Niagara juga

Allikas: Vikipeedia
Niagara joa panoraam. Vasakul Ameerika juga, selle taga Kitsesaar ning Hoburaua juga. Paremal Niagara kanjon (gorge)

Niagara juga (Niagara Falls) on juga (õigemini jugade ja kärestike süsteem) Põhja-Ameerikas Niagara jõel. Niagara juga on maailma veerohkemaid ja tuntumaid jugasid. Et Niagara on piirijõgi, siis kuulub osa joast Kanadale ja osa USA-le.

Nimi "Niagara juga" tähendab kolme juga, mida eraldavad saared. Neist Suurim juga on Kanada-poolne Hoburaua juga ehk Hobuseraua juga (Horseshoe Falls), mida kutsutakse ka Kanada joaks. Kitsesaar (Goat Island) eraldab teda USA-poolsest Ameerika joast. Luna saar eraldab Ameerika joast omakorda pisikese Pruudiloori joa (Bridal Veil Falls).

Kõik kolm juga on enam-vähem võrdse kõrgusega (53–57 m). Üle nende jugade voolab ligi 3000 m3 vett sekundis. Kõige suurem on kaarekujuline Hoburaua juga (laius 700 m), mille kaudu langeb umbes 90% jõe veest. Suurem osa ülejäänud veest langeb Ameerika joa (laius 300 m) kaudu. Suure vooluhulga tõttu ei ole Hoburaua joa all rusu ning juga langeb otse vette. Ameerika ning Pruudiloori joa vool ei ole nii tugev, et eemaldada varisenud kivide. Seetõttu on mõlema joa alla kuhjunud rusu; vesi saab langeda vabalt umbes poole joa kõrguse ulatuses.

Geoloogiline ehitus ja ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Paremal Hoburaua juga, vasakul Ameerika juga ja Pruudiloori juga

Joa astang on osa Niagara astangust (Niagara Escarpment), klindinõlvast, mis ulatub Ontario järvest idas Michigani järve läänekaldale.

Astangu pealmise kõvema kihi moodustavad Kesk-Siluri Lockporti dolomiidid, mille all asuvad pehmemad Alam-Siluri kiltkivid.

Jääaja (Wisconsini jäätumise) lõppedes 10 000 aastat tagasi asus juga Niagara astangu joonel Ontario järve lõunakalda lähedal. Järgnenud aastatuhandete jooksul on vesi astangut 11 km lõuna poole uuristanud, keskmise kiirusega 1–2 m aastas. Kitsesaareni, kus eralduvad Kanada ja Ameerika haru, jõudis juga umbes 700 aastat tagasi. Palju suurema vooluhulga tõttu on Kanada-poolne juga taganenud palju kiiremini; väikese vooluga Ameerika juga ei suuda varisenud rusu eemaldada ning muutub arvatavasti aja jooksul koseks. Praeguseks on joa liikumise kiirus oluliselt vähenenud, sest üle poole veest juhitakse hüdroelektrijaamadesse.

On arvatud, et mõnekümne tuhande aasta pärast jõuab juga Erie järveni, mille veetase võib selle tulemusel oluliselt langeda.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]