Bernhard Schmidt

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Bernhard Schmidt
Bernhard Schmidt.jpg
Sündinud 30. märts 1879 (Juliuse kalendris)
Naissaar (Eesti)
Surnud 1. detsember 1935 (vanus 56)
Hamburg (Saksamaa)
Amet Astronoom
Töökoht
  • Hamburg-Bergedorfi observatoorium

Bernhard Schmidt (11. aprill (vkj 30. märts) 1879 Naissaar1. detsember 1935 Hamburg) oli Eesti optik, astronoom ja leiutaja.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestustahvel Naissaarel

Bernhard Schmidt sündis Naissaarel. Ta oli juba lapsest peale uudishimuliku ja loova meelega: tahus kirvega jääst läätsesid, meisterdas saksakeelse juhendi järgi fotoaparaadi ja tegi fotosid ning valmistas ise püssirohtu. Ühel saatuslikul päeval juhtus lõhkeaine katsetamise käigus õnnetus, mille tagajärjel ta kaotas parema käelaba.

Aastatel 18951901 elas ta Tallinnas, töötades Volta tehases joonestajana.

1901. aastal asus Bernhard Schmidt õppima Chalmersi Tehnoloogiainstituudis Göteborgis, mille jättis aga pooleli, sest samal aastal asus ta juba õppima Mittweida tehnikumi Leipzigi lähedal Saksamaal.

Mittweidas oli tal oma optikatöökoda, kus ta valmistas ja parandas observatooriumitele peegleid ja läätsi. Esimese maailmasõja ajal Schmidt kui Vene impeeriumi alam interneeriti, pärast sõda aga olid majanduslikud olud rasked ja optikatellimusi väga vähe.

1923. aastal naasis Bernhard Schmidt Eestisse, et siin õnne proovida. Peagi pöördus ta tagasi Saksamaale. Viimast korda külastas ta Eestit 1929. aastal, mil käis oma ema Maria matustel.

1930. aastal töötas ta välja optilise süsteemi, nn Schmidti kaamera, mis võimaldab suurtelt taevaaladelt saada vigadeta pilte. Leiutis valmis suure majandusliku depressiooni ajal ja ei leidnud kohest laiemat rakendust. Kuulsaks sai see 15 aastat hiljem, kui leiutis võeti kasutusele USA-s Mount Palomari observatooriumis. Schmidti kaamera on 20. sajandi üks tuntuim optiline süsteem.

Schmidt kõneles kodus eesti keelt ja säilitas surmani Eesti kodakondsuse.[1]

Bernhard Schmidt suri1. detsembril 1935 Hamburgi haiglas kopsupõletikku ja maeti Hamburg-Bergedorfi observatooriumi lähedale. Tema iseloomustamiseks on hauakivil sõnad: "Per aspera ad astra!" (ladina keeles 'läbi raskuste tähtede poole').

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Bernhard Schmidt oli kirjaniku ja kunstniku Erik Schmidti onu.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Schmidti majamuuseum Hamburg-Bergedorfi observatooriumis Bergedorfis
  • Bernhard Schmidti auks on nimetatud väikeplaneet "1743 Schmidt"
  • Bernhard Schmidti 100. sünniaastal 1979 avati Hamburg-Bergedorfi observatooriumis Bergedorfis Saksamaal Bernhard Schmidti majamuuseum koos selle juurde kuuluva Schmidti valmistatud esimese peegelteleskoobiga.
  • Bernhard Schmidti elukäigust on inspireeritud Jaan Krossi romaan Vastutuulelaev (1987; 2. trükk Jaan Krossi kogutud teoste 8. köites 2002), mis on ilmunud ka soome (1990), rootsi (1997), prantsuse (1997) ja inglise keeles (2012).
  • Erik Schmidt on oma onu Bernhard Schmidti elu ja töö jäädvustanud kolme teosega: Optical Illusions: The Life Story of Bernhard Schmidt, the Great Stellar Optician of the Twentieth Century (1995), Minu onu Bernhard Schmidt (2002) ja Bernhard Schmidt 1879–1935 (2004).
  • 2013. aasta 1. augustil esietendus Noblessneri laevatehase valukojas Nargen festivali tellimusel loodud Bernhard Schmidti elust kõnelev Dominy Clementsi kammerooper Valgustatud pimedusejünger. 1.–4. augustini etendatud ooperit saatis näitus Bernhard Schmidt – lootsimändide alt tähtede poole, kus teksti kõrval oli palju Bernhard Schmidtiga seotud fotosid ning valitud esemeid, mis olid spetsiaalselt kohale toodud Hamburg-Bergedorfi observatooriumist Saksamaalt.[2]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Ein lichtstarkes komafreies Spiegelsystem". – Centralzeitung für Optik und Mechanik, Bd. 52, Heft 2 (1931), lk 25–26; ilmunud ka väljaandes: Mitteilungen der Hamburger Sternwarte in Bergedorf, Bd. 7, Nr. 36 (1932), lk 15–17. [1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti kõige edukamad leiutised – Tarbija24.ee, 23. mai 2009.
  2. Ooper: Valgustatud pimedusejünger (maailma esiettekanne) www.nargenfestival.ee (vaadatud 22.08.2013)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Barbara Land. Bernhard Schmidt's sky camera. New York: Cromwell, [1968].
  • Peeter Müürsepp. Bernhard Schmidt. Valgus, Tallinn 1972, 48 lk.
  • Vorträge, gehalten auf dem Arbeitstreffen über "Aktuelle Anwendungen des Schmidt-Spiegels in der Astronomie" – Abhandlungen aus der Hamburger Sternwarte, Bd. 10, Heft 2. Hamburg-Bergedorf: Hamburger Sternwarte, 1979.
  • Uno Veismann. "B. Schmidti optikasüsteem" – Tähetorni Kalender 1984, nr 60, lk 44–51 [2].
  • Jaan Kross. "Paar lisandust peamiselt Bernhard Schmidti rahvuse küsimuses" – J. Krossi artiklivalimikus Vahelugemised, IV köide, ER, Tallinn 1986, lk 162–171.
  • Jaan Kross. Vastutuulelaev: Bernhard Schmidti romaan. Tallinn: Eesti Raamat, 1987; 2. trükk Jaan Krossi Kogutud teoste 8. köites, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002.
  • Erik Schmidt. Optical Illusions: The Life Story of Bernhard Schmidt, the Great Stellar Optician of the Twentieth Century. Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1995. ISBN 9985-50-102-0
  • Erik Schmidt. Minu onu Bernhard Schmidt. Ilmamaa, Tartu 2002, 256 lk. (Raamatus on ka Uno Veismanni artikkel "Bernhard Schmidti optikasüsteemist"). ISBN 9985-77-061-7

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]