Ruteenium

Allikas: Vikipeedia
44


1
15
18
8
2
Ru
101,07
Ruteenium
Ruteenium

Ruteenium on keemiline element järjenumbriga 44.

Tal on 7 stabiilset isotoopi massiarvudega 96, 98, 99, 100, 101, 102 ja 104.

Omadustelt on ruteenium plaatinametall ja sellisena väärismetall.

Normaaltingimustel on ruteeniumi tihedus 12,37 g/cm3 ja sulamistemperatuur 2334 Celsiuse kraadi.

Avastamislugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Looduslik plaatina sisaldab kõiki kuut plaatinametalli. Plaatina tundsid ja kasutasid juba Kolumbuse-eelsed indiaanlased ja Euroopa 16. sajandi keemikud, aga alles 18. sajandi keskel näidati, et plaatina on iseseisev keemiline element. Ülejäänud plaatinametallid pallaadium, roodium, osmium ja iriidium avastati 18031804. Plaatina saadi peamiselt Venemaalt jõesetetest. Sellepärast tehti tol ajal enamik plaatinametallide uuringutest Ida-Euroopas. Venemaal hakati plaatinast tootma kandikuid ja medaleid ning alates 1828 vermima rublasid.

On võimalik, et esimesena eraldas ruteeniumi 1807 poola keemik Jędrzej Śniadecki, kes avaldas 1808 Vilniuses poola keeles artikli "Rosprawa o nowym metallu w surowey platynie odkrytym", kus nimetas uut metalli vestiumiks. Kuid tema tööd ei kinnitatud iialgi ja hiljem loobus ta ka ise väitest, et on avastanud uue metalli.

Plaatina avastamisest ei jäänud palju puudu Jöns Berzeliusel ja Gottfried Osannil aastal 1827. Osann oli sel ajal Tartu ülikooli õppejõud. Nad uurisid Uuralitest pärit loodusliku plaatina kuningvees lahustamise järel tekkinud jääke. Berzelius ei leidnud sealt midagi erilist, aga Osann väitis, et avastas kolm uut metalli: pluraaniumi, ruteeniumi ja poliiniumi. Nad ei jõudnudki omavahel kokkuleppele selles, missugune nende jääkide keemiline koostis on.

1844 näitas Tartus sündinud Kaasani ülikooli õppejõud ja hilisem Tartu ülikooli õppejõud Carl Claus rublade tootmisjääkidest Kaasanis uue metalli. Samal aastal näitas ta, et segu, mida uuris Osann, sisaldab sedasama metalli. Klaus eraldas kõigepealt ruteeniumoksiidi ja sai sellest 6 g puhast ruteeniumi.

Claus andis elemendile nime ladinakeelse kohanime Ruthenia järgi, mis tähendab Vene. See on ajalooline piirkond, mis hõlmab Lääne-Venemaa, Valgevene, põhiosa Ukrainast ning osalt Slovakkia ja Poola. Claus kasutas Osanni pakutud nime oma sünnimaa Venemaa auks (Osannile see sünnimaa ei olnud, tema oli Saksamaal sündinud).

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Metallid Poolmetallid Väärisgaasid Mittemetallid Leelismetallid Leelismuldmetallid Lantanoidid Aktinoidid

Berüllium - Magneesium - Alumiinium - Skandium - Titaan - Vanaadium - Kroom - Mangaan - Raud - Koobalt - Nikkel - Vask - Tsink - Gallium - Ütrium - Tsirkoonium - Nioobium - Molübdeen - Tehneetsium - Ruteenium - Roodium - Pallaadium - Hõbe - Kaadmium - Indium - Tina - Hafnium - Tantaal - Volfram - Reenium - Osmium - Iriidium - Plaatina - Kuld - Elavhõbe - Tallium - Plii - Vismut - Poloonium - Rutherfordium - Dubnium - Seaborgium - Bohrium - Hassium - Meitneerium - Darmstadtium - Röntgeenium - Koperniitsium - Ununtrium - Fleroovium - Ununpentium