Hullo
| Hullo | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| |||||
 Vormsi kirik Hullo külas | |||||
| Elanikke: |
131 (1.01.2019)[1]  | ||||
|
| |||||
| EHAK-i kood: |
1900[2] | ||||
| Koordinaadid: | 59° 0′ N, 23° 15′ E | ||||
  | |||||
Hullo (rootsi hũllu, kohalikus pruugis Holo (hulu), varem ka (Horro (hurru))on küla Lääne maakonnas Vormsi vallas, Vormsi valla halduskeskus.
Küla kohta kasutati aastal 1540 nime Hully, aastal 1564 Hulleby, aastal 1565 Hwllaby, Hwlloby, aastal 1637 Hulu ja aastal 1642 Hurru.
Nime päritolu on vaadelnud eeskätt Per Wieselgren ja E. Lagman. Mõlemad lähtuvad vanarootsi sõnast hul, mis tähendab auku või koobast. Maa kerkimise tulemusel tekkisid Prästvike järv ja väljapoole Hullo laht (rootsi Hulloviken). Nimekäsitlustes on viidatud võrdlusnimedele, isegi siirdnimedele, nagu nt Ahvenamaa külanimele Hullaby (1537), Uusimaa Hulloszby (1540) ja Skåne lahenimele Höllwijk (1684). Wieselgren peab olulisemaks siiski 1642. a nimekuju Hurru, mida ta olevat ka oma keelejuhilt kuulnud. Nimesid, milles l ja r vahelduvad, leidub Taanis, kus Lollandi Holeby on aastal 1449 üles kirjutatud kui Horeby. Sõna *horu Skandinaavia keeltes ei tunta, ent vanas alamsaksa keeles tähendas see soomaad. Wieselgreni arvates on Hullo nime ehk andnud alamsaksa päritolu isikud. Sel juhul oleks esmalt nimi pandud soomaadest ümbritsetud Hullo lahele, millest omakorda võis tekkida külanimi.[3]
Külas on Hullo bussipeatus.[4]
Külas asub kaks kirikut: Vormsi Olavi kirik, kus tegutseb EELK Vormsi Püha Olavi kogudus, ja õigeusklik Vormsi Ülestõusmise kirik, mis on tänapäeval varemetes. Püha Olavi kiriku läheduses paikneb Vormsi kalmistu, mis on tuntud oma 18. sajandist pärit rõngasristide poolest. Hullo põhjaosa kannab nime Håkabackan (Haagiküngas), kirjakeelestatult Hakebacken, mis on endine Vormsi kirikumõisa asula. Päris küla põhjaotsas, muude külade piiril, oli varem väike asula Nyby (Uusküla).[5]
Sealne puurauk nr. 385 on Vormsi lademe laiendatud stratotüübiks[6] ja Hullo kihistiku stratotüübiks. Kihistik on küla järgi ka oma nime saanud.[7]
Muinsuskaitse all on II maailmasõjas hukkunute ühishaud, õigeusu kirik, Olavi kirik, selle kirikuaed ja piirdemüür, kalmistu, Vabadussõja mälestussammas ja Otto Friedrich Fromhold von Stackelbergi mälestuskivi ehk Parunikivi (viimane on ka looduskaitse all). Külla jääb ka osa Vormsi maastikukaitsealast.
