Eesti rootsikeelne meedia

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Pakri saartelt Rootsi põgenenud eestirootslased 1940. aasta sügisel ajalehte lugemas.

Eesti rootsikeelne meedia käsitleb Eesti aladel ilmunud rootsikeelset perioodikat, mis peamiselt on seotud siinsete rannarootslaste häälekandjatega.

Rootsi aeg[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene rootsikeelne ajaleht Ordinari Post Tijdener hakkas Rootsis ilmuma aastal 1645.[1] Sel perioodil kuulus Eestimaa küll juba Rootsi koosseisu, kuid Rootsi ajal Eestis rootsikeelset ajakirjandust ei trükitud. Stockholmis ilmusid esimesed omakeelsed ajalehed vaid korra nädalas ja olid range riigipoolse kontrolli all. Samas ilmusid kuningriigi dominioonides ajalehed saksa keeles (sh Revalische Post-Zeitung Tallinnas), rohkem kordi nädalas ning kohati ka väiksema riigipoolse sekkumisega.[2]

Tsaariaeg[muuda | muuda lähteteksti]

"Rannarootslaste kalender" (1903–1940)[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Rannarootslaste kalender

20. sajandi alguses hakkasid rannarootslaste eestvedajad Hans Pöhl ja Johan Nymann andma välja "Rannarootslaste kalendrit", mis oli esimese Eestis trükitud rootsikeelne väljaanne pärast 1740.–1741. aastal Tallinnas trükitud lauluraamatut. Esimene kalender ilmus 1000 eksemplaris ja kandis nime "1903. aasta Kalender ehk Almanahh Eestimaa rootslastele" (Kalender eller Almanack för året 1903 för swenskarne i Estland).[3]

Kalendris käsitleti talurahvale vajalikke teemasid ja tegutseti ka eestirootsluse säilitamise nimel üldiselt. Näiteks kajastati neis (unustusehõlma vajuma kippuvaid) tähtpäevi, avaldati kasulikku lugemist, esitati andmeid laatade kohta, kirjeldati eestirootslaste endi eluolu ja ajalugu jne. Enamasti 48 leheküljest koosnenud kalendrit, mille väljaandmine oli sageli ka majanduslikult kahjumlik, anti välja kuni 1940. aastani.[4]

Eesti Vabariigi aeg[muuda | muuda lähteteksti]

Kohalike rootslaste omakeelne kirjavara muutus palju mitmekesisemaks pärast Eesti Vabariigi iseseisvumist. Ilmumist jätkas 1903. aastal alguse saanud "Rannarootslaste kalender", mille viimane number ilmus 1940. aastal, ja trükkima hakati ajalehte Kustbon. Lisaks anti välja rannarootslastega seotud teemasid kajastavat aastaraamatut "Svio-Estonica".[5]

Kustbon (1918–1940)[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklites Kustbon ja Uus Kustbon

Juba jaanuaris 1918 ilmus esimene number eestirootslaste ajalehest Kustbon ja sellegi väljaandmisega oli seotud Hans Pöhl. Aastate jooksul oli ajakirjal mitmeid erinevaid väljaandjaid ja seda trükiti muuhulgas ka Soomes. Kui aastal 1918 ilmus ajalehte vaid neli numbrit, siis järgmisel aastal ilmus juba 32 numbrit. Stabiilsema olukorra saavutas ajaleht aastaks 1924, mil ilmus 45 numbrit aastas. Kustbon sai toetust ka Rootsis asuvatelt ühingutelt.[6]

Ajaleht sisaldas uudiseid nii eestirootslaste aladelt kui ka mujalt Eestist ja ka Rootsist, edastas hilisema väljaandja Rootsi Rahvaliidu poliitilist sõnumit ning seal avaldati rootslaste ühingute teateid. Kustbon ilmus kuni märtsini 1935, mil vaikiv ajastu ilmumisse pausi tõi. Peagi aga saadi luba anda välja ajalehte Uus Kustbon (Nya Kustbon), mis ilmus 1935–1936 – seda 1936. aastal kõrvuti taastatud ajalehega Kustbon. Juba 1936. aasta detsembrist alates ilmus taas ainult endine ajaleht, kuna turg ei olnud kahe konkureeriva lehe jaoks piisavalt suur.[7]

Ajaleht jätkas regulaarset ilmumist 1940. aasta 20. juulini, mil ilmus viimane number, mis oli koostatud juba kommunistliku režiimi vaimus. Pärast eestirootslaste enamiku Rootsi lahkumist taastati ajakirja tegevus 1944. aastal Stockholmis. Ajalehte anti Eestis vähemalt mõnda aega välja Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse ruumides.[8][9]

"Svio-Estonica" (1934–1940)[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Svio-Estonica

Aastatel 1934–1940 andis Tartu Ülikooli juures tegutsenud Akadeemiline Rootsi-Eesti Selts välja aastaraamatut "Svio-Estonica". Kord aastas ilmunud teose täielik pealkiri oli "Svio-Estonica: årsbok utgiven av Svensk-estniska samfundet vid Tartu Universitet" ehk "Akadeemilise Rootsi-Eesti Seltsi aastaraamat". Aastaraamatu artiklid oli rootsikeelsed, kuid ära oli toodud ka eestikeelne kokkuvõte. Koguteos käsitles Rootsi ja rootslastega seotud ajaloo-, keele-, haridus- jmt alaseid küsimusi. Pärast Eestis ilmumise lõpetamist anti aastaraamatut aastatel 1943–1971 välja Rootsis.[10][11]

Rootsikeelne nädalakroonika Eesti Raadios[muuda | muuda lähteteksti]

Sel perioodil ei piirdunud Eesti rootsikeelne meedia enam trükisõnaga. Nimelt andis Eesti Raadio vähemalt 1940. aasta märtsis eetrisse ka rootsikeelset nädalakroonikat.[12]

Okupatsioonide aeg[muuda | muuda lähteteksti]

Senised väljaanded lõpetavad ilmumise[muuda | muuda lähteteksti]

Ajakirja Kustbon viimane number Eestis ilmus 1940. aasta 20. juulil ja samal aastal ilmus ka viimane "Rannarootslaste kalender". Kuid siinsete rootslaste huvi oma ajalehe järele püsis. Nimelt ilmus Postimehe 1942. aasta 14. novembri numbris nupuke Haapsalust, mille järgi pidavat lähemal ajal hakatama Eestis elavatele rootslastele mõeldud rootsikeelse ajalehe välja andma. Leht pidi hakkama ilmuma Haapsalus või Tallinnas ja eriti suur oli huvi selle vastu Vormsil ja Riguldis. Kuid ajaleht Kustbon ilmus uuesti alles 1944. aastal ja seda Rootsis, mitte enam Eestis.[13][14]

Sovjet-Estland (1940–1941)[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalehe Kustbon asemel hakkas 1940. aasta oktoobris ilmuma nõukogudemeelne ajaleht Sovjet-Estland. Uus ajaleht oli jätkuvalt suunatud eestirootslastele, kuid pakkus ka ajastule vastavat teistsugust sisu – üldine kommunistlik sisu, kirjeldused sellest, kuidas rootslasteni jõuab uus ja parem tulevik, ülevaade Euroopa uudistest ("Rootsi talunike katastroofiline olukord", "Norra natsifitseerimine" jne) ja regulaarsed ülevaated rootsikeelsetest küladest. Siiski on leitud, et võrreldes teiste selleaegsete Eestis ilmunud ajalehtedega oli ajalehes Sovjet-Estland näiteks vähem juttu Stalinist. Ajakiri Sovjet-Estland ilmus kuni 1941. aasta augustini, mil Eesti olid juba jõudnud Saksa väed.[15][16]

Rootsi keel Eesti Raadios[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Rootsikeelne saade

1959. aastal hakkas Eesti Raadio uuesti rootsikeelseid saateid tegema. Saated, mis kandsidki pealkirja "Rootsikeelne saade", jätkusid 1980. aastate alguseni. Neis käsitleti näiteks eestirootslaste teemat, Tartu Ülikooli skandinavistika osakonda, edastati intervjuusid rootslastega jne.[12][17]

Taasiseseisvumisjärgne aeg[muuda | muuda lähteteksti]

Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis on ilmunud kaks tähtsamat rootsikeelset väljaannet, millest mõlemad on valdavalt käsitlenud eestirootslastega seotud teemasid. Need kaks ajakirja on 1980. aastate lõpust 1990. aastate keskpaigani ilmunud RONOR ja 2009. aastal ilmuma hakanud Eestirootslane.

RONOR (1988–1996)[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis RONOR

Ajakirja RONOR näol oli tegemist Eestirootslaste Kultuuri Seltsi kakskeelse väljaandega, mille esimene number ilmus 1988. aasta 5. mail. Regulaarselt ilmus ajakiri aastani 1993 ja seejärel ilmus kaks numbrit veel aastal 1996.[18]

Eestirootslane (2009–)[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eestirootslane (ajakiri)

Alates 2009. aastast ilmub kaks korda aastas Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse ajakiri Eestirootslane. Ajakiri saadetakse eestirootslaste rahvusnimekirja kuuluvatele isikutele postiga. Lisaks omavalitsuse tegevuse tutvustamisele kajastatakse seal nii eestirootslaste rahvusvähemuse jaoks aktuaalseid teemasid kui ka nende ajalugu. Sarnaselt ajakirjale RONOR on ka ajakiri Eestirootslane kakskeelne.[19]

Muid väljaandeid[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2004. aastast oli rootsikeelne Skandinaaviamaadele suunatud väljaanne ka ajalehel The Baltic Guide. Kord kuus ilmunud tasuta ajalehte levitati veel 2011. aastal turistidele Eestis ja Rootsis sadamates, lennujaamades, laevade pardal jne.[20][21]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tidningens historia | Historia | SO-rummet. Vaadatud 04.02.2019.
  2. Kaarel Vanamölder. "Kommunikatsiooniväli Rootsi Läänemere-provintsides 17. sajandi lõpul – Reval(i)sche Post-Zeitung varauusaegse informatsioonikandjana". Dissertationes Historiae Universitas Tartuensis, 27. Lk 22-23.
  3. Salin, lk 77-78.
  4. Salin, lk 78-79, 82.
  5. Salin, lk 82.
  6. Salin, lk 275-280.
  7. Salin, lk 280, 288.
  8. Salin, lk 289.
  9. Rootsi-Mihkli kogudus. Vaadatud 04.02.2019.
  10. Eesti rahvusbibliograafia. Vaadatud 04.02.2019.
  11. Raamatukoi raamatupood -- Svio-Estonica 1936. Vaadatud 04.02.2019.
  12. 12,0 12,1 Eesti Raadio ajalugu.
  13. Salin, lk 289.
  14. "Eestis hakkab ilmuma rootsikeelne ajaleht". Postimees 14.11.1942, nr 269. Lk 269.
  15. Sigrid Rausing. History, Memory, and Identity in Post-Soviet Estonia: The End of a Collective Farm. Oxford University Press, 2004. Lk 120-121.
  16. Neil Taylor. Estonia. A Modern History. Oxford University Press, 2018.
  17. Rootsikeelne saade | ERR | Digihoidla. Vaadatud 04.02.2019.
  18. RONOR. Vaadatud 04.02.2019.
  19. "Eestirootslane". 04.02.2019.
  20. The Baltic Guide statistika 2010.
  21. The Baltic Guide meediakaart 2011.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Hans Pöhl. Estlandssvenskarnas hövding. Rannarootslaste eestvõitleja. Hans Pöhli (1876–1930), Eesti rootslaste vaimse liidri ja valgustaja elulugu". Toimetaja: Sven Salin. Svenska Odlingens Vänners förlag. Stockholm–Tallinn 2010. Lk 148.