peal on avalikustatud vabavarana, tehes sellest esimese ARM-põhjal töötava Süsteemikiibi täisfunktsionaalse, edasimüüja poolt pakutud täielikult avatud lähtekoodiga draiverid.[43]

Lisatarvikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lisaks põhimoodulile (Raspberry Pi ise) on tulekul näiteks kaameramoodul, millest räägiti 2012 mais Raspberry Pi Foundationi blogis. Prorotüübil oli 14-megapiksline moodul, kuid turuversioonil on arvatavasti madalam resolutsioon, et see oleks lubatavas hinnaklassis.[44][45]

Leidub ka kolmanda osapoole välisseadmeid, näiteks Raspberry Pi Foundationi poolt lubatud Gertboard, mis on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Gertboardil on ühendub Raspberry Pi'ga läbi GPIO (üldotstarbeline sisend-väljund) ning lubab seda ühendada üldotstarbelise elektroonikaga – valgusdioodid, lülitid, sensorid ning muud seadmed.[46]

Avalikkus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raspberry Pi ümber on tekkinud suur kommuun, mis lubab Raspberry Pi Foundationil keskenduda dokumentatsiooni ning õpetamise peale.[47]On tekkinud ka fänniajakirju, näiteks The MagPi[48] ning üritusi, nagu Raspberry Jam.[49]

Tehnikaajakirjanikud, nagu Alex Hope (Next Gen report), loodavad, et selline arvuti tekitab lastes tahet programmeerimist õppida.[50] Kaasautor Ian Livingstone pakkus välja võimaluse, et BBC võib järgmise toote loomisel protsessis osaleda, luues uue generatsiooni "BBC Nano".[38]

Teised, nagu Harry Fairhead, aga on selle poolt, et tuleks arendada õppetarkvara olemasoleval riistvaral, kasutades rakendusi nagu Google App Inventor, et tuua programmeerimist koolidesse.[51]

Osad avatud lähtekoodi projektid kritiseerisid riistvaradokumentatsiooni puudust – Raspberry Pi kodulehel on näiteks kirjas, et Broadcom ei avalda täielikku andmelehte BCM2835 süsteemikiibi kohta, mis muudab teiste operatsioonisüsteemide Raspberry Pi'le ületoomise keerulisemaks.[52][53]

2012 oktoobris võitis Raspberry Pi T3'e "Aasta innovatsioon" (Innovation of the year) auhinna.[54]

Farnelli tegevjuht Harriet Green tõi välja, et üks Lähis-Ida riik näitas üles huvi ostmaks igale koolitüdrukule Raspberry Pi arvuti, et suurendada nende tulevasi töövõimalusi.[55]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 "FAQs". Raspberry Pi. Vaadatud 5. detsember 2012.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 "BCM2835 Media Processor; Broadcom". Broadcom.com (1 September 2011). Vaadatud 6. Mai 2012.
  3. 3,0 3,1 "Final PCB artwork". Raspberrypi.org (14 November 2011). Vaadatud 6 Mai 2012.
  4. litsentseeritud tootmine
  5. 5,0 5,1 "Introducing turbo mode: up to 50% more performance for free". Raspberrypi.org. Vaadatud 20 September 2012.
  6. Brose, Moses (30 Jaanuar 2012). "Broadcom BCM2835 SoC has the most powerful mobile GPU in the world?", Grand MAX. Vaadatud 13 Aprill 2012. 
  7. 7,0 7,1 "Model B now ships with 512MB of RAM". Raspberrypi.org. Vaadatud 15.10.2012.
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 "Verified USB Peripherals and SDHC Cards;". Elinux.org. Vaadatud 6 Mai 2012.
  9. "Raspberry Pi downloads".
  10. Wong, George (24 oktoober 2011). "Build your own prototype Raspberry Pi minicomputer". ubergizmo. Vaadatud 2 November 2011.
  11. Moorhead, Joanna (9 Jaanuar 2012). "Raspberry Pi device will 'reboot computing in schools'", The Guardian (London). Vaadatud 20 Jaanuar 2012. 
  12. "Tiny USB-Sized PC Offers 1080p HDMI Output". Vaadatud 1 Veebruar 2012.
  13. Weakley, Kirsty. "UK computing charity opts to manufacture product abroad", Civil Society Media. Vaadatud 20 Jaanuar 2012. 
  14. "The Raspberry Pi £22 computer goes on general sale", BBC News (29 veebruar 2012). Vaadatud 29 veebruar 2012. 
  15. Paul, Ryan (29 veebruar 2012). "Raspberry Pi retailers toppled by demand as $35 Linux computer launches", Ars Technica. Vaadatud 29 veebruar 2012. 
  16. Lomas, Pete (25 September 2012). "Raspberry Pi’s Secret: ‘Sell Out a Little to Sell a Lot’", Wired. Vaadatud 25 September 2012. 
  17. "the first reports of forum members reporting they received their Raspberry PI". Raspberrypi.org (16 Aprill 2012). Vaadatud 6 mai 2012.
  18. "Add your Raspberry Pi to the Rastrack map". Raspberrypi.org (22 Mai 2012). Vaadatud 14 juuni 2012.
  19. "Upcoming board revision". Raspberrypi.org (6 September 2012). Vaadatud 5 September 2012.
  20. Dunn, John E (7 September 2012). "Raspberry Pi resurrects UK computer industry with new jobs". Vaadatud 13 September 2012. 
  21. 21,0 21,1 21,2 "SMSC LAN9512 Website;". Smsc.com. Vaadatud 6 Mai 2012.
  22. "schematic design, applicable for both version A and B of the Raspberry Pi revision 1.0". Raspberrypi.org (19 Aprill 2012). Vaadatud 6 Mai 2012.
  23. raspberrypi.org – Hardware-assisted H.264 video encoding, 2012-02-07
  24. 24,0 24,1 "New video features! MPEG-2 and VC-1 decode, H.264 encode, CEC support". Raspberry Pi Foundation. Vaadatud 26 August 2012.
  25. "board revision for rev 2.0". Raspberrypi.org (5. september 2012). Vaadatud 15.10.2012.
  26. "Q&A with our hardware team". Raspberry Pi Foundation. Vaadatud 20 September 2011.
  27. "Embedded Linux Wiki: Hardware Basic Setup". Elinux.org. Vaadatud 6 Mai 2012.
  28. "Raspberry Pi Wiki, section screens". Elinux.org. Vaadatud 6 Mai 2012.
  29. "diagram of Raspberry Pi with DSI LCD connector". Elinux.org. Vaadatud 6 Mai 2012.
  30. 30,0 30,1 "Raspberry Pi, supported video resolutions". Raspberrypi.org (12 veebruar 2012). Vaadatud 6 Mai 2012.
  31. "Power supply confirmed as 5V micro USB". Raspberrypi.org. Vaadatud 25 juuli 2012.
  32. "I have a raspberry pi beta board ama". Reddit.com (15 Jaanuas 2012). Vaadatud 6 Mai 2012.
  33. Ozolins, Jason. "examples of Raspberry Pi composite output". Raspberrypi.org. Vaadatud 22.06.2012.
  34. Owano, Nancy (18 juuli 2012). "Raspberry Pi gets customized OS called Raspbian". Vaadatud 5 September 2012. 
  35. raspberrypi.org – Libraries, codecs, OSS, 2012-01-31
  36. "Raspberry Pi Fedora Remix, our recommended distro, is ready for download!"". Raspberrypi.org (8. märts 2012). Vaadatud 22.06.2012.
  37. Chung, Emily (24 veebruar 2012). "$35 computer 'Raspberry Pi' readies for launch", CBC. Vaadatud 28 veebruar 2012. 
  38. 38,0 38,1 Vallance, Chris (10 Jaanuar 2012). "Raspberry Pi bids for success with classroom coders", BBC News. Vaadatud 29 veebruar 2012. 
  39. raspberrypi.org – ArmedSlack working :), 2012-05-18
  40. alt.os.linux.slackware – ARMed Slack running on Raspberry Pi, 2012-05-10
  41. raspberrypi.org – ArmedSlack 13.37, 2012-05-19
  42. v1.0.2 (en), xiando. "Desktops: KDE vs Gnome". Linux Reviews. Vaadatud 22.06.2012.
  43. "Raspberry Pi maker says code for ARM chip is now open source". Ars Technica. Vaadatud 3 November 2012.
  44. Yoskowitz, Andre (21 Mai 2012). "Raspberry Pi mini-PC getting camera module". AfterDawn. Vaadatud 21 Mai 2012.
  45. Neal, Dave (20 Mai 2012). "Raspberry Pi is getting a camera module topping". The Inquirer. Vaadatud 21 Mai 2012.
  46. "Gertboard is here!". Raspberry Pi Foundation (8. august 2012). Vaadatud 9 August 2012.
  47. Bridgwater, Adrian (15 märts 2012). "Community strength blossoms for Raspberry Pi", Computer Weekly. Vaadatud 15 märts 2012. 
  48. The MagPi – Raspberry Pi online magazine launched, The Digital Lifestyle.com
  49. Parkin, Tony (2 juuli 2012). "Raspberry Pi-oneers – the making of #RaspberryJam". Vaadatud 30 August 2012. 
  50. Stanford, Peter (3 Detsember 2011). "Computing classes don't teach programming skills", The Daily Telegraph (London). Vaadatud 27 veebruar 2012. 
  51. Fairhead, Harry (2 Detsember 2011). "Raspberry Pi or Programming – What shall we teach the children?", I Programmer. Vaadatud 7 veebruar 2012. 
  52. "Raspberry Pi Hardware Donation".
  53. "looking for hardware recommendations, x86 or otherwise.".
  54. "Raspberry Pi – Innovation of the Year". T3 Gadget Awards. Vaadatud 9 oktoober 2012.
  55. Arthur, Charles (5 märts 2012). "Raspberry Pi demand running at '700 per second'", The Guardian (London). Vaadatud 12 märts 2012.