Linux

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib operatsioonisüsteemist; Linuxi tuuma kohta vaata artiklit Linux (tuum)

GNU/Linux
Tux
Ettevõte / Arendaja Linuxi kogukond
Programmikeel Assembler ja C
OS-perekond Linux
Hetkeseis Aktiivne
Lähtekoodi tüüp Vaba tarkvara
Algne versioon 1991
Stabiilne väljalase 4.3 / 02.11.2015
Toetatud platvormid Alpha, ARC, ARM, AVR32, Blackfin, C6x, ETRAX CRIS, FR-V, H8/300, Hexagon, Itanium, M32R, m68k, META, Microblaze, MIPS, MN103, Nios II, OpenRISC, PA-RISC, PowerPC, s390, S+core, SuperH, SPARC, TILE64, Unicore32, x86, Xtensa
Tuuma tüüp Monolithic
Litsents GPLv2

Linuxi all mõeldakse tavaliselt Linuxi tuumal põhinevat operatsioonisüsteemi, kuid algselt tähendas see ainult Linuxi tuuma. Linux võib tähendada ka selle operatsioonisüsteemi distributsiooni.

Linux on UNIXi-laadne ja suuremas osas POSIX-i nõuetele vastav operatsioonisüsteem, mis ühendab Linuxi tuuma, GNU projekti teegid ja abiprogrammid ning muu tarkvara terviklikuks operatsioonisüsteemiks. Selle tõttu väidab Free Software Foundation, et operatsioonisüsteemi peaks nimetama GNU/Linux, et mitte alahinnata GNU osa operatsioonisüsteemi loomises. See väide on aga vaidlusalune – ka Linuxi algse looja Linus Torvaldsi poolt. Igal juhul on nimetus GNU/Linux täpsem kui Linux, sest viitab tervele operatsioonisüsteemile, mitte tuumale.

Linux arendati algselt tasuta operatsioonisüsteemina Intel x86 arhitektuuriga personaalarvutitele, kuid sellest ajast saadik on kohandatud ja arendatud rohkematele riistvaraplatvormidele kui ükski teine operatsioonisüsteem. Tänu sellele, et Android on valdavas ülekaalus nutitelefonidel võrreldes teiste mobiilsete operatsioonisüsteemidega, on Linuxi paigaldatud kõige suuremale hulgale tavakasutaja seadmetele maailmas. Lisaks sellele on Linux oma tavavormis juhtiv operatsioonisüsteem superarvutite ning infrastruktuuri- ja tavaserverite peal. Personaalarvutites kasutab Linuxit aga ligikaudu 1,5% kõigist arvutikasutajatest.[1]

Linux jookseb ja on väga populaarne ka manussüsteemidel - seadmetel, mida luuakse vastavalt vajadusele. Nendel seadmetel on tihti operatsioonisüsteem juba püsivaraga kaasas,[2] nagu näiteks ruuterid, Televiisorid, tahvelarvutid ja mobiiltelefonid.

Linux on tuntuim näide vabast ja avatud lähtekoodiga arendusmudelitega tarkvarast – erinevalt teistest levinumatest operatsioonisüsteemidest (nt Microsoft Windows ja Mac OS X) on kogu selle lähtekood avalik ja igaüks võib seda kasutada, muuta ja levitada GNU Avaliku Litsentsi alusel.[3]

Suuremad/levinumad Linuxi distributsioonid on Ubuntu (Estobuntu, Kubuntu, Edubuntu, Xubuntu), Red Hat (Fedora, Centos, Scientific Linux), openSUSE, Debian, Mandriva, Gentoo, Arch Linux ja Slackware.

Personaalarvutitele pühendatud Linuxi distributsioonidega tuleb enamasti kaasa Linuxi tuum, X11 graafiline kasutajaliides ja mitmed Linuxi distributsioonist olenevad tööriistad, samas kui serveritele või isegi manussüsteemidele mõeldud Linuxi distributsioonid võivad välja jätta suure osa oma tööriistadest, graafilistest liidestest või isegi tuumast endast lihtsuse, töökindluse ja kiiruse nimel.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Eelkäijad[muuda | muuda lähteteksti]

Linuxi põhiliseks eelkäiaks peetakse Unixi operatsioonisüsteemi, mis loodi aastal 1969 Ameerika Ühendriikides AT&T Bell laboratooriumides Ken Thompson, Dennis Ritchie, Douglas McIlroy ja Joe Ossanna poolt.[4] Unix oli täielikult kirjutatud Assembleris, kuna see oli tollel ajal hea praktika. Hiljem, aastal 1973 kirjutati see ümber C programmeerimiskeelde põhiliselt Dennis Ritchie poolt.

Linuxi loomisel oli veel eeskujuks Andrew S. Tanenbaumi 1987. aastal õppeotstarbeks loodud Unixi-laadne 16-bitine MINIX,[5] mis mahtus ühele ümbrikkettale (disketile). Kuigi MINIXi lähtekood oli avalik, ei lubanud litsentsitingumused MINIXit tasuta kasutada muudel eesmärkidel kui õppetööks.

Loomine[muuda | muuda lähteteksti]

1991. aastal alustas Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds tööd oma operatsioonisüsteemi kallal, millest sai alguse Linuxi tuum. Torvalds ei olnud rahul MINIX-i litsentsiga, mis lubas MINIX-it kasutada ainult õppetööks. Torvalds viis oma operatsioonisüsteemi GNU litsentsi alla, mis lubab lähtekoodi kasutada ja levitada, kuidas kasutaja ise soovib ja kasutab siiani kompileerimiseks GCC-d. Kogu edasine Linuxi tuuma ja rakenduste areng on olnud GNU litsentsi all.

Nimetamine[muuda | muuda lähteteksti]

Linus Torvalds tahtis kutsuda enda loodud operatsioonisüsteemi Freax-iks. Kokku pandud sõnadest free ('tasuta') ja x vihjena Unixile. Selle nime all hoidis ka Linus vajalikke faile. Ta oli ka mõelnud siis nimele Linux, aga pani selle idee kõrvale, kuna see tundus liiga egoistlik.

Aastal 1991 laaditi failid üles FTP serverisse, et oleks lihtsam teha koostööd kaastöötajatega. Kuna aga Helsingi Tehnikaülikooli failiserveri administraatorile, Ari Lemmkele see nimi ei meeldinud, muutis ta projekti nime Linuxiks ilma Linusega konsulteerimata.[6] Lõpuks aga Linus nõustus nimega.

Linus on ka andnud välja helijuhise, kuidas tuleks sõna Linux hääldada. (Helifail kuula )

Praegune arendustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Linuxi tuuma arendamist juhib seniajani Linus Torvalds (november 2015).[7] Free Software Foundation arendab ja toetab GNU osasid ning Linuxi kommuun ning korporatsioonid arendavad kolmanda-partei GNU väliseid komponente. GNU väliste osade hulka kuuluvad Linuxi tuuma moodulid, kasutajate programmid ja tarkvarateegid.[8]

Et liituda Linuxi kommuuniga, tuleks liituda Linuxi arendajate meililistiga[9] ja lugeda nende pealehel asuvat õpetust. [10]

Disain[muuda | muuda lähteteksti]

Ülesehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Linuxi põhine süsteem kasutab modulaarset Unixi sarnast operatsioonisüsteemi, kus operatsioonisüsteemi keskmes on monoliitne Linuxi tuum, mis korraldab arvuti tööd, arvutivõrguga suhtlemist, välisseadmetele ja failisüsteemile juurdepääsu. Välisseadmete kontrollerid võivad olla kas tuuma osad või laetakse moodulitena mällu arvuti töötamise ajal.

Monoliitne tuum on operatsioonisüsteemi arhitektuur, kus terve operatsioonisüsteem töötab teises ruumis kui kasutaja, mida kutsutakse tuuma ruumiks (ingl kernel space) ja kontrollib kõike, mis masinas toimub, superviisorina. Selline tuum erineb teistest selle poolest, et see saab üksinda hakkama virtuaalse kõrgema taseme liidese loomisega arvuti riistvara peale, mille puhul kasutavad programmid süsteemi kutseid (ingl system call) suhtlemiseks tuumaga.

Monoliitse-, mikro- ja hübriidtuumapõhiste operatsioonisüsteemide võrdlus.

Kasutajaliides[muuda | muuda lähteteksti]

Linux operatsioonisüsteemiga arvutiga saab kasutaja suhelda kas käsurealt või graafilise kasutajaliidese vahendusel. Graafiline kasutajaliides on enamasti kasutusel personaalarvutite keskkonnas, samas kui serverites ja superarvutites kasutatakse enamasti ainult käsurida.

Graafiline kasutajaliides[muuda | muuda lähteteksti]

Personaalarvutites on populaarsed graafilised kasutajaliidesed, millega tuleb kaasa töölaud, nagu GNOME, KDE, Xfce, LXDE, FVWM, Enlightenment, Window Maker. Graafilised kasutajaliidesed töötavad valdavalt X-serveri keskkonnas (X Window System), mis võimaldab erinevatel graafilistel programmidel samas võrgus suhelda üle vajaliku protokolli ja lubab näidata ühel süsteemil jooksvaid graafilisi applikatsoone teisel süsteemil nii, et ka kasutaja saab seda mõjutada.[11] On mitmeid X-serveri süsteeme, aga X.Org on siiamaani kõige populaarsem.

Wayland on uuemat tüüpi graafiline server mille algne eesmärk oli asendada x11 protokoll. Aasta 2015 seisuga ei ole veel Waylandi suuremas mastaabis kasutusele võetud.

Käsurida[muuda | muuda lähteteksti]

Käsurida, tuntud ka nimega shell, on käsurealiides millega saab kasutada Linuxi süsteeme. Käsurida on tekstipõhine kasutajaliides, mis kasutab teksti nii sisendiks kui ka väljundiks. Kõige populaarsem käsurealiides on GNU Bourne-Again Shell (bash), mis algselt arendati GNU projekti raames. Käsurida kasutab suurem osa madala tasandi Linuxi osasid, kaasa arvatud mitmed osad kasutaja ruumist. Käsurida sobib eriti hästi korduvate tegevuste automatiseerimiseks, sest see on loodud kiiresti tegutsema suure hulga andmetega ja sellel on väga hea protsesside vaheline suhtlus. Lisaks on Linuxi kommuun loonud vajalikke tööriistu enamiku tihti esinevate ülesannete jaoks ja lisaks sellele saab käske omavahel siduda, suunates ühe käsu väljundi teise käsu sisendisse. Käsurida on kasutatav ka graafilises kasutajaliideses terminali emulaatori aknas või eraldi virtuaalsel konsoolil.

Kasutusalad[muuda | muuda lähteteksti]

Linuxi distributsioonid on tihti disainitud kindlateks eesmärkideks.[12] Kuigi iga levinud distributsioon saab enamasti levinud probleemidega hakkama, on kõvasti optimaalsem kasutada selleks loodud distributsiooni.

Personaalarvutid[muuda | muuda lähteteksti]

Linuxi kasutusmugavuse tõstmiseks personaalarvutitel on pühendatud viimasel ajal palju ressursse. Projektid nagu Upstart ja Systemd[13] üritavad saavutada kiiremat käivitumist ja parandada kasutajamugavust. Samal ajal projektid Wayland ja Mir tahavad asendada x11 graafilist süsteemi, et suurendada jõudlust ja turvalisust.[14]

Personaalarvutitel levinud Linuxi distributsioonid tulevad tihti graafilise süsteemiga ja neil on enamasti olemas vahendid kontoritööks, pildi- ja muusikatöötluseks, programmeerimiseks, andmebaaside haldamiseks. Vaba tarkvarana kättesaadava tarkvara hulk on väga suur ja mitmekesine. Veelgi lihtsamaks teeb kasutaja jaoks asja pakihaldussüsteem, mis lubab toetatud tarkvara paari nupuvajutusega installeerida repositooriumitest.[15] Mitmed tarkvarafirmad pakuvad ka kommertstooteid paralleelselt MS Windowsile, Macile ja Unixile, kaasa arvatud Linux, nagu näiteks Mozilla Firefox,[16] Apache OpenOffice[17] ja Blender.

Populaarsemateks personaalarvutite distributsioonideks peetakse Fedorat, Ubuntut, Mageiat, Debiani ja Linux Minti.[18]

Serverid[muuda | muuda lähteteksti]

Linuxi süsteemi kirjeldus.

Linuxi distributsioonid on pikka aega olnud populaarsed serveritel ja tänapäevalgi jätkavad seda trendi [19] stabiilsuse, turvalisuse ja vabaduse tõttu. Linuxi distributsioonid on LAMP pinu (Linux, Apache veebiserver, MariaDB/MySQL, Perl/PHP/Python) alustalaks, kuna Linuxis on seda lihtne üles seada. Seetõttu on ka võitnud Linux veebiarendajate ja -majutuspakkujate südamed.

Klastrid ja superarvutid[muuda | muuda lähteteksti]

Linux on populaarseks operatsioonisüsteemiks kobararvuteil ja superarvuteil. 2015 aasta juunis oli maailma 500 parima superarvuti seas 488 Linuxi operatsioonisüsteemiga.[20]

Linux on väga paindlik – selle saab võtta väga väikesteks tükkideks nii, et alles jääb ainult optimaalne osa. Lisaks on Linux olemas väga paljudes süsteemides ja arhitektuuridega.[21] Seega võib öelda, et Linux on hästi laienemisvõimeline.

Nutiseadmed[muuda | muuda lähteteksti]

Mitmed operatsioonisüsteemid nutiseadmetele, nagu nutitelefonid, tahvelarvutid ja televiisorid, põhinevad Linuxil. Suuremad sellised platvormid on näiteks Android, Firefox OS, Mer ja Tizen.

Android on nutitelefonide seas skõige populaarsem operatsioonisüsteem. Aasta 2015 teise kvartali seisuga on 82,8% müüdud nutitelefonidest Androidi operatsioonisüsteemiga. [22]

Peamiselt tuleneb Linuxi populaarsus selle paindlikusest, modulaarsusest ja GNU litsentsist, mille tõttu on kõvasti lihtsam kohandada Android vastavalt vajadusele kui on luua uus nutiseadmele sobiv operatsioonisüsteem.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Statistika Linuxi kasutatavuse kohta personaalarvutites". Vaadatud 9. november 2015. 
  2. "IBM-i ülevaade Linuxi kasutusest manussüsteemides". Vaadatud 16. november 2015. 
  3. "GNU Avaliku Litsentsi tingimused". Vaadatud 16. november 2015. 
  4. "Unixi loomise ajalugu". Vaadatud 16. november 2015. 
  5. "Teretulemast MINIX-isse". Vaadatud 16. november 2015. 
  6. "Linuxi sünd Linuse sõnadega". Vaadatud 16. november 2015. 
  7. "Linux Foundation-i töötajate nimekiri". Vaadatud 9. november 2015. 
  8. "Kuidas kasutada Linux repositooriumi". Vaadatud 16. november 2015. 
  9. "Linuxi arendajate e-maili list". Vaadatud 9. november 2015. 
  10. "Õpetus mida tuleks teha, et liituda Linuxi kommuuniga". Vaadatud 9. november 2015. 
  11. "Arendajate kirjavestlus X-serveri ja Waylandi faktidest". Vaadatud 9. november 2015. 
  12. "Nimekiri veebilehe linux.com poolt valitud parimatest Linuxi distributsioonideks igaks kasutusalaks". https://www.linux.com. Vaadatud 9. november 2015. 
  13. "2014 aasta arutlus, mis on saavutatud ja mida üritatakse saavutada systemd-ga". Vaadatud 9. november 2015. 
  14. "Wayland projekti kirjeldus". Vaadatud 9. november 2015. 
  15. "Populaarne Linuxi õpetus kuidas kasutada pakihaldussüsteemi". http://www.howtogeek.com. Vaadatud 9. november 2015. 
  16. "Mozilla enda õpetus kuidas installeerida Firefoxi brauserit". http://www.mozilla.org. Vaadatud 9. november 2015. 
  17. "Apache õpetus kuidas installeerida OpenOffice kontoritarkvara". http://www.openoffice.org. Vaadatud 9. november 2015. 
  18. "Distrowatch veebilehe sõnul kümme kõige populaarsemat Linuxi distributsiooni". Vaadatud 9. november 2015. 
  19. "Linuxi kasutajate trendid ettevõtete tasemel". Vaadatud 9. november 2015. 
  20. "Operatsioonisüsteemide statistika superarvutites". Vaadatud 9. november 2015. 
  21. "Linux.com-i analüüs Linuxi populaarsuse kohta superarvutites". Vaadatud 9. november 2015. 
  22. "Androidi populaarsuse analüüs nutiseadmetes". Vaadatud 9. november 2015. 

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]