Protsessor

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib protsessorist üldse; enamasti mõeldakse protsessori all arvuti keskseadet

Merge-arrow.svg See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Keskprotsessor. Lisateavet artikli arutelust
Intel 4004 oli esimene üldkasutuseks mõeldud kommertsmikroprotsessor.

Protsessor on loogikaskeem, mis interpreteerib ja täidab masinakäske ning koosneb vähemalt juhtseadmest ja aritmeetika-loogikaseadmest.[1] Protsessor sooritab tehteid andmetega, mis on saadud väljastpoolt, harilikult mälust.

Protsessoriks nimetatakse sageli keskseadet, kuid arvutisüsteemis, eriti süsteemikiibil, on tavaliselt peale keskseadme ka spetsialiseeritud protsessoreid. Kõige tuntumad protsessorid ongi keskseadmed, mis täidavad arvutites käske. Kõige levinumad protsessorid on näiteks pesumasinates, piletiautomaatides, DVD-mängijates ja nutitelefonides paiknevate manussüsteemide mikrokontrollerid.

Personaalarvutites ja digijuhtimisega seadmetes kasutatavaid protsessoreid nimetatakse protsessorikiipide väikeste mõõtmete tõttu sageli mikroprotsessoriteks.[2]

Protsessorid ja südamikud[muuda | muuda lähteteksti]

Varem nimetati protsessoriks nii komponenti (kivi plastkorpuses, mis pistetakse jalgadega protsessori pessa) kui ka andmeid töötlevat aritmeetika-loogikaseadet. Tänapäeval on paljudel protsessorikiipidel mitu nn protsessorisüdamikku, kusjuures iga südamik on suuresti omaette aritmeetika-loogikaseade. Protsessori all mõistetakse tavaliselt komponenti; andmeid töötlevat aritmeetika-loogikaseadet nimetatakse enamasti südamikuks ehk protsessorisüdamikuks.

Tööpõhimõte[muuda | muuda lähteteksti]

Masinakäsu täitmine sisaldab erinevaid tegevusi: juhtseade peab käsu dekodeerima, seejärel tuleb käsk täita jne. Käsu täitmiseks on protsessori sees käsukonveier ehk reeglite ja tegevuste kogum, mida see protsessor täita oskab.[3] Käsukonveieri astmete arv sõltub protsessorist. Et keerulisemad protsessorid on pikema käsukonveieriga, ja seega kuluks ühe takti täitmiseks rohkem takte, on kasutusele võetud tehnoloogia, kus mitu käsku täidetakse korraga. Samal ajal kui üks käsk on dekodeeritud ja seda on täitma asutud, hakatakse dekodeerima juba järgmist käsku.

Protsessorite liike[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. processor, e-teatmik
  2. processor, e-teatmik
  3. Targo Tennisberg, Katrin Gabrel, Võistlusprogrammeerimine: 1. osa, lk 17, Tartu Ülikool, 2017, https://www.teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/oppetoo/voistlusprogrammeerimine_i_osa.pdf

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]