Pihkva rahukonverents
| Eesti Vabadussõda | |||
|---|---|---|---|
 Eesti Vabadussõda | |||
| Toimumisaeg | 28. november 1918 – 2. veebruar 1920 | ||
| Toimumiskoht | Eesti, Läti, Ingerimaa, Pihkva kubermang | ||
| Tulemus | Eesti võit | ||
| Territoriaalsed muudatused | Eesti iseseisvumine | ||
| Osalised | |||
| |||
Pihkva rahukonverents oli Eesti Vabadussõja ajal 16.–18. septembril 1919 Pihkvas toimunud vaherahuläbirääkimised Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa esindajate vahel Eesti Vabadussõja lõpetamiseks.
Rahukonverentsi korraldamise aluseks oli 31. augustil 1919 Nõukogude Venemaa poolt tehtud rahuläbirääkimiste initsiatiivettepanek. Rahuläbirääkimiste eesmärgiks oli Nõukogude Venemaa separaatrahu sõlmimine Eestiga, eesmärgiga nõrgendada Nõukogude Venemaa vastases sõjalises blokis sõdivad ja oma iseseisvust kaitsevad Soome, Eesti, Läti, Leedu, Ukraina ja Poola.
Eesti Vabariigi poolel olid rahukonverentsil esindatud järgnevad Eesti valitsuskoalitsiooni parteide esindajad:
- Ado Birk (Eesti Rahvaerakond),
- Julius Seljamaa (Eesti Tööerakond),
- Mait Püüman (Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei) ja
- Eesti Rahvaväe Kindralstaabi Valitsuse ülem, polkovnik Jaan Rink,
- Eesti Välisministeeriumi esindajad Aleksander Schipai ja Nikolai Maim.
Vene SFNV esindajateks rahukonverentsil olid:
- Leonid Krassin, Vene SFNV side rahvakomissar,
- Maksim Litvinov, Vene SFNV Välisasjade Rahvakomissariaadi Kolleegiumi liige,
- Dmitri Bogolepov,
- Punaarmee esindajana Aleksander Kukk.
14.–16. septembrini 1919 Tallinnas Eesti kutsel peetud Soome, Eesti, Läti ja Leedu pea- ja välisministrite konverentsil otsustati, et rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga peetakse üheskoos.
Vaherahurääkimised katkesid, kuna Eesti delegatsioon esitas nõudmise sõlmida vaherahukokkuleppe ühiselt koos Läti, Leedu ja Soome valitsustega. Nõukogude Venemaa oli teinud ettepaneku Soomele, Lätile ja Leedule astuda läbirääkimistesse rahutegemiseks, kuid kuna polnud veel saanud vastust, siis katkestati vaherahuläbirääkimised Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 18. septembril 1919.
29. septembrist kuni 1. oktoobrini 1919 peeti Tartus Eesti, Läti ja Leedu valitsuste ühine Balti riikide konverents, millel koostati teadaanne Nõukogude Venemaa välisasjade rahvakomissarile Georgi Tšitšerinile ja saadeti nende kolme riigi välisministrite allkirjadega 4. oktoobril ühises telegrammis, milles nende riikide valitsused teatasid, et nad on valmis astuma Nõukogude Venemaa valitsusega läbirääkimistesse rahulepingu sõlmimise üle Tartus.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- EESTI LUGU 200. Pihkva rahukonverents., Eesti lugu, 19.09.2009