Helen Lokuta
Helen Lokuta (sündinud 12. aprillil 1975 Tartus) on eesti ooperilaulja.
Hariduskäik[muuda | muuda lähteteksti]
Ta on õppinud Karlsruhe Muusikakõrgkoolis (2000) ja 2001. aastal Karlsruhe Ooperikõrgkoolis.
2002. aastal lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia laulmise erialal (õpetajad Pille Lill ja Tamara Novitšenko). Ta on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia ka magistriõppes (juhendaja Jaakko Ryhänen).
Ta on hääleliigilt metsosopran.
2001. aastast oli ta rahvusooperi Estonia vabakutseline solist, 2006. aastast koosseisuline solist.
2011. aastal esines ta Saaremaa ooperipäevadel[1].
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1994 Eesti noorte lauljate konkursi I preemia
- 2002 Eesti noorte interpreetide lauluvõistluse "Con brio" finaal
- 2007 Eesti Teatriliidu muusikaauhind
- 2007 Harjumaa teatripreemia
- 2007 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (kaalukate lavarollide eest)
- 2011 ja 2015 ja 2019 – SEB publikupreemia [2]
Rolle[muuda | muuda lähteteksti]
(helilooja, ooper, roll)
- Georges Bizet "Carmen" (Carmen)
- Rimski-Korsakov “ Tsaari Mõrsja” ( Ljubaša)
- Verdi "La Traviata" (Flora)
- Pjotr Tšaikovski "Padaemand" (Polina)
- Eduard Tubin "Barbara von Tisenhusen" (Anna)
- Léo Delibes'i ballett "Coppélia" (vokaalsolist)
- Gioachino Rossini "Tuhkatriinu" (Tuhkatriinu)
- Verdi "Rigoletto" (Maddalena)
- Verdi "Falstaff" (Meg)
- Joseph Haydn "Apteeker", (Volpino)
- Wolfgang Rihm "Jacob Lenz" (Hääl)
- Mozart "Võluflööt" (III daam)
- Haydn "Üksik saar" (Costanza)
- Haydn "Elu kuu peal" (Lizetta)
- Jacques Offenbach "Orpheus põrgus" (Ateena)[3]
Ta on teinud koostööd selliste dirigentidega nagu Eri Klas, Tõnu Kaljuste, Johannes Somary, Arvo Volmer ja Paul Mägi ning paljude nimekate orkestritega nii Eestis kui välismaal, muu hulgas Jersuusalemma sümfooniaorkestriga, ERSO ja Tallinna Kammerorkestriga,
Soolokontserte on ta andnud peale Eestis ka Iisraelis, Ameerikas, Euroopas, Kanadas.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Kuressaare lossihoovi püstitati ooperimaja[alaline kõdulink], 24tundi.ee, 18. juuli 2011
- ↑ "Helen Lokuta rahvusooperi Estonia veebilehel". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. november 2018. Vaadatud 24. novembril 2018.
- ↑ Ruth Alaküla (25. oktoober 2022). "ARVUSTUS | „Orpheus põrgus". Särav maailm, kus armastusel pole kohta". Eesti Päevaleht. Vaadatud 25.10.2022.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Andres Laasik, "Helen Lokuta — solist juba viieaastaselt", Eesti Päevaleht, 7. november 2009