Python (programmeerimiskeel)

Python
Faililaiend	.py, .pyw, .pyc, .pyo, .pyd
Paradigma	funktsionaalne, imperatiivne, reflektiivne, objektorienteeritud (klassipõhine)
Väljalaskeaeg	20. veebruar 1991
Looja	Guido van Rossum
Arendaja	Python Software Foundation
Viimane väljalase	3.13.1 (3.12.2024)
Tüüpimine	dünaamiline, tugev, pardi
Implementatsioonid	CPython, IronPython, Jython, Python for S60, PyPy, Unladen Swallow
Dialektid	Stackless Python, RPython
Mõjutatud keeltest	ABC, ALGOL 68, C, Haskell, Icon, Lisp, Modula-3, Perl, Java
Mõjutanud keeli	Boo, Cobra, D, Dao, Falcon, Groovy, Nimrod, Ruby
OS	mitmeplatvormne
Litsents	Python Software Foundation License
Veebileht	www.python.org

Python on üldotstarbeline interpreteeritav programmeerimiskeel, mida algselt arendati skriptimiskeeleks.

Python võimaldab mitut programmeerimisstiili, näiteks objektorienteeritud, protseduraalset või funktsionaalset programmeerimist.

Pythonit peetakse üsna lihtsaks keeleks ja just sellest on soovitatud programmeerimise õppimisel alustada.^[1]

Python sisaldab selliste programmeerimiskeelte nagu C++, Java, Modula-3 ja Scheme tunnuseid.^[2]

Ajalugu

Pythoni töötas 1990. aastate alguses Hollandis Stichting Mathematisch Centrumis välja Guido van Rossum. Python on keele ABC^[3] järglane. ABC omakorda on inspireeritud SETL-ist.^[4] 2000. aasta mais lõid Guido van Rossum ja Pythoni arendusmeeskond ettevõtte BeOpen PythonLabs, mis sama aasta oktoobris ühines firmaga Digital Creations (hiljem tuntud kui Zope Corporation). 2001. aastal loodi mittetulundusühing Python Software Foundation^[5], mis on Pythoni autoriõiguse omanik, ühingu sponsoriks on ka Zope Corporation.

Python on saanud nime briti komöödiagrupi Monty Python järgi.^[6] Dokumentatsiooni koodinäidetes üritatakse vältida liigset tõsidust viidetega grupi loomingule.

Kõik Pythoni avalikustatud versioonid on avatud lähtekoodiga. Enamik väljalaskeist, kuigi mitte kõik, ühildub ka GPL-litsentsiga. Pythoni interpretaatorit ja teeke levitatakse tasuta tarkvarana.

Tehniline info

Python on dünaamiliste andmetüüpidega keel, kus programmeerijal ei ole tarvis määrata muutujate tüüpe. See suurendab programmeerija võimalusi, kuid on samas veaohtlik.

Pythoni koodi interpreteerimine ja optimeerimine võivad olla mõnikord aeglased protsessid. Selle omaduse poolest sarnaneb Python Javaga, kuna ka Pythoni programmid kompileeritakse enamasti baitkoodiks, kuigi Pythoni puhul on see protsess läbipaistev. Siiski on Pythoni programmid masinkoodi kompileeritud programmidest (C, C++) alati aeglasemad, isegi mitu korda. Samas pole tänapäeva arvutite kiiruse juures seda vahet lihtsamate ülesannete puhul märgata.

Võrdlus teiste keeltega

Pythoni kasutamine erineb teistest keeltest arendamise kiiruse poolest, samas on keeles olemas kõik objektorienteeritud programmeerimise vahendid. Python on hea keel prototüüpimiseks: tihti luuakse mingi arvutiprogrammi esialgne kavand selles keeles, misjärel teostatakse see mõnes kiiremas kõrgkeeles. Vahel kirjutatakse ainult programmi aeglasemad osad C-s või C++-is. Võrreldes teiste programmeerimiskeeltega kulutab Pythonis programmeeritu rohkem kui 70 korda rohkem aega ja energiat ning vajab 2,4 korda rohkem mälu kui C-s programmeeritu.^[7] Pythoni keeles on nimekirjageneraatorid kõige võimsamate tööriistade hulgas. Nende kasutamise kaudu on võimalik läbi viia mitmesuguste andmetega töötamise protsess. Selliseid konstruktsioone kasutatakse sageli siis, kui on vaja töötada loenditega. See hõlmab mitte ainult nende loomise protsessi, vaid ka edasist muutmist.^[8]

Võtmesõnade loetelu

Järgnevalt on esitatud Pythoni programmikeeles kasutatavad võtmesõnad:^[9]^[10]

and
as
assert
break
class
continue
def
del
elif
else
except
exec (muudetud sisseehitatud funktsiooniks alates Python 3.x versioonidest)
False (alates Python 3.x)
finally
for
from
global
if
import
in
is
lambda
None (alates Python 3.x)
nonlocal (alates Python 3.x)
not
or
pass
print (muudetud sisseehitatud funktsiooniks alates Python 3.x versioonidest)
raise
return
True (alates Python 3.x)
try
while
with
yield

Võtmesõnu ei tohi kasutada muutujate nimedena.

Hello world

Klassikaline Hello world programm Pythonis:

Python 2.x:

print "Hello, world!"

Python 3.x:

print ('Hello, world!')

Kommentaarid

Kommentaarid ehk see tekst, mida programmi täitmisel ei loeta, eraldatakse täitmisele minevast programmiosast märgiga #.

# See tekst on Pythoni programmi kommentaar

Mitmerealiste kommentaaride lihtsaks koostamiseks ja lähtekoodi dokumenteerimiseks on võetud tavaks sõned, mida interpreteerija programmi täitmiselt tegelikult ei väldi.^[11]

Vaata ka

NumPy

Viited

↑ Max Wainewright. Noor progeja : üksikasjalik programmeerimisõpik : kõik, mida sul on vaja teada Scratchi, Logo, Pythoni, HTML-i ja JavaScripti kohta. Inglise keelest tõlkinud Piret Frey. Varrak, 2016.
↑ Allen Downey. How to Think like a Computer Scientist: Learning with Python, Wellesley, MA: Green Tea Press, 2002, ISBN 0971677506.
↑ Python 2.0 License. (Vaadatud 15.03.2013.)
↑ Python-Dev SETL (was: Lukewarm about range literals). (Vaadatud 15.03.2013.)
↑ Python Software Foundation. (Vaadatud 14.03.2013.)
↑ General Python FAQ - Python v2.7.3 documentation. (Vaadatud 15.03.2013.)
↑ Pereira, R. et al. Energy efficiency across programming languages: How do energy, time, and memory relate? SLE’17, Proceedings, 256-267. https://doi.org/10.1145/3136014.3136031
↑ "python/welcome4u.ru".
↑ http://docs.python.org/dev/reference/lexical_analysis.html#keywords
↑ http://docs.python.org/reference/lexical_analysis.html#keywords
↑ "PEP8 stiilijuhend". Vaadatud 4.20.2020. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)

Välislingid

Programmeerimisest maalähedaselt, Python 3
Kuutõrvaja wiki, Python 2
PHP pakub palju lõbu, aga Python on "pika suhte materjal", forte.delfi.ee, 28. oktoober 2010
Video Pythoni interpretaatorist
An Interview with Guido van Rossum - O'Reilly Media
Guido's Personal Home Page
Kas Python 2 või Python 3?

[1] Max Wainewright. Noor progeja : üksikasjalik programmeerimisõpik : kõik, mida sul on vaja teada Scratchi, Logo, Pythoni, HTML-i ja JavaScripti kohta. Inglise keelest tõlkinud Piret Frey. Varrak, 2016.

[2] Allen Downey. How to Think like a Computer Scientist: Learning with Python, Wellesley, MA: Green Tea Press, 2002, ISBN 0971677506.

[3] Python 2.0 License. (Vaadatud 15.03.2013.)

[4] Python-Dev SETL (was: Lukewarm about range literals). (Vaadatud 15.03.2013.)

[5] Python Software Foundation. (Vaadatud 14.03.2013.)

[6] General Python FAQ - Python v2.7.3 documentation. (Vaadatud 15.03.2013.)

[7] Pereira, R. et al. Energy efficiency across programming languages: How do energy, time, and memory relate? SLE’17, Proceedings, 256-267. https://doi.org/10.1145/3136014.3136031

[8] "python/welcome4u.ru".

[9] ttp://docs.python.org/dev/reference/lexical_analysis.html#keywords

[10] ttp://docs.python.org/reference/lexical_analysis.html#keywords

[11] "PEP8 stiilijuhend". Vaadatud 4.20.2020. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]