Linuxi distributsioon

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Linuxi (või GNU/Linuxi) distributsioon (slängis ja lühendatult 'distro') on tarkvarakogumik, mis põhineb Linuxi operatsioonisüsteemil. Kuna Linux koosneb suurest hulgast tarkvarakomponentidest, on kasutajal neid kõiki ükshaaval raske installida. Distributsioonide autorid muudavad selle ettevõtmise lihtsamaks, levitades kompaktselt suurt hulka tarkvara, mida Linuxi kasutaja võiks tahta kasutada. Enamasti koosnevad distributsioonid vabast tarkvarast, kuid tihti kasutatakse ka mittevaba tarkvara (peamiselt draiverid, kodekid jne).

Arenduses olevaid distributsioone on 2019. aasta seisuga sadu; DistroWatch'il on andmeid 899 distro kohta,[1] neist 286 on aktiivssed.[2][3]

Osad on laiatarbe-distributsioonid ja teised on mõeldud täitma konkreetseid eesmärke, nagu optilistelt ketastelt käitatavad Live CD ja Live DVD distrod, mälupulkadelt ja -kaartidelt käitatavad distrod, distributsioonid süsteemitaasteks, varukoopiate ja andmelahangu teostamiseks, distrod vanadele arvutitele, samuti mobiilidele ja tahvelarvutitele ning reaalaja-distrod liitsüsteemidele.

Jaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Linuxi distributsioonid jaotuvad peamiselt paketipõhisuse järgi: Debian ja selle derivaadid kasutavad dpkg paketihaldussüteemi ühes APT tööriistaga, ning Fedora (kunagine Red Hat) ja sellele sarnased kasutavad rpm paketihaldussüsteemi.

Kuna Eesti ID-kaardi tarkvara toetab ametlikult Ubuntu Linuxit, mis kasutab dpkg paketihaldurit, siis ID-kaardi tarkvara võib ühilduda kas täielikult või osaliselt teiste Debiani-põhiste distrodega.

Olemas on ka lähtekoodipõhised distrod (Gentoo), kui ka sellised, mis kasutavad omi paketihaldureid.

Debian ja selle dpkg-põhised derivaadid[muuda | muuda lähteteksti]

Debian GNU/Linux – paketipõhine. Üks suuremaid vabatahtlike arendatav binaarpakettidel põhinev distributsioone. Omab kõige suuremat hulka kompileeritud valmispakette. Toetab suurimat hulka erinevaid riistvaraplatvorme ja on lihtsasti uuendatav. Veidi raskemini installitav kui mõni teine Linuxi distro. Sobib kasutajatele kellel on mõningane Linuxi kasutamise kogemus. Märkimist vajab ka Ubuntu, populaarseim Debiani derivaat. Lihtsalt paigaldatav, kõik on mahutatud ühele optilisele kettale.

  • KnoppixLive CD versioon Debianist. Suur hulk tarkvara on kaasa pandud ühel DVD-plaadil, millelt saab tarkvara kasutada arvutist DVD käivitamisel. Allalaetavaid CD-variante pole 2013. aasta järel välja lastud.
  • BunsenLabs – Live CD ja Live DVD-versioonid Debianist. Üks vähestest distributsioonidest, mis väljastab Live CD peal kaasaegset Debiani-põhist süsteemi graafilise keskkonna ja Firefox lehitsejaga. Osaliselt ühilduv ID-kaardi tarkvaraga: peale ID-kaardi tarkvara edukat installi on lehitsejas võimalik kasutada PIN1 ja PIN2 koode (sisenemine ja allkirjastamine), ning osaleda Eesti e-valimistel.
  • Kali Linux – teaduspõhine IKT turvalisuse uurimise ja läbivustestide käitamise alus-süsteem, tuletatud Debianist

Ubuntu ja selle derivaadid[muuda | muuda lähteteksti]

Ubuntu

Ubuntu mitteametlikud:

  • CAINE Linux – arvutikrimiminalistika jaoks mõeldud distributstioon. Osad paketid on pärit Kali Linuxist. Distro on lähedalt seotud Debiani paketivaramutega, et oleks juurdepääs uusimatele uuendustele, mida Kali distro ise pole muutnud.
  • CrunchBang Linux – väikese mahuga distro, mille arendus on lõppenud. Kogukonna-põhine edasiarendus on BunsenLabs.
  • Estobuntu – eestikeelne ID-kaardi toega distributsioon koos sisse-ehitatud ID-kaardi tarkvaraga. Arendus on soikunud ja aegunud ID-kaardi tarkvara sellel enam ei tööta.
  • Linux Mint

Fedora ja teised rpm-põhised[muuda | muuda lähteteksti]

  • Fedora – Red Hat Linuxi hingeline järglane.
  • Red Hat Linux – Üks algajatele Linuxi-kasutajatele mõeldud distributsioone ja Fedora eellane. Arendus katkestati 2003. aastal. Red Hat Linux 6.0[4] või 6.1[5] CD-d müüdi Eestis ühes raamatuga "Linuxikasutaja käsiraamat" (Ilo, 2000), mis 2002. aasta juulis maksis 238.80 EEK (ca 15.26 €).[5] Raamat on tänapäeval saadaval vanade raamatute poodides ja kasutatud asjade ostukeskkondades.[4][6]
  • Mandriva Linux – Üks algajatele Linuxi-kasutajatele mõeldud distributsioone. Installimine on lihtne, kuid mitte kuigi hästi seadistatav. Tasuline oli Mandriva viimatine versioon, mida mõne aja möödudes pärast väljalaskmist jagati tasuta. Arendus katkenud.
  • openSUSE – Varem tuntud kui SuSE Linux ja SuSE. Üks algajatele Linuxi-kasutajatele mõeldud distributsioone. Installimine on lihtne, kuid mitte kuigi hästi seadistatav.
  • ALT Linux – pärit Venemaalt

Teised distributsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Slackware – üks vanemaid distributsioone, suunatud kõrgele turvalisusele ja stabiilsusele.
  • Gentoo – lähtekoodipõhine. Linux, mida kasutavad enamasti professionaalid ja tarkvara-arendajad. Asjatundjatel sobib ka kodukasutuseks. Kogu tarkvara saadakse otse tarkvaraloojatelt lähtekoodina ja see kompileeritakse kasutatavas arvutis. Nii saadakse konkreetse arvuti jaoks optimeeritud programmid. Gentoo on tänu oma lähtekoodipõhisele lähenemisele hästi konfigureeritav ja kõige suurema hulga programmidega. Ka uuendused on kõige värskemad. Installimine on vaevanõudev, kuna enamik operatsioone tuleb käsitsi teha. Installitud ja seadistatud Gentoo on sama hästi kasutatav kui iga teinegi distro. Gentoo on sisuliselt automatiseeritud LFS.
    • Chrome OS – Gentoo'l põhinev Google'i opsüsteem sülearvutitele
  • Linux From Scratch – lähtekoodipõhine
  • Arch Linux – jooksva uuendamisega distributsioon, mis kasutab pacman paketihaldurit.
  • CyanogenMod – Androidi derivaat. Arendus lõppes 24.02.2016.

Kerged distributsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Search Distributions". DistroWatch, 2019. Atea Ataroa Limited. Vaadatud 2019-06-22.
  2. "DistroWatch Page Hit Ranking". DistroWatch, 2019. Vaadatud 2019-06-22.
  3. "Search Distributions (Status:active)". DistroWatch, 2019. Vaadatud 2019-06-22.
  4. 4,0 4,1
  5. 5,0 5,1 "Linuxikasutaja käsiraamat (raamat läbi müüdud)". 2000. Raamatukoi raamatupood. Vaadatud 2019-06-15. Arhiiviversioon, arhiveeritud 2002-07-29. Tsitaat: “«Linuxikasutaja käsiraamatuga» on kaasas ka RedHat Linux 6.1 CD-ROM...” — Lehekülje arhiveeritud versioonis on kirjas ka raamat+CD komplekti tookordne hind.
  6. "Linuxikasutaja käsiraamat". vanaraamat.ee, 2019. Biblio OÜ. Vaadatud 2019-06-15.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]