Mine sisu juurde

Patendiamet

Allikas: Vikipeedia

Eesti Patendiamet (inglise keeles The Estonian Patent Office, prantsuse keeles Office des brevets de l'Estonie) on Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis tegeleb riigi majanduspoliitika elluviimisega intellektuaalomandi õiguskaitse osas.[1]

Patendiamet nõustab ettevõtjaid ja leiutajaid. Samuti tõstab patendiamet avalikkuse teadlikkust intellektuaalomandist, et seega aidata kaasa innovatsioonile, majanduse edendamisele nig tõsta teaduse ja ettevõtluse koostööd.[1]

Tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Patendiamet tegeleb õiguskaitse andmisega tööstusomandi esemetele, s.o patentidele, kaubamärkidele, kasulikele mudelitele, tööstusdisainilahendustele, geograafilistele tähistele ja mikrolülituste topoloogiatele. Seejuures on patendiameti tegevuse eesmärk riigi majanduspoliitika elluviimine tööstusomandi õiguskaitse valdkonnas.[1] Oma ülesannete täitmisel esindab patendiamet riiki.[2]

Põhiülesanded

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Patendiameti põhiülesanded on järgmised:

  • Tööstusomandi esemetele õiguskaitse andmine riigi nimel ning avalikkuse teavitamine õiguskaitse andmisest ning selle kehtivusest ametlike väljaannete kaudu.
  • Oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamisel osalemine ning seejuures muudatus- ning täiendamisettepanekute tegemine.
  • Oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitika, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel osalemine.
  • Oma tegevusvaldkonnaga seotud projektide ettevalmistamine ja elluviimine, sealhulgas osalemine rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

Andmebaasid ja registrid

[muuda | muuda lähteteksti]

Tööstusomandi esemetele õiguskaitse andmisega kaasneb ka registreering vastavas registris, misjuures võidakse kuvada registreeritud tööstusomandi esemed ka vastavates andmebaasides.

  • Leiutiste patendid registreeritakse patendiregistris, kus kuvatakse tegevused patendikaitse menetluse algusest kuni patendi väljaandmiseni ja muud menetluse ning antud patendiga seotud andmed.[3]
  • Leiutiste kasulikud mudelid registreeritakse kasulike mudelite registris, kus kuvatakse tegevused menetluse alguses kuni õiguskaitse andmiseni. Samuti kuvatakse registris muud menetluse ning registreeringuga seotud andmed.[4]
  • Kaubamärgid registreeritakse kauba- ja teenindusmärkide registris, kus kuvatakse tegevused menetluse alguses kuni õiguskaitse andmiseni. Samuti kuvatakse registris muud menetluse ning registreeringuga seotud andmed.[5] Registreeritud ning registreerimiseks esitatud kaubamärgid on nähtavad ka patendiameti kaubamärkide andmebaasis.[6]
  • Tööstusdisainilahendused registreeritakse töötusdisainilahenduste registris, kus kuvatakse tegevused menetluse alguses kuni õiguskaitse andmiseni. Samuti kuvatakse registris muud menetluse ning registreeringuga seotud andmed.[7] Registreeritud või registreerimiseks esitatud töötusdisainilahendused on nähtavad ka patendiameti tööstusdisainilahenduste andmebaasis.[8]
  • Geograafilised tähised registreeritakse riiklikus geograafiliste tähiste registris.[9] Nii registreeritud kui ka registreerimiseks esitatud geograafilised tähised on nähtavad ka patendiameti geograafiliste tähiste andmebaasis. Antud andmebaasist teabe või väljavõtte saamiseks on vajalik pöörduda patendiameti registriosakonna poole.[10]

Tööstusomandi apellatsioonikomisjon

[muuda | muuda lähteteksti]

Tööstusomandi apellatsioonikomisjon on sõltumatu kohtueelne organ, mis lahendab kaebusi patendiameti otsuste peale ning vaidlusi tööstusomandi esemete osas.[11]

Täpsemalt lahendab töötusomandi apellatsioonikomisjon:

  • Kaebuseid, mis on esitatud patendiameti otsuse, registritoimingu, registritoimingu tegemisest keeldumise või sellega viivitamise peale;[11]
  • Kolmanda isiku ja taotleja või omaniku vahelisi vaidlusi kolmanda isiku vaidlustusavalduse, ainuõiguse tühiseks või lõppenuks tunnistamise avalduse, tööstusomandi esemele antud õiguskaitse tühistamise avalduse või muu avalduse alusel.[11]

Rahvusvahelised tööstusomandialased lepingud, millega on Eesti ühinenud

[muuda | muuda lähteteksti]
Lepingu nimetus Eesti ühinemiskuupäev
Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (1883) 12. veebruaril 1924
Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (Stockholmi akt 1967)1 24. augustil 1994
Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsioon (Stockholm, 1967) 5. veebruar 1994
Patendikoostööleping (Washington, 1970) 24. august 1994
Märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkulepe (1957) 27. mai 1996
Mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti leping (1977) 14. september 1996
Tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise klassifikatsiooni Locarno kokkulepe (1968) 31. oktoober 1996
Rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni Strasbourgi kokkulepe (1971) 27. veebruar 1997
Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll (1989) 18. november 1998
Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (TRIPS) 13. november 1999
Euroopa patentide väljaandmise konventsioon (Euroopa patendikonventsioon) 1. juuli 2002
Kaubamärgiõiguse leping (1994) 7. jaanuar 2003
Tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsioon (1999) 23. detsember 2003
Patendiõiguse leping 28. aprill 2005
Olümpiasümboli kaitse Nairobi leping 11. mai 2006
1 Eesti ühines Pariisi konventsiooniga (Washingtoni akt 1911) 12. veebruaril 1924. Eesti kaotas oma iseseisvuse 6. augustil 1940 ja taasiseseisvus 20. augustil 1991. Eesti ühines uuesti Pariisi konventsiooniga 24. augustil 1994

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Patendiameti loomine

[muuda | muuda lähteteksti]

23. mail 1919 määrati Eesti Vabariigi Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi korraldusega nr 41 ametisse ametnik patentide asjus. Sellega sai alguse intellektuaalomandi õiguskaitse Eesti Vabariigis. Sama kuupäeva võib lugeda Eesti Patendiameti loomise ajaks.[12]

Esimene patendiseadus hakkas Eestis kehtima 15. aprillil 1921, kui Riigikogu võttis vastu seaduse, millega muudeti 1896. aasta tsaariaegse vabriku- ja käsitööstuse seadust, leiutiste, kaubamärkide, mustrite ja mudelite kaitse seadust ning maksuseadust. Kuni 1937. aastani tegutsed patendiamet eelmainitud seaduse alusel.[12]

1921. aastal vastu võetud seaduse kohaselt loodi Patendiameti juurde Patendikomitee, kes vaatas läbi patenditaotlusi ning otsustas kaubamärkide, mustrite ja mudelite registreerimise küsimusi.[12] Selle seaduse kohaselt hakati Eestis välja andma leiutiste patente ja kaubamärkide tunnistusi. Siiski nende uudsuse osas ekspertiise ei tehtud, sest puudusid vajalikud spetsialistid ja võrdlusfondid. Patendi väljaandmise osas tegi otsuse kolmeliikmeline komisjon patendiameti juhataja eesistumisel ning vormikohaselt esitatud patenditaotluse alusel.

Esimese patenditaotluse Eestis esitas Kaubandus- ja Tööstusministeeriumile 3. aprillil 1919 O. Kiese Tartust. O. Kiese taotles patenti aasaga nööpide riidele kinnitamise viisile. Kuna tollal Eestis patente välja ei antud, sai autor O. Kiese kaitsetunnistuse kuupäevaga 7. aprill 1919. Eesti Vabariigi esimese patendi valdajaks sai Aleksander Mikiver Rakverest. Aleksander Mikiver esitas 18. novembril 1920 taotluse leiutisele, mida oli taotluses kirjeldatud järgnevalt: "Horisontaalveski kivipaar, millest alumine tiirleb ja pealmine seab ennast automaatselt alumisele järele." Patent anti Aleksander Mikiverile välja 1922. aastal. Esimese välismaalasele kuuluva patendi sai soomlane Veli Paloheimo, kes 12. märtsil 1920 esitas taotluse leiutisele, mida oli taotlusel kirjeldatud kui "Kännutõstmise masinat". Patent anti välja 20. oktoobril 1922. [13]

12. veebruaril 1924 ühines Eesti Vabariik tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga, võttes endale kõik konventsioonist tulenevad kohustused.[14] Eesti Vabariik oli 1927. aastast alates ka Berni konventsiooni liige.

1921. aasta patendiseadus asendati uuega 1937. aasta septembris ja kehtima hakkas see 5. jaanuaril 1938. 1937. aasta seadus aktsepteeris Saksa patendisüsteemi.[12]

1919.–1940. aastatel andis Eesti Patendiamet välja 2931 patenti, registreeris 6587 kaubamärki ning 207 mustrit ja mudelit.[12]

Pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt 6. augustil 1940 Patendiamet likvideeriti.[12]

Patendiameti taasasutamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Patendiamet taasasutati Eesti Vabariigi Valitsuse 1991. aasta 3. detsembri määrusega "Eesti Vabariigi Riikliku Patendiameti moodustamise kohta".[15][12] Amet taasalustas tegevust 10. märtsil 1992.

Kaubamärgitaotluste vastuvõttu taasalustati 1. oktoobril 1992. Patenditaotluste ja kasuliku mudeli registreerimise taotlusi hakati taas vastu võtma 23. mail 1994 ning tööstusdisainilahenduse registreerimise taotlusi 11. jaanuaril 1998.

1993. aasta teisel poolel alustas töö ka tööstusomandi apellatsioonkomisjon. Komisjoni ülesandeks oli tollal ja on käesolevalt patendiameti otsuste kohta esitatud kaebuste läbivaatamine.[12]

1993. aastal muudeti Eesti Vabariigi Riiklik Patendiamet Vabariigi Valitsuse 10. augusti 1993. a määrusega nr 249 (RTI, 18.08.1993, 56, 794) Riigi Patendiametiks.

15. aprillil 1996 anti välja iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi esimene patent numbriga 2932 leiutajale Aleksander Kirm. Seejuures jätkati 1940. aastal katkenud Eesti Vabariigi patentide nummerdust. Esimene kaubamärk numbriga 06588 registreeriti 10. detsembril 1993[12] ning see kuulus Eesti TA Konstrueerimisbüroole. Ka kaubamärkide osas jätkati 1940. aastal katkestatud registri numeratsiooni.[12]

Alates 1. jaanuarist 2006 kannab vastavalt tollasele Vabariigi Valitsuse seaduse redaktsioonile amet nime Patendiamet.

Juhid

[muuda | muuda lähteteksti]

Vastavalt patendiameti põhimääruse §-le 14 juhib ametit peadirektor, kes nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist ministri poolt kantsleri ettepanekul.[2]

Eesti Patendiametit on juhtinud

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Patendiamet&oldid=7060600"