Eduard August Maass
Eduard August Maass (ka Maaß) (20. aprill 1875 Tartu – 18. märts 1958 Schönburg)[1] oli Eesti- ja Liivimaal, Venemaal, Preisimaal ning Saksamaal töötanud vaimulik.
Mõnes allikas on tema nimena kirjas Einard August.[2]
Lapsepõlv ja õpingud
[muuda | muuda lähteteksti]Eduard August sündis Tartus viielapselise pere noorima lapsena. Aastal 1888 asus perekond elama Peterburi.[3]
Aastatel 1894–1901 õppis Eduard August Tartu Ülikoolis teoloogiat.[3] Prooviaastal oli ta Tallinnas ja Karuse Margareeta koguduses. Ordineeriti 6. mail 1901 õpetajaks.
Tööelu
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1901–1903 oli ta Tallinna Jaani koguduse adjunktõpetaja, aastatel 1903–1910 (teistel andmetel 1901–1910) oli ta Noarootsi Püha Katariina koguduse pastor. Aastatel 1910–1913 oli ta koolidirektor Paides.[3]
Aastast 1913 oli ta Peterburi Anna koguduse pastor. 1918. aastal ta põgenes ning temast sai koolidirektor Võrus. Seejärel oli ta pastor Tilsitis ning aastast 1931 Ida-Preisimaal Lycki lähedal Juchas.[3]
1945. aastal pidi Eduard August Maass taas põgenema ning ta teenis seejärel aastatel 1946–1948 Saksamaal Schönburgis.[3]
Eduard August Maass ja eestirootslaste ärkamisaeg
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast 17. oktoobri manifesti väljakuulutamist keiser Nikolai II poolt 1905. aastal hakkasid eestirootslased senisest rohkem tegelema oma keele ja kultuuri säilitamisega. Ühest pastor Maassi ja Johan Nymanni vahelisest vestlusest kasvas välja 1907. aasta 1. veebruaril Noarootsi kirikumõisas pastori ja mõisnik Wolfgang von Nocksi organiseerimisel toimunud kohtumine. Kohtumisele kogunes 40 saadikut üle suurema osa rannarootslaste asualade, et arutada rootsikeelse hariduse andmisega seotut. Kohtumisel osalenud valisid juhatajaks pastor Maassi ning sekretäriks Hans Pöhli ja sellega pandi alus ühingule Den svenska upplysningsföreningen i Ryssland, mis tuli aga peagi ümber nimetada Rootsi Hariduse Seltsiks (Svenska Odlingens Vänner).[2]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 1902 abiellus ta Edith Ida Nelissen v. Hakeniga (5. aprillil 1883 Riias – 1961).[3]
Nende abielust sündis viis last[3]:
- Editha Amalie (sünd. 1. juuni 1903 Noarootsis)
- Irene Gabriele Lucie Emilia (sünd. 17. juulil 1904 Noarootsis)
- Sigrid Luise Helene Ingeborg (sünd. 2. juunil 1907 Haapsalus)
- Wolfram (sünd. 23. veebruaril 1909 Haapsalus)
- Ellen Dagmar Katharina Eugenie (sünd. 10. mail 1910 Haapsalus)
Muud
[muuda | muuda lähteteksti]Eduard Augusti õde Gertrud Linda oli abielus Tallinna Jaani koguduse õpetaja Gottfried William August Grohmanniga.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Die Pastoren des Konsistorialbezirk Estland 1885-1919. Böhlau Verlag Köln Wien
- ↑ 2,0 2,1 Island People: Transnational Identification, Minority Politics, and Estonia’s Swedish Population. Glenn Eric Kranking, 2009. Vaadatud 30.09.2014.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 Ellen Dagmar Freifrau von der Goltz, 100 Jahre Erinnerungen. Vaadatud 30.09.2014.