Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus
Originaal­pealkiri Eibofolke oder die Schweden an den Küsten Ehstlands und auf Runö
Autor Carl Russwurm
Tõlge Ivar Rüütli
Toimetaja Saale Kareda
Tiina Hallik
Keel saksa
Teema eestirootslased
Kirjastaja F. Fleischer (originaal)
Eestirootsi Akadeemia (eesti keeles)
Ilmumisaeg 1855 (originaal)
2015 (eesti keeles)
Väljaande tüüp kõvakaaneline
Lehekülgi 787
ISBN 9789949386376

"Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus" (originaalis "Eibofolke oder die Schweden an den Küsten Ehstlands und auf Runö") on Carl Russwurmi 1855. aastal ilmunud kaheköiteline teos eestirootslastest.

Teos anti faksiimiletrükis uuesti välja 1969. aastal Saksamaal.

2015. aastal ilmus teos Ivar Rüütli tõlgituna ja Eestirootsi Akadeemia väljaantuna ka eesti keeles. Tõlgitud raamat koondab algselt eraldi köidetena ilmunud osad ühtede kaante vahele. Samuti sisaldab tõlge omal ajal põhiköidetest eraldi ilmunud litograafilisi lisasid.

Eestikeelne tõlge on lisaks varustatud tõlkija Ivar Rüütli ja Uppsala Ülikooli professori Torkel Janssoni eessõnadega.

Sisu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene osa[muuda | muuda lähteteksti]

"Eibofolke" esimene osa on pühendatud eestirootslaste asualadele ja ajaloole. Raamatu pealkirjast hoolimata, ei piirdu Russwurm ainult rannarootslaste kirjeldamisega, vaid on põhjalikult ette võtnud kõik Eesti ala rootslased, keda vähesel määral elas ka sisemaal. Samuti on käsitletud Eesti alalt välja jäävatel Vene impeeriumi aladel elanud rootslasi.

Topograafia ja ajaloo peatükk on piirkonniti osadeks jagatud. Eesti ala on Russwurm jaganud järgmiselt:

Neile lisanduvad veel väljaspool Eesti ala elanud rootslaste kirjeldused:

Esimene osa sisaldab lisaks veel arvandmeid rootsi külade ja mõisate adramaade kohta, tabelit geoloogilistest oludest ning rootsi talupoegade koormistest. Eraldi kuulub esimese osa juurde mahukas ürikute publikatsioon.

Teine osa[muuda | muuda lähteteksti]

Teose teises osas esitab Russwurm eestirootslaste etnograafilise kirjelduse. See sisaldab näiteks välimuse, kodude, tegevusalade, toidu, rõivastuse, kommete, lõbustuste ja iseloomu kirjeldust. Rohkelt esitab Russwurm näiteid rootslaste muistenditest ja rahvaluulest. Samuti kirjeldab ta põhjalikult eestirootslaste keele eripärasid.

Lisad[muuda | muuda lähteteksti]

Noarootsi rahvarõivad. Ernst Hermann Schlichtingi litograafia

Tõlkes on raamatu juurde lisatud ka rohked litograafilised lisad. Algselt ilmusid need eraldi väljaandena.

Veel on tõlkele lisatud "Eibofolkest" mõnevõrra varem, 1854. aastal ilmunud "Trachten der Schweden an den Küsten Ehstlands und auf Runö" (rootslaste rõivad Eestimaa randadel ja Ruhnus), mille illustreeris Ernst Hermann Schlichting. "Eibofolke" ilmumine oli selleks ajaks juba teada ja trükise eessõnas on sellele ka viidatud.

Kirjutamislugu[muuda | muuda lähteteksti]

Russwurm, kes asus 1841. aastal tööle Haapsalu kreiskooli õpetaja ja Läänemaa koolide inspektorina, alustas varsti pärast seda rannarootslaste uurimist.[1] Torkel Janssoni järgi ei olnud see juhuslik, vaid just need ametid viisid ta kontakti kohalike elanikega ja kes talle mitmete Läänemaal tehtud reiside ajal pidid muljet avaldama.[2] Russwurmi eesmärgiks sai koguda infot kaduva rahvakillu kohta ja seejuures ei olnud tal selleks ideoloogilisi põhjusi (erinevalt näiteks Garlieb Merkelist), nagu on märkinud Aivar Põldvee.[3]

Russwurm kogus materjali mitmetest ametiasutustest, aga ka mõisaarhiividest. Lisaks saatsid talle teateid mitmed abilised.[1] Samas tugineb teose teine osa suuresti Russwurmi enda vaatlustele ja suhtlusele kohalikega. Tõlkija Ivar Rüütli on leidnud, et suure osa infost kogus Russwurm kõrtsides, mistõttu on kirjeldused värvikad ja ka autor ise soovitab neid lugejatel mitte ülemäära tõsiselt võtta.[4]

Russwurm oli oma töös väga täpne. Ivar Rüütli on välja toonud, et tõlkimise käigus Russwurmi kasutatud kirjandust üle kontrollides ilmnes, et "eranditult kõik kontrollitud viited ja tsitaadid olid õiged".[5] Kirjutamisel ja toimetamisel aitasid Russwurmi mitmed asjatundjad. Tema teaduslik tutvusringkond oli lai ja tutvuste kogumisele aitas kaasa kuulumine Eestimaa Kirjanduse Ühingusse.[6]

"Eibofolke" oli algupäraselt mõeldud lugemiseks akadeemilistele ringkondadele, mis mõjutas ühtlasi selle sisu. Näiteks sisaldab tekst mitmeid tsitaate ladina, kreeka, vanaislandi, araabia ja alamsaksa keeles.[7]

Tõlkimine[muuda | muuda lähteteksti]

Üksikuid katkeid või mugandusi raamatust on eesti keeles avaldatud ammu enne täieliku tõlke ilmumist. Näiteks on Jaan Jung 1875. aastal avaldanud väljaandes "Kodu-maalt" ülevaate eestirootslastest, mille kirjutamisel tugines ta Russwurmi 1866. aastal ilmunud artiklitele. Selle kirjutise juurde kuulus ülevaade "Priid rootslased Eesti maal", mis põhines "Eibofolke" esimese osa ürikutepublikatsioonil.[8]

Idee "Eibofolke" täielikuks tõlkimiseks tekkis esmakordselt 1999. aastal Alar Schönbergi eestvedamisel. Toona asja teostamiseni siiski ei jõutud. Uuesti võeti tõlkimine ette 2011. aastal Eestirootsi Akadeemia algatusel.[9] Projekti teostamist toetas 2011. aastal ka kultuuriministeerium programmi "Saarte pärimuslik kultuurikeskkond" kaudu.[10] Veel toetasid tõlke väljaandmist Eesti Kultuurkapital, Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus, Rootsi Suursaatkond Tallinnas, Eesti Saarte Pärimuskultuuri Fond ja Rahvakultuuri Keskus.[11]

Raamatut asus tõlkima Ivar Rüütli, tõlge valmis ja jõudis trükki 2015. aastaks. Tõlkimisel oli eesmärgiks saavutada võimalikult täpne, viidete ja kommentaaridega varustatud tulemus, võttes arvesse, et teos sisaldab rohkelt tänapäeva lugejale arusaamatut infot. Tõlke sihtrühmaks ei seatud erinevalt originaalist vaid akadeemilise taustaga inimesi, vaid lisaks rannarootsi päritolu või nende aladel elavaid isikuid, aga ka teisi, kes mingil põhjusel originaali kasutada ei saa.[9] Tõlkimise ja toimetamise käigus lisasid tekstile kommentaare mitmed ajaloolased, keeleteadlased ja folkloristid.[12] Teose esimeses osas publitseeritud ürikud on tõlkes esitatud paralleelselt koos tõlkega.[13]

Retseptsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Originaal[muuda | muuda lähteteksti]

Carl Russwurm sai oma uurimistöö eest Peterburi Keiserliku Teaduste Akadeemialt Demidovi poolauhinna. Läänemereprovintsides tutvustas teost näiteks Carl Julius Albert Paucker ajakirjas Das Inland ning võrdles seal Russwurmi liivlasi uurinud Anders Johan Sjögreniga.[14]

Teos äratas tähelepanu ka välismaal. Selle kohta ilmus tunnustavaid tutvustusi näiteks Saksamaal ja Inglismaal. Ka Rootsis teati Russwurmi ja tema "Eibofolket". Ühes 1890. aastal Rootis ilmunud entsüklopeediaartiklis ongi nenditud, et "Eibofolke" oli teos, mis Russwurmi uurijana tuntuks tegi.[15]

Ehkki Russwurmile ja tema tegevusele etnograafina on vähe eraldi tähelepanu pööratud, on eestirootslaste uurimisega tegelenud inimesed "Eibofolkele" järjepidevalt viidanud.[16][17] Just "Eibofolke" olnud see teos, mis eestirootslaste uurimistraditsioonile aluse pani.[18]

Aivar Põldvee on leidnud, et ehkki "Eibofolket" pole rootsi keelde tõlgitud, on sellel eestirootslaste identiteedile olnud "eeposega võrreldav roll".[14]

Tõlge[muuda | muuda lähteteksti]

Ivar Rüütli tõlget on kiitnud nii Eestirootsi Akadeemia eestvedaja Alar Schönberg kui ka Aivar Põldvee.[12][16]

2016. aasta alguses pälvis Ivar Rüütli "Eibofolke" tõlkimise eest Kultuurkapitali Läänemaa eksperdigrupi aastapreemia.[19]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Põldvee, lk 315.
  2. Jansson, lk 13.
  3. Põldvee, lk 313.
  4. Gerli Nõmm. Carl Russwurmi ajalooline "Eibofolke" tõlgiti esmakordselt eesti keelde kultuur.err.ee, 18. november 2015.
  5. Rüütli (2019), lk 192.
  6. Põldvee, lk 316.
  7. Rüütli (2015), lk 8.
  8. Rüütli (2015), lk 7.
  9. 9,0 9,1 Rüütli (2019), lk 184.
  10. Kultuuriministeerium eraldas saarte kultuuriprojektidele ligi 38 000 eurot kultuuriministeeriumi kodulehel, 6. mai 2011.
  11. Tarmo Õuemaa. Rootsi suursaadik: "Eibofolke" väljaandmine on tähtis kultuuritegu Läänlane, 18. november 2015.
  12. 12,0 12,1 Kaire Reiljan. Russwurmi suurteos eestirootslastest nägi eestikeelsena trükivalgust Lääne Elu, 5. november 2015.
  13. Rüütli (2019), lk 186.
  14. 14,0 14,1 Põldvee, lk 314.
  15. Põldvee, lk 314-315.
  16. 16,0 16,1 Põldvee, lk 312.
  17. Vt nt viitamisi Google Scholaris.
  18. Rüütli (2019), lk 179.
  19. Läänemaal jagati preemiaid! kulka.ee, 12. veebruar 2016.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Torkel Jansson. Carl Rußwurm - professionaalne ja teaduslik rahvuse ehitaja. - Eessõna raamatule "Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus". [Haapsalu]: Eestirootsi Akadeemia, 2015, lk 11-24.
  • Aivar Põldvee. Russwurmist ja "Eibofolkest", tõlke ilmumise puhul. - Keel ja Kirjandus, 2016, nr 4, lk 312-317. (artikli tekst veebis)
  • Ivar Rüütli. Tõlkija eessõna. - "Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus". [Haapsalu]: Eestirootsi Akadeemia, 2015, lk 7-10.
  • Ivar Rüütli. Ridadevaheline Russwurm. Meenutusi "Eibofolke" tõlkimisest. – Läänemaa Muuseumi toimetised XXII. Haapsalu: SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, 2019, lk 179–194.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]