Muutmälu

Allikas: Vikipeedia


Muutmälu ehk operatiivmälu ehk primaarmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu ehk RAM (lühend ingliskeelsetest sõnadest random access memory) on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda [1].

Põhimälu nimetatakse muutmäluks, sest erinevalt püsimälust toimub muutmälus pidev andmete vahetamine ja uuendamine. Suvapöördus tähendab seda, et igal mälupesal on oma aadress ja nii lugemiseks kui kirjutamiseks saab pöörduda suvalise aadressi poole [1]. Operatiivmälu on reeglina ajutise iseloomuga, ta pole säilmälu, see tähendab, et kui seadmel vool välja lülitada, siis mälus olevad andmed hävivad [1].

Ilma põhimäluta arvuti ei tööta, sest arvuti saab töödelda ainult andmeid, mis asuvad põhimälus. Iga käivitatud programm kopeeritakse välismälust põhimällu. Põhimälu suurusest oleneb, kui palju programme korraga töötada saab. Kuna põhimälu kipub sageli väheks jääma, kasutatakse saalimise võtet: kui kõik andmed ei mahu põhimällu, siis hoitakse seal vaid hetkel vaja minevaid andmeid ja toimub tihe andmevahetus välismäluga. Pidev välismälu poole pöördumine teeb arvuti aeglaseks ja kuna uuemad programmid nõuavad nagunii üha rohkem mälu, ongi kasutusele võetud ühe suuremaid põhimälusid.

Võib juhtuda, et muutmällu on vaja kirjutada rohkem andmeid kui sinna mahub. Sellisel juhul luuakse ülekattestruktuurid. Olenevalt rakendusest võib kasutaja näidata, missugustele andmetele eraldatakse sama mälu, või mälueraldus toimub automaatselt. Osa andmetest, mis ei mahu muutmällu, kirjutatakse püsimällu. Kui nende järele vajadus tekib, loetakse nad sealt muutmällu ja seal enne olnud andmed, mis jagavad mällu loetavatega samu mälupesi, kirjutatakse nende asemele püsimällu. Andmete lugemine püsimällu ja muutmällu võtab aega, sellepärast tuleks ülekattestruktuurideks määrata andmed, mida võimalikult vähe korraga ja vaheldumisi kasutatakse, et andmeedastust püsi- ja muutmälu vahel oleks võimalikult vähe.

Põhimõtteliselt võib tänapäeval osa muutmälust eraldada mõttelise osa andmete jaoks, mida tavaliselt hoitakse püsimälus. Saadakse niinimetatud suvapöördusketas. Sellel olevate andmete poole pöördumine käib palju kiiremini kui püsimälus olevate andmete poole pöördumine. Kuid tuleb arvestada, et arvuti väljalülitamise korral lähevad suvapöörduskettal olevad andmed kaduma. See ei kehti küll juhul, kui arvutis on eraldi energiaallikas, tavaliselt aku.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Personaalarvutites kasutatav SDRAM

Varane laialt levinud kirjutatav muutmälu oli trummelmälu. See töötati välja aastail 19451952 ja seejärel kasutati seda enamikus arvutites, kuni 1970. aasta paiku leiutati mikrokiibid. Enne seda kasutasid arvutid releesid ja mitmesuguseid vaakumtorulahendusi, et täita muutmälu ülesandeid sadade ja tuhandete bittide ulatuses. Mõned neist lahendustest olid suvapöördusega, mõned mitte. Vaakumtrioodidest ja pärast transistoridest ehitatud linke kasutati järjest väiksemate ja kiiremate mälude loomiseks, näiteks suvapöördusregistrite indeksid ja -registrid. Enne integreeritud püsimälukiipide väljatöötamist loodi suvapöörduspüsimälu sageli pooljuhtdioodide maatrikseid kasutades, mida juhivad aadressidekoodrid.

Turvalisus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lihtsate mudelite ja võib-olla üldise arvamuse kohaselt kustub muutmälu siis, kui arvuti välja lülitatakse. Tänapäeva SDRAMI (sünkroonse dünaamilise muutmälu) kohta see täies ulatuses ei kehti. Selle asemel hajub muutmälu sisu aegamisi ära. See protsess kestab toatemperatuuril mõned sekundid, aga külmas võib see pikeneda mitme minutini. Inimene, kellel on arvutile füüsiline juurdepääs, võib selle muutmälus olevad andmed kätte saada, kasutades külmbuutimist.[2]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 e-teatmik. RAM
  2. Cold Boot Attacks on Encryption Keys