Pikkuste suurusjärgud
Ilme
Järgnev loetelu sisaldab suurusi vahemikus 1,6 × 10–35 kuni 1,3 × 1053 meetrit.
Suurus standardkujul meetrites | Väljakirjutatult | Väärtus | Näide |
---|---|---|---|
1,6 × 10–35 | Plancki pikkus; ühe stringi suurus; praeguste füüsikateooriate järgi ei ole väiksematel pikkustel füüsikalist tähendust | ||
kvarkide ja elektronide suuruse ülempiir | |||
LIGO gravitatsioonilainete detektori tundlikkus | |||
prootoni suurus | |||
elektroni klassikaline raadius | |||
10−14 | 10 fm | aatomituuma raadius | |
nõrga jõu mõjuala | |||
10−13 | 100 fm | aatomituumade vaheline kaugus valgel kääbusel | |
10−12 | 1 pikomeeter (pm) | gammakiirguse lainepikkus | |
2,4 pm | elektroni Comptoni lainepikkus | ||
5 pm | röntgenikiirte lühim lainepikkus | ||
10−11 | 10 pm | 25 pm | vesiniku aatomi raadius |
31 pm | heeliumi aatomi raadius | ||
53 pm | Bohri raadius | ||
10−10 | 100 pm | 100 pm | 1 Ongström (Å) |
100 pm (0,1 nm) | väävli aatomi kovalentne raadius | ||
126 pm (0,126 nm) | ruteeniumi aatomi kovalentne raadius | ||
135 pm (0,135 nm) | tehneetsiumi aatomi kovalentne raadius | ||
153 pm (0,153 nm) | hõbeda aatomi kovalentne raadius | ||
154 pm (0,154 nm) | tavalise kovalentse sideme pikkus (C—C). | ||
155 pm (0,155 nm) | tsirkooniumi aatomi kovalentne raadius | ||
175 pm (0,175 nm) | tuuliumi aatomi kovalentne raadius | ||
225 pm (0,225 nm) | tseesiumi aatomi kovalentne raadius | ||
500 pm (0,50 nm) | valgu alfaheeliksi laius | ||
10−9 | 1 nanomeeter (nm) | 1 nm | süsiniktoru diameeter |
2 nm | DNA heeliksi diameeter | ||
3 nm | vahemaa kõvaketta lugemispea ja ketta pinna vahel | ||
3,4 nm | DNA heeliksi keeru pikkus (10 aluspaari) | ||
3 × 8 nm | albumiini molekuli suurus | ||
6-10 nm | rakumembraani paksus | ||
10−8 | 10 nm | 10 nm | nanotraadi tüüpiline läbimõõt |
10 nm | gramnegatiivsete bakterite rakuseina paksus | ||
20 nm | bakteri viburi läbimõõt | ||
20-80 nm | grampositiivsete bakterite rakuseina paksus | ||
40 nm | suurim ultraviolettkiirguse lainepikkus | ||
65 nm | väikseim ehituslik element 2006. aastal toodetud mikroprotsessorites | ||
90 nm | HIV viiruse suurus (üldiselt on viirused vahemikus 20 nm kuni 450 nm) | ||
10−7 | 100 nm | kromosoomi suurus | |
100 nm | 90% puidupõletussuitsu osakestest on sellest väiksemad | ||
120 nm | |||
280 nm | lähi- ultravioleti lainepikkus | ||
300 nm | |||
380–430 nm | lilla valguse lainepikkus | ||
430–450 nm | indigosinise valguse lainepikkus | ||
450–500 nm | sinise valguse lainepikkus | ||
500–520 nm | tsüaansinise valguse lainepikkus | ||
520–565 nm | rohelise valguse lainepikkus | ||
565–590 nm | kollase valguse lainepikkus | ||
590–625 nm | oranži valguse lainepikkus | ||
625–740 nm | punase valguse lainepikkus | ||
10−6 | 1 mikromeeter (µm) | 1 µm | 1 mikron |
1–3 µm | osakese suurus, mille meditsiiniline mask filtreerib 80-95% efektiivsusega | ||
1–10 µm | bakterite tüüpiline diameeter | ||
1,55 µm | valguskaablis kasutatava valguse lainepikus | ||
3–5 µm | inimese spermatosoidi pea pikidiameeter | ||
4–5 µm | |||
6–8 µm | inimese vere punalible ehk erütrotsüüdi läbimõõt | ||
6 µm | Siberi katku spoor läbimõõt | ||
7 µm | tüüpilise eukarüootse rakutuuma läbimõõt | ||
10−5 | 10 µm | 10 µm | tüüpiline udu, uduvine või pilve piisa läbimõõt |
10 µm | puuvillakiu jämedus | ||
10,6 µm | süsinikdioksiidlaseri kiire lainepikkus | ||
12 µm | akrüülikiu jämedus | ||
13 µm | nailonikiu jämedus | ||
14 µm | polüestrikiu jämedus | ||
15 µm | siidikiu läbimõõt (kahekordseks keerutatud) | ||
17 µm | tolmulesta väljaheide | ||
20 µm | villakiu jämedus | ||
25,4 µm | tuhandik tolli | ||
50 µm | tüüpiline viburlooma Euglena gracilis pikkus | ||
80 µm | keskmine inimese juuksekarva läbimõõt (kõigub vahemikus 18 kuni 180 µm) | ||
10−4 | 100 µm | 125 µm | tolmulest |
200 µm | tüüpiline ripslooma Paramecium caudatum pikkus | ||
300 µm | Thiomargarita namibiensis 'e läbimõõt (suurim teadaolev bakter) | ||
500 µm | |||
500 µm | inimese munaraku läbimõõt | ||
500 µm | tüüpiline amööbi Amoeba proteus pikkus | ||
10−3 | 1 millimeeter (mm) | 2,54 mm | |
5 mm | keskmine punase sipelga pikkus | ||
7,62 mm | tavaline militaarse laskemoona mõõt | ||
10−2 | 1 sentimeeter (cm) | 1,5 cm | suure moskiito pikkus |
2,54 cm | 1 toll | ||
3,1 cm | 1 atoparsek (10−18 parsekit) | ||
4,267 cm | golfipalli läbimõõt | ||
10−1 | 1 detsimeeter (dm) | 10 cm | |
10 cm | emakakaela läbimõõt sünnituse teise etapi alguses | ||
10,16 cm | 1 käsi (H või HH) hobuste kõrguse mõõtmisel (4 tolli) | ||
12 cm | |||
15 cm | Liliputi kõrgus raamatus "Gulliveri reisid" | ||
15 cm | suurima põrnikaliigi Titanus giganteus keskmise isendi pikkus | ||
22 cm | tavalise jalgpalli läbimõõt | ||
29,98 cm | vahemaa, mille valgus läbib ühe nanosekundiga | ||
30,48 cm | 1 jalg | ||
31 cm | |||
50-65 cm | |||
66 cm | |||
90 cm | |||
91,44 cm | 1 jard | ||
100 | 1 meeter | 1 m | |
1,435 m | standardne rööpalaius raudteel | ||
1,7 m (5 jalga 7 tolli) | inimese keskmine pikkus | ||
2,44 m | värava kõrgus jalgpallis. | ||
2,45 m | inimese kõrgushüppe rekord (Javier Sotomayor) | ||
2,72 m | pikim teadaolev inimene (Robert Wadlow) | ||
2,77 - 3,44 m | |||
3,048 m (10 jalga) | korvirõnga kõrgus korvpallis | ||
5,5 m | kaelkirjaku kõrgus | ||
8,95 m | inimese kaugushüppe rekord (Mike Powell) | ||
101 | 1 dekameeter (dam) | 10 m | väikseim VHF-i ja suurima lühilaine raadiosageduse lainepikkus, 30 MHz |
18,44 m (60 jalga 6 tolli) | |||
20,12 m (22 jardi) | |||
21 m | |||
23 m | Pariisi "Üksmeele väljakul" (Place de la Concorde) oleva obeliski kõrgus | ||
25 m | |||
27,43 m (90 jalga) | |||
30 m | sinivaala pikkus | ||
31 m | |||
40 m | |||
49 m | Ameerika jalgpalli väljaku laius (53 1/3 jardi) | ||
49 m | |||
52 m | Niagara joa kõrgus | ||
55 m | Pisa torni kõrgus | ||
62 m | Džoseri püramiidi kõrgus | ||
70 m | jalgpalliväljaku tüüpiline/tavaline laius | ||
70 m | Bayeux' vaiba pikkus | ||
88,40 m | Antonov An-225 transpordilennuki tiivaulatus | ||
91,44 m | |||
93,47 m | |||
102 | 1 hektomeeter (hm) | 100 m | |
105 m | jalgpalliväljaku tavaline pikkus | ||
109,73 m | |||
115,55 m | maailma kõrgeima puu kõrgus | ||
137 m (147 m) | Giza püramiidide kõrgus (praegu/algselt) | ||
187 m | |||
299,792 m | keskmine vahemaa, mille valgus läbib ühe mikrosekundi jooksul | ||
300,65 m | Eiffeli torni kõrgus (tipus oleva antennita) | ||
340 m | vahemaa, mille heli läbib õhus ühe sekundi jooksul | ||
400–500 m | |||
458 m | maailma suurima supertankeri Knock Nevise pikkus | ||
541 m (1776 ft) | |||
553,33 m | maailma kõrgeima vabalt seisva ehitise CN Toweri kõrgus | ||
555 m | |||
647 m | |||
979 m | Angeli joa kõrgus (Venezuela) | ||
103 | 1 kilomeeter (km) | 1 km | |
1609 m | 1 miil | ||
1852 m | 1 meremiil | ||
1991 m | |||
2309 m | |||
8848 m | |||
104 | 10 km | 10,911 km | ookeani sügavaima osa, Mariaani süviku, suurim sügavus |
13 km | |||
25 km | |||
31,1 km | suurim kõrgus, millelt on langevarjuga hüpatud (Joseph Kittinger) | ||
33 km | |||
34,668 km | |||
38,422 km | |||
42,195 km | |||
53,9 km | |||
90 km | Beringi väina laius | ||
105 | 100 km | 111 km | |
300 km | ligikaudne vahemaa, mille läbib valgus ühe millisekundiga | ||
560 km | |||
804,67 km (500 miili) | |||
975 km | |||
106 | 1000 km = 1 megameeter (Mm) | 2390 km | kääbusplaneet Pluuto diameeter |
3480 km | Kuu diameeter | ||
5200 km | keskmine vahemaa, mille läbib 24-tunni Le Mansi võidusõidu võitja | ||
6400 km | Suure Hiina müüri pikkus | ||
6600 km | umbkaudne kahe suurima jõe pikkus (Niilus ja Amazonas) | ||
7821 km | |||
107 | 10 000 km | 12 756 km | Maa diameeter (ehk läbimõõt) ekvaatori kohal |
40 075 km | maakera ümbermõõt ekvaatoril | ||
108 | 100 000 km | 142 984 km | Jupiteri diameeter |
299 792,458 km | vahemaa, mille valgus läbib ühe sekundiga | ||
384 000 km = 384 Mm | Kuu keskmine kaugus Maast | ||
109 | 1 000 000 km = 1 gigameeter (Gm) | 1 390 000 km = 1,39 Gm | Päikese diameeter |
4 180 000 km = 4,18 Gm | suurim läbisõit, mille on teadaolevalt auto läbinud (2007. aasta oktoobri seisuga; 1966. aasta Volvo P-1800S, sõidab endiselt) | ||
1010 | 10 miljoni km | 18 miljoni km | vahemaa, mille valgus läbib ühe minutiga |
1011 | 100 miljoni km | 150 million km = 150 Gm | 1 astronoomiline ühik (AU); keskmine kaugus Maast Päikeseni |
~ 900 Gm | |||
1012 | 1000 million km = 1 terameeter (Tm) | 1,4 × 109 km | Saturni kaugus Päikesest |
~ 3 × 109 km | |||
5,9 × 109 km = 5,9 Tm | Pluuto kaugus Päikesest | ||
~ 7,5 × 109 km = 7,5 Tm | |||
1013 | 10 Tm | 2,11 × 1010 km = 21,1 Tm | Voyager 1 kosmosesondi kaugus Päikesest (jaanuar 2018), seni kõige kaugemale jõudnud inimese valmistatud objekt |
1014 | 100 Tm | ||
1015 | 1 petameeter (Pm) | ~ 7,5 × 1012 km = 7,5 Pm | |
9,46 × 1012 km = 9,46 Pm = 1 valgusaasta |
Vahemaa, mille läbimiseks kulub valgusel üks aasta; oma praeguse kiiruse juures läbiks Voyager 1 selle vahemaa 17 500 aastaga | ||
1016 | 10 Pm | 3,2616 valgusaastat (3,08568 × 1016 m = 30,8568 Pm) |
1 parsek |
4,22 valgusaastat = 39,9 Pm | Vahemaa lähima täheni (Proxima Centauri) | ||
1017 | 100 Pm | 6,15 × 1017 m = 615 Pm = 65 valgusaastat | |
1018 | 1 eksameeter (Em) | ||
1019 | 10 Em | ||
1020 | 100 Em | 10 000 valgusaastat | |
1021 | 1 zetameeter (Zm) | 100 000 valgusaastat | Linnutee galaktika diameeter |
50 kiloparsekit | |||
52 kiloparsekit = 1,6 × 1021 m = 1,6 Zm | Kaugus Suure Magalhãesi Pilveni (kääbusgalaktika Linnuteel) | ||
54 kiloparsekit = 1,66 Zm | Kaugus Väikese Magalhãesi Pilveni (kääbusgalaktika Linnuteel) | ||
1022 | 10 Zm | 22,3 Zm = 2,36 miljonit valgusaastat = 725 kiloparskeit |
Kaugus Andromeeda udukoguni |
50 Zm (1,6 Mpc) | |||
1023 | 100 Zm | 300–600 Zm = 10–20 megaparseki | |
1024 | 1 jotameeter (Ym) | 200 miljonit valgusaastat = 2 Ym = 60 megaparsekit |
|
500 miljonit valgusaastat = 5 Ym = 150 megaparsekit |
|||
1025 | 10 Ym | ||
1026 | 100 Ym | 1 × 1010 valgusaastat = 1026 m = 100 Ym |
Hinnanguline kaugus kindlate kvasariteni |
13,7 × 109 valgusaastat = 1,37 × 1026 m = 137 Ym |
Oletatav nähtava universumi suurus / oletus, kui kaugele on kosmiline kiirgus pärast Suurt Pauku levida jõudnud | ||
1053 | 1 × 1029 Ym | 1 × 1037valgusaastat | Oletatav universumi läbimõõt |