Pille Lill
Pille Lill (sündinud 20. aprillil 1962[1]) on eesti ooperilaulja (sopran) ja kultuuritegelane, Pille Lille Muusikute Fondi (PLMF) looja ja loominguline juht, poliitik.
2017. aastast kuulub Pille Lill erakonda Isamaa. Ta on aastast 2018 Isamaa Haabersti osakonna juhataja. 2024. aastast on Pille Lill Tallinna Linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni liige ning Isamaa Naiskogu IREN aseesinaine. Ta on olnud Haabersti Linnaosa Halduskogu liige 2017-2019, erakonna Isamaa volikogu aseesimees 2019-2024 ja Isamaa Tallinna piirkonna juhatuse aseesimees 2022-2024. Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosad) 279 häält ning ei osutunud valituks.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Pille Lill alustas muusikuteed klaveriõpingutega Pärnu Lastemuusikakoolis. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) on ta lõpetanud kahel erialal, muusikapedagoogika (prof Artur Vahter) ja ooperilaul (dots. Rostislav Gurjev). Haridustee jätkus Helsingi Sibeliuse Akadeemias (prof Mirja Klemi) ning seejärel Londoni Guildhall School of Music and Drama magistrantuuris (prof Johanna Peters). Magistrikraadi kaitses Pille Lill Sibeliuse Akadeemias (2003, prof Liisa Linko-Malmiö). Aastatel 2004–2011 läbis ta EMTA doktoriõpingute programmi (prof Jaakko Ryhänen), mille raames täiendas end aastatel 2005–2006 Karlsruhe Muusikakõrgkoolis saksa lied-klassis (professorid Mitsuko Shirai ja Hartmuth Höll). Ta on osa võtnud selliste muusikute meistrikursustest nagu E. Söderström, I. Gage, E. Kirkby, M. Sillem, G. Kahry, E. Märtson-Wilson, A. Orlowitz, W. Vernocchi, G. Hinz, M. Viapiano jpt.
Aastatel 1997–2013 töötas Pille Lill EMTA lauluosakonnas õppejõuna (2003. aastast dotsendina), juhendas magistreid saksa lied klassis (2007–2013) ning oli EMTA ooperistuudio juhataja (2004–2005). Ta on juhendanud meistriklasse Eestis, Saksamaal, Soomes, Venemaal, Valgevenes, Lätis ja Iisraelis. Tema õpilaste seas on olnud RO Estonia lauljad Helen Lokuta, Angelica Mikk, Olga Palamartšuk, Oliver Kuusik ja Läti Rahvusooperi laulja Marlena Keine. Ta on osalenud tenor Vello Jürnale pühendatud vabariikliku vokalistide konkursi (2009, 2013, 2017, 2022) ning Peterburi Chopini-nimelise (2015, 2019) ja Rahmaninovi-nimelise (2016) rahvusvahelise vokalistide konkursi žüriis. 2017. aastal oli Pille Lill kutsutud Läti Alida Vane Rahvusvahelise vokalistide konkursi žüriisse, 2018. aastal Jeruusalemma ning aastatel 2018, 2022, 2023, 2024 Itaalia T.O.S.C.A noorte ooperisolistide konkursi žüriisse.
Muusikute Fond PLMF
[muuda | muuda lähteteksti]Pille Lill on Muusikute fondi PLMF (MTÜ Muusikute täiendõppe keskus) looja, juhataja ja loominguline juht 2003. aastast. Fondi eesmärk on toetada igakülgselt kõige andekamaid interpreete, pakkudes neile järjepidevalt täiendõppe- ja esinemisvõimalusi nii kodu- kui ka välismaa lavadel. PLMF arendab mitmekülgselt piiriülest koostööd, kuuludes Rahvusvahelise Artistide Manageride Assotsiatsiooni (IAMA), Euroopa Festivalide Assotsiatsiooni (EFA) ning Rahvusvahelise Etenduskunstide Liidu (ISPA) ridadesse. PLMF on ellu kutsunud viis festivali: Tallinna Kammermuusika Festivali (sh iga-aastased preemiad noortele muusikutele), Tallinna Talvefestivalii (sh heateoalgatus motoga "Tõsta pilk ja ava süda"), Eivere Klaverifestivali (sh Eivere Suvekool pianistidele), Väike-Maarja Muusikafestivalii ja Virumaa Muusikafestivali. Lisaks korraldab PLMF alates 2010. aastast Rapla Kirikumuusika Festivali (www.raplafestival.ee), mille juurde loodi Rahvusvaheline Rapla Suveakadeemia dirigentidele, keelpillimängijatele ja lauljatele. PLMF on alates 2015. aastast kunstiliseks nõustajaks Valga-Valka seitsme kiriku suvemuusika festivalile. PLMF on ellu kutsunud Vabariikliku Vokalistide Konkursi (2009, 2013, 2017, 2022) ning toimunud on Virumaa muusikakoolide konkurss "Virumaa Noor Muusik" (2020, 2021, 2022, 2023) ja Raplamaa muusikakoolide konkurss "Raplamaa Noor Muusik" (2020, 2021, 2022, 2023, 2024). 2017. aastal loodi PLMF Academia Nova Talentide Keskus, mis pakub õppimisvõimalusi muusikutele väljapaistvate interpreetide juhendamisel. 2019. aastal pandi alus koos Eesti Kultuuri Kojaga konkurss-festivalile Annetekoda (2019, 2020, 2022, 2024) eesmärgiga leida uusi talente kõikides eluvaldkondades. 2020. aastal sai alguse Suveooper-festival Tallinna Püha Katariina kirikus / Raekojas ja Talveooper-festival Tartu Pauluse kirikus / Tartu Jaani kirikus.
Liikmesus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 2003–2009 oli Pille Lill Eesti Interpreetide Liidu juhatuse liige ning 2016–2020 Soome-Eesti Kultuurifondi juhatuse liige.
2015. aastast on Pille Lill Eesti Kultuuri Koja juhatuse liige.
2017. aastast on Pille Lill erakond Isamaa liige.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Pille Lill on esinenud vabakutselise ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes maades. Ta on laulnud peaosi ligi 30 ooperis: Mozart – Krahvinna “Figaro pulm”, Donna Anna "Don Giovanni", Pamina "Võluflööt"; Puccini – Mimi “Boheem”, Cio-cio-san “Madama Butterfly”, Tosca “Tosca”; Verdi – Elisabeth “Don Carlos”, Desdemona “Othello”, Violetta “Traviata”, Elvira “Ernani”, Amelia “Maskiball”, Lady Macbeth “Macbeth”, Aida "Aida"; Weber – Agathe "Nõidkütt"; Wagner – Venus “Tannhäuser”, Tšaikovski – Liisa "Padaemand", Mascagni – Santuzza "Talupoja au", Tubin – Barbara "Barbara von Tisenhusen", Prokofjev – Fata Morgana "Armastus kolme apelsini vastu" jt. Tema repertuaari kuuluvad mitmed sopranipartiid suurvormidest (Mahler – 4. ja 8. sümfoonia; Dvorák, Mozart, Brahms ja Verdi – Reekviem; Beethoven – 9. sümfoonia; Tobias – “Joonase lähetamine”; Soštakovitš – 14. sümfoonia, Sibelius – "Kullervo", R. Strauss – "Vier letzte Lieder", Reinvere – "Lieder bei Schwebendem Licht" jt). Ta on olnud paljude kaasaegsete heliloojate teoste esmaettekandja (Sumera, Põldmäe, Kaumann, Pertmann, Pozdejev, Andersson, Reinvere jt).
Pille Lill on teinud koostööd mitme orkestri (Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, RO Estonia Sümfooniaorkester, Teater Vanemuine Sümfooniaorkester, Pärnu Linnaorkester, Tampere Linnaorkester, Ameerika Talentide Sümfooniaorkester YOA jt) ning paljude väljapaistvate dirigentidega (Gennadi Roždestvenski, Carlo Felice Cillario, Neeme Järvi, Eri Klas, Carlos Miguel Prieto, Nikolai Aleksejev, John Storgårds, Gintaras Rinkevičius, Arvo Volmer, Mihkel Kütson, Jüri Alperten, Olari Elts, Andres Mustonen, Anu Tali, Paul Mägi, Lauri Sirp, Risto Joost, Aivo Välja jt).
Tema esitatud muusikat leidub nii ERR-i salvestistel kui ka mitmel CD-l, näiteks: R. Tobias “Joonase lähetamine” (dir. N. Järvi – VAI 2009, DVD; Grammofon AB BIS 1995), M. Sink "Jõululaulud” (PLMF 2006), L. Sumera “To Reach Yesterday” (Megadisc 2005), “Oreli- ja kammermuusikat” (Eres 2000), J. Torrim “Orelimuusika/Orgelwerke” (Antes 1997).
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1996 – Suure Vankri auhind – parim naislaulja
- 1998 – Richard Wagneri Ühingu stipendiaat
- 2002 – Georg Otsa nimeline auhind – parim laulja
- 2005 – Püha Piiskop Platoni III järgu orden
- 2009 – UNICEF-i Sinilinnu preemia
- 2014 – Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (visa töö eesti muusikute toetuseks)
- 2016 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[2]
- 2017 – Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Teeneteristi tunnustusmärk
- 2019 – Tallinna teenetemärk
- 2020 – Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupi aastapreemia
- 2020 – Rapla maakonna hõbedane vapimärk
- 2022 – Rapla kihelkonna Maarja-Magdaleena auhind
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Päring inforegister.ee andmebaasis[alaline kõdulink]
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).