Kaubamärk

Allikas: Vikipeedia

Kaubamärk on tähis, mis võimaldab eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise ettevõtja samaliigilisest kaubast või teenusest.

Kaubamärk võib olla sõna, väljend, kujutis, tähe- ja numbriühend või nende kombinatsioon. Kaubamärk võib olla ka näiteks heli- või lõhnamärk.

Kaubamärgile saab taotleda õiguskaitset teatud kaupade ja/või teenuste tähistamiseks selle registreerimise teel. Kaubamärke ei patenteerita, vaid registreeritakse. Registreeritud kaubamärgi omanikul on selle kasutamise ainuõigus kaupade ja/või teenuste loetelus nimetatud valdkonnas. Omanik võib kaubamärgi ainuõiguse rikkumise takistamiseks algatada kohtumenetluse.[1]

Kaubamärgiks nimetatakse kujundlikult ka inimese omadust, mille järgi ta on hõlpsasti äratuntav.

Põhikontseptsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Kaubamärgi põhiülesanne on võimaldada kauba või teenuse pakkuja või päritolu tuvastamist üksnes kaubamärgist lähtudes. Teisiti öeldes täidavad kaubamärgid kauba või teenuse pakkuja identifitseerimise otstarvet. Ainult sellise otstarbega kaubamärgi kasutamist loetakse õiguspäraseks kasutamiseks kaubamärgiseaduse[2] mõistes (s.t, et näiteks kaupa või teenust kirjeldava tähise kasutamist ei peeta kaubamärgi kasutamiseks). Registreeritud kaubamärk annab selle kasutamiseks ainuõiguse, mida saab vajaduse korral kohtumenetluse abil maksma panna.

Kaubamärgi ainuõigus kehtib tavaliselt teatud kaupade ja/või teenuste suhtes (erandiks võib olla üldtuntud kaubamärk). Kaubad ja teenused on jaotatud 45 klassi märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise Nizza klassifikatsiooni alusel[3], kus on 34 kauba- ja 11 teenusklassi. Selle süsteemi eesmärk on täpsustada ja piirata kaubamärgi kui intellektuaalomandi objekti ainuõiguse ulatust vastavalt kaubamärgi tegelikule kasutusalale ja ühtlustada klassifitseerimine üle kogu maailma.

Kaubamärkide liigitus[muuda | muuda lähteteksti]

Sisu alusel[muuda | muuda lähteteksti]

  • sõnamärgid – koosnevad ainult sõnadest, tähtedest ja/või numbritest
  • kujutismärgid – koosnevad ainult kujunduslikest elementidest, ei sisalda tähti ega numbreid
  • kombineeritud märgid – hõlmavad nii sõnu, tähti või numbreid kui ka kujundust. Kombineeritud märgiks loetakse ka sõnamärk, koos erilise kirjaviisiga (ilukiri, stiliseeritud kiri).
  • ruumilised kujundid (näiteks originaalne ja eristusvõimeline pakend)
  • heli- ja lõhnamärgid, millele õiguskaitse saamine on problemaatiline, kuna ei ole leitud ühtset arhiivikõlbulikku viisi nende esitamiseks ja säilitamiseks. Näiteks Eesti kaubamärgiseaduses on nõue, et kaubamärk peab olema graafiliselt kujutatav, seega on helimärgid registreeritavad üksnes noodikirja kujul ja lõhnamärkidele õiguskaitse taotlemise võimalus puudub.

Muudel alustel[muuda | muuda lähteteksti]

Kaubamärgi liikide hulka kuuluvad ka kollektiivkaubamärk ja garantiimärk.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesteks kaubamärgikasutajateks peetakse Rooma impeeriumi mõõgaseppi. Esimesed kirjad mõõgateramikel pärinevad Rooma keisririigi ajast (I–V sajand pKr) ja piirduvad enamasti mõõgasepa nimega, näiteks RANVICUS.[4] Selliseid märgiseid võib pidada kaubamärkideks, kuna relvasepp vastutas isiklikult oma toodangu kvaliteedi eest ja mõõga ostjal oli võimalik teha valik mõõgasepa nimest lähtuvalt.

Üks tähelepanuväärselt kaua kasutusel olnud kaubamärk on Löwenbräu. Selle kaubamärgi all õlut tootev Müncheni pruulikoda asutati tõenäoliselt 1383. aastal. Löwenbräu nime on esmakordselt mainitud 1746. aastal Müncheni maksuregistris.[5] Teine õlle kaubamärk – Stella Artois – pärineb aastast 1708, kui Belgias Leuvenis asuva Den Horeni pruulikoja meister Sebastianus Artois andis sellele oma nime.[6]

Vanimad registreeritud kaubamärgid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ühendkuningriik

Bass Brewery esitas 01.01.1876 kombineeritud kaubamärgi „BASS & Co’s PALE ALE“ õlle tähistamiseks, mis oli esimene 1875. aasta kaubamärgiseaduse alusel registreeritud kaubamärk ja kehtib siiani.[7] Eestis registreeriti sama kaubamärk 30. detsembril 1921 ja see kehtis kuni 7. detsembrini 1941.[8]

  • USA

J.P.Tolman Company[9] esitas 7. aprillil 1884 kombineeritud kaubamärgi „SAMSON“ nööride ja köite tähistamiseks, mis kehtib siiani.[10]

  • Eesti

Ajavahemikul 1919–1940 registreeriti Eesti Patendiametis 6587 kaubamärki. Esimene neist oli kaubamärk PEOLEO koos linnu kujutisega „puust mänguasjade ja saabaste“ tähistamiseks, mille omanikud olid Paul Epler ja Richard Kivit Tartust (esitatud 22.03.1919, „tunnistuse väljaandmise päev“ 02.04.1919, kehtis kuni 27.03.1929) [11] Registreerimisel kasutati siis seitsmeklassilist kaupade klassifikatsiooni (praegu on kauba- ja teenusklasse 45). Vanim siiani kehitv Eesti Vabariigis registreeritud kaubamärk on SINGER, mis esitati Patendiametisse 22. aprillil 1921 õmblusmasinate tähistamiseks (toonane omanik oli „The Singer Manufacturing Co, New York, America“). [12] Vanim tänapäevani vastu pidanud Eesti kaubamärk on Kalevi eelkäija Kawe, mille tunnistus anti välja 12. juulil 1921 Šokolaadivabrik Kawe nimele šokolaadi tähistamiseks. Kummalisel kombel oli ka viimane enne nõukogude okupatsiooni registreeritud Eesti päritoluga kaubamärk Šokolaadi- ja kompvekitööstuse Kawe märk ŠOKOLIIT kaupade „karameel tahvlite kujul“ tähistamiseks (esitatud 16.04.1940, tunnistus välja antud 24.08.1940, oleks pidanud kehtima kuni 24.08.1950). Enamik viimastest 1940. aastal esitatud kaubamärkidest kuuluvad Saksa taotlejatele.[13]

Peale taasiseseisvumist jätkati registreeringu numbrite järjekorda sealt, kus see oli 1940. aastal katkestatud.[14] Esimesena sai registreeritud Patendibüroo TURVAJA OÜ kaubamärk.[15]

Kaubamärgiteadlikkuse tasandid[muuda | muuda lähteteksti]

  • teadlikkus kaubamärgist puudub – kaubamärki ei tunta
  • teatakse ja tuntakse ära
  • kaubamärgi tõrjumine – kaubamärki teatakse, tuntakse ja on proovitud, kuid ei osteta uuesti
  • kaubamärgi eelistamine
  • kaubamärgi püsiv eelistamine ehk kaubamärgitruudus, mille puhul eelistatakse ühe kindla kaubamärgiga tähistatud tooteid ka juhul, kui teiste kaubamärkidega tähistatud analoogsed tooted on mingid omadused soodsamad (odavam hind, teistsugused mõõtmed jms).

Hoiatustähis[muuda | muuda lähteteksti]

Kaubamärgiga koos kasutatakse kahte rahvusvahelist hoiatustähist: ® või ™. USA-s on nende kasutamine täpselt reguleeritud, nimelt võib tähist ™ kasutada koos iga kaubamärgiga, kuid tähist ® võib kasutada ainult kaubamärgiomanik koos registreeritud kaubamärgiga.[16]

Eesti kaubamärgiseaduses on sätestatud, et kaubamärgiomanik võib koos kaubamärgiga kasutada hoiatustähist või –märget, kuid ei ole täpsustatud milline see tähis on. Eesti keelest lähtuvalt võiks registreeritud kaubamärgi tähis olla ® (lähtuvalt sõnast registreeritud), mitte ™, mis tuleneb ingliskeelsest sõnast trademark. Hoiatustähise õige paigutus on ülaindeksina vahetult kaubamärgi järel.

Oskussõnavara[muuda | muuda lähteteksti]

Termineid mark, bränd ja logo kasutatakse tihti kaubamärgi tähenduses. See ei ole täpne, kuna kaubamärk võib koosneda sõnast, tähtedest, numbritest, allkirjast, etiketist, mustrist, juhtlausest, värvikombinatsioonist, kauba või pakendi originaalsest kujust, helist, lõhnast, liigutusest või nende kombinatsioonist, mida on võimalik graafiliselt kujutada ja mille abil on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise omast. Seega on kaubamärk laiem mõiste kui mark või logo. Mõiste brand (mille kohta kahjuks ei leidu täpset eestikeelset vastet) on kaubamärgi tähendusest edasi arenenud ja hõlmab ka toote, teenuse või ettevõtte isikupära. Seda saab määratleda ettekujutusega, mis tarbijal või kliendil on toote, teenuse või ettevõtte suhtes tekkinud ja mis ei piirdu üksnes teatud tähise või tähiste kombinatsiooniga.

Eestis kaubamärkide suhtes tõenäoliselt kõige sagedamini väärkasutatud termin on patenteerimine. Kaubamärke ei patenteerita, vaid registreeritakse. Patent on dokument, mis tõendab autorsust, prioriteeti ja patendiomaniku ainuõigust leiutisele. [17] Seega puudutab termin patentimine üksnes leiutisi, mitte teisi intellektuaalomandi liike.

Populaarne kaubamärk võib muutuda kaupu või teenuseid kirjeldavaks ja ei võimalda enam eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise omast. Kui selline kaubamärk muutub kauba või teenuse nimetuse sünonüümiks, on see muutunud üldnimetuseks (Genericized Trademark [18]) ja kaubamärgiomanikul ei pruugi enam õnnestuda selle tähise kasutamise ainuõigust maksma panna. Näiteks sellised sõnad nagu TEFLON, LYCRA ja ASPIRIN võivad mõjuvad kaupa kirjeldavatena, kuigi need on Eestis registreeritud kaubamärgid, millel ei olnud algselt kirjeldavat tähendust. [19] Kaubamärk ASPIRIN registreeriti Eestis esmakordselt 11.10.1921 "farmatsätiliste produktide“ tähistamiseks (omanik Friedrich Bayer & Ko) [20] Ka sõna THERMOS võeti kunagi kasutusele kaubamärgina. Kaubamärk ETERNIT muutus Eestis teatud ehitusmaterjali sünonüümiks nõukogude perioodil ja pärast Eesti taasiseseisvumist see sõna kaubamärgina õiguskaitset ei saanud, kuigi paljudes riikides on see registreeritud kaubamärk. [21]

Õiguskaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Kaubamärk on intellektuaalomand. Omandiõiguse saab kehtestada kaubamärgi registreerimise teel konkreetse riigi või piirkonna kaubamärgi- või patendiametis. Lisaks registreerimisele võib kaubamärk õiguskaitse saada üldtuntuks muutumise tulemusena, mõnes riigis ka kaubamärgi kasutamise teel. Enamikus riikides ja piirkondades eelistatakse vaidluse korral siiski seda kaubamärki, mis on varem registreeritud võrdluses sellega, mida on varem kasutama hakatud.

Kaubamärgi registreerimise käik on riigiti ja piirkonniti sarnane. Asjaomane kaubamärgi- või patendiamet teeb kaubamärgile ekspertiisi lähtuvalt oma õigusaktidest ja võtab vastu otsuse kaubamärgi registreerimise või sellest keeldumise suhtes. Registreerimise otsuse korral kaubamärk avaldatakse ja kolmandatel isikutel on võimalus see otsus vaidlustada. Riigiti ja piirkonniti kaubamärkide registreerimise kaks suurimat erinevust on:

  • Amet kontrollib ekspertiisi käigus kaubamärki üksnes eristusvõime hindamise seisukohast (s.t ei kontrolli vastuolu varasemate kaubamärkidega, ärinimedega jms. ning need vastuolud tuleb lahendada hilisema vaidlustamise käigus) või amet kontrollib ekspertiisi käigus nii kaubamärgi eristusvõimet mõjutavaid asjaolusid kui ka vastuolusid varasemate õigustega.
  • Kolmandad isikud võivad kaubamärgi registreerimise vaidlustada teatud ajavahemiku jooksul kas enne registreerimist või pärast registreerimist.

Õiguskaitse saanud kaubamärgi kasutamise ainuõigus kuulub selle omanikule üldjuhul nende kaupade ja/või teenuste osas, mille suhtes märk on registreeritud või üldtuntuse omandanud. Kasutamise ainuõigus kehtib ka eelnimetatud kaupade ja teenustega samaliigiliste kaupade ja/või teenuste suhtes. Üldtuntud kaubamärgi õiguskaitse võib hõlmata ka teist liiki kaupu ja teenuseid. Siin saab määravaks asjaolu, kas asjaomaste kaupade või teenuste tarbija võib saada eksitatud kauba või teenuse päritolu suhtes või mitte. Näiteks kui üldtuntud kaubamärgigaCoca-Cola“ tähistatakse päikeseprille, võib tarbija eeldada seost „Coca-Cola“ kaubamärgi omaniku The Coca-Cola Company-ga, kuigi karastusjoogid ja päikeseprillid ei ole samaliigilised kaubad. Tarbija jaoks tundmatute kaubamärkide puhul sellist seost ei teki.

Kaubamärgi õiguskaitse on territoriaalne ja kehtib üksnes riigis või piirkonnas, kus kaubamärgile on õiguskaitse omandatud. Kaubamärgi registreerimine ühekorraga kogu maailmas ei ole võimalik, kuid on loodud mitu rahvusvahelist süsteemi, mis muudavad lihtsamaks kaubamärgi kaitsmise rohkem kui ühes riigis.

Eesti Patendiametile esitatud kaubamärgitaotlusele tehakse Patendiametis ekspertiis, mille käigus kontrollitakse, kas kaubamärk vastab kaubamärgiseaduse sätetele. Ekspertiisi tulemusena tehakse kas kaubamärgi registreerimise otsus või kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsus. Kaubamärgi registreerimise otsus tehakse, kui ekspertiisi käigus ei ilmne ühtegi õiguskaitset välistavat asjaolu või kui taotleja on ekspertiisi käigus ilmnenud õiguskaitset välistavad asjaolud kõrvaldanud. Kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsus tehakse, kui taotleja ei ole kõrvaldanud kaubamärgiseaduses nimetatud õiguskaitset välistavaid asjaolusid, mis ilmnesid ekspertiisi käigus. Eesti Patendiametis kaubamärgi registreerimine annab sellele õiguskaitse Eesti Vabariigi territooriumil.

Patendiameti otsuse suhtes võib esitada kaebuse või vaidlustusavalduse tööstusomandi apellatsioonikomisjonile [22] kahe kuu jooksul otsuse tegemise kuupäevast arvates.

Registreeritud kaubamärgi kehtivusaeg võib teoreetiliselt olla lõputult pikk, s.t see sõltub kaubamärgiomaniku soovist pikendada iga kümneaastase perioodi järel kaubamärgi kehtivust. Iga kümneaastase perioodi jooksul peab kaubamärgiomanik tasuma Patendiametile määratud suuruses riigilõivu vastava registritoimingu eest.

Kaubamärgi registreerimisest keeldumise põhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Kaubamärgiseadused kogu maailmas vastavad sarnastele põhimõtetele. Euroopa Liidu liikmesriikide kaubamärgiseadused on ühtlustatud Euroopa Liidu vastavate õigusaktidega.

Eesti kaubamärgiseaduse alusel ei saa kaubamärgina õiguskaitset tähis:

  • millel puudub eristusvõime ja mis koosneb üksnes kaupade või teenuste liiki või omadusi näitavatest või muul viisil kaupa või teenust kirjeldavatest tähistest või andmetest, mida ei ole oluliselt muudetud;
  • mis koosneb üksnes sellistest tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses või heauskses äripraktikas;
  • mis koosneb üksnes kujust, mis tuleneb kauba olemusest või mis on vajalik toote kasutamiseks;
  • mis võib tarbijat eksitada kaupade või teenuste liigi või omaduste suhtes;
  • mis on vastuolus avaliku korra või heade tavadega;
  • mis sisaldab lippu, vappi või muud sümbolit, mis on kaitstud Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni [23] artikli 6ter alusel või mille registreerimine on vastuolus avaliku huviga, ja puudub pädeva asutuse või ametiisiku kirjalik luba;
  • mille taotus on esitanud pahauskselt või mida on hakatud kasutama pahauskselt;
  • mis sisaldab registreeritud geograafilist tähist või on sellega eksitavalt sarnane, kui see võib kaasa tuua geograafilise tähise õigusvastase kasutamise geograafilise tähise kaitse seaduses [24] sätestatu järgi;
  • mille kasutamine on keelatud muu seaduse või rahvusvahelise lepingu järgi;
  • mis on identne varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete kaupade või teenuste tähistamiseks (s.t identne märk ei saa identsete kaupade/teenuste suhtes kaitset isegi mitte varasema märgi omaniku nõusolekul);
  • mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine, s.h seostumine varasema kaubamärgiga ja puudub varasema kaubamärgi omaniku nõusolek;
  • mis on identne või sarnane varasema registreeritud või registreerimiseks esitatud kaubamärgi või üldtuntud kaubamärgiga, millel on õiguskaitse teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks, kui hilisema kaubamärgiga võidakse ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristatavust;
  • mis on identne või eksitavalt sarnane äriregistrisse enne kaubamärgi õiguskaitse alguse kuupäeva kantud ärinimega, kui tegevusala, mille kohta äriregistrisse on tehtud kanne, kuulub samasse valdkonda kaupade ja teenustega, mille tähistamiseks kaubamärki kasutatakse ja puudub varasema ärinime omaniku nõusolek;
  • mis on identne või eksitavalt sarnane Eestis registreeritud ravimpreparaadi nimetusega, kui kaubad, mille tähistamiseks kaubamärki kasutatakse, kuuluvad meditsiinivaldkonda ja puudub ravimpreparaadi müügiloa omaniku nõusolek;
  • mille kasutamine kahjustab varasemat õigust nimele, isikuportreele, kinnistu nimetusele, arhitektuuriobjekti nimetusele või kujutisele, autoriõiguse või tööstusomandi esemele, või muud varasemat õigust. [2]

Eristusvõime[muuda | muuda lähteteksti]

Eristusvõime on kaubamärgi põhiomadus ja kaubamärgiõiguse oluline termin. Kaubamärki saab registreerida üksnes siis, kui see täidab kaubamärgi funktsiooni, s.t on eristusvõimeline. Eristusvõime hindamisel on määravaks kaubamärgi mõju tarbijale.

Üldjuhul on eristusvõimelised:

  • tehissõnast või -sõnadest koosnevad tähised. Näiteks sõnal KODAK (omanik EASTMAN KODAK COMPANY) ei olnud tähendust enne kui see kaubamärgina kasutusele võeti. [25]
  • suvalisest sõnast või suvalistest sõnadest koosnevad tähised, s.t kaubamärk koosneb keeles olemasolevast sõnast või sõnadest, mida kasutatakse tähenduseta kontekstis. Nendel sõnadel on tähendus, kuid neid kasutatakse seoses kaupade või teenustega, millel ei ole seost selle tähendusega. Näiteks kaubamärk APPLE (õun), mida kasutatakse arvutite tähistamiseks (omanik Apple Computer, Inc.) [26].
  • viitavad tähised, mis vihjavad kauba või teenuse liigile, kvaliteedile või muule omadusele, aga ei kirjelda neid omadusi otseselt ja nõuavad selle omaduse äratundmiseks tarbijalt kujutlusvõimet. Viitavad kaubamärgid käivitavad tarbija tajumis- ja kujutlusvõime. Näiteks kaubamärk VÕRQUTAJA arvutivõrkude paigaldus- ja hooldusteenuste tähistamiseks (omanikud Võrqtaja Kohtvõrgud OÜ ja OÜ Vöödiline Võrqtaja) [27].

Üldjuhul ei ole eristusvõimelised:

  • kirjeldavad tähised, s.t sõnad või sõnaühendid, millel on tähistatavate kaupade või teenustega seoses otsene tähendus. Näiteks sõna APPLE (õun) õunte tähistamiseks.
  • tavapärased tähised, s.t tähised, mida ei saa nimetada kirjeldavateks, kuid mis ei täida kaubamärgi funktsiooni nende sagedase kasutamise tõttu. Näiteks sõnad grupp, keskus, originaal, classic, line, centre, lühendid AS, OÜ jmt. Eristusvõimetud on ka tavapärased pakendite kujutised.
  • üksik kujundamata täht või number ja üksik värvus.

Omandatud eristusvõime[muuda | muuda lähteteksti]

Loomupärase eristusvõimeta kaubamärk ei ole registreeritav. Ent enamikus piirkondades on sellise märgi registreerimine võimalik siis, kui kaubamärgiomanik suudab näidata, et kaubamärgi kasutamise tulemusena seostab asjaomane tarbija seda märki teatud kaupade või teenuste osas kindla kaubandusliku päritoluga, s.t kaubamärgiomanikuga. Kui kaubamärgi- või patendiamet leiab tõendusmaterjalidest lähtuvalt, et kaubamärk on eristusvõime omandanud, võib amet selle registreerida. Ka Eesti kaubamärgiseaduses on selline säte olemas (KaMS § 9 lõige 2).

Tõendusmaterjalide sisu ei ole kindlaks määratud, kuid tavaliselt osutuvad kõige efektiivsemaks müüginumbrid, reklaamikulud ja näited reklaammaterjalidest koos kuupäevadega. Õigesti koostatud tarbijauuringud võivad näidata, et tarbijad seostavad loomupoolest eristusvõimetut kaubamärki selle omaniku ja tema kaupade või teenustega. Tõendeid kasutamise kohta saab arvestada ainult siis, kui need katavad nõutava ajavahemiku enne taotluse esitamist ja on seotud piirkonnaga, kus registreerimist taotletakse.

Otsingud[muuda | muuda lähteteksti]

Kaubamärgi valikul ja enne registreerimistaotluse esitamist on soovitav teha otsinguid varasemate õiguste kohta, et vältida konflikte ja rahalist kaotust. Otsinguid varasemate kaubamärkide ja ärinimede kohta tuleks tavaliselt teha vastava piirkonna pädeva asutuse andmebaasis. [28] USA-s on kaubamärgiomanikel ka registreerimata õigused, seega seal kaubamärgi registreerimist taotlema asudes tuleks teha otsinguid lisaks kaubamärgiregistrile ka kohalikes ärikataloogides ja –ajakirjanduses.

Otsides sarnaseid tähiseid kaubamärgi sõnalise osa järgi tuleks arvestada sellega, et leiaks üles ka sarnased sõnad, mitte ainult identsed. Üldjuhul on oluline leida üles varasemad õigused samas tegevusvaldkonnas.

Õiguskaitse alalhoidmine[muuda | muuda lähteteksti]

Erinevalt teistest intellektuaalomandi vormidest (näiteks patent, autoriõigus), võib registreeritud kaubamärk kehtida igavesti tingimusel, et kaubamärgiomanik täidab kaubamärgi kasutamise kohustust ja pikendab selle kehtivust tasudes vajalikud lõivud tavaliselt kümneaastaste ajavahemike kaupa.

Kaubamärgi õiguskaitset tuleb alal hoida tegeliku kasutamise teel. Kui märki ei kasutata teatud ajavahemiku jooksul, tavaliselt viie aasta jooksul peale registreerimist, võib asjast huvitatud isik taotleda kaubamärgi ainuõiguse lõppenuks tunnistamist.

Õiguskaitse jõustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Õiguskaitse saanud kaubamärgi omanikul on võimalik seda maksma panna kohtumenetluse abil. Kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks on registrisse kantud kaubamärgi reproduktsioon või üldtuntud kaubamärk kujul, millisena ta üldtuntuse omandas. Kaubamärgi õiguskaitse ulatus kaupade ja teenuste suhtes määratakse registrisse kantud kaupade ja teenuste loeteluga või üldtuntud kaubamärgi puhul kaupade ja teenustega, mille tähistamisega kaubamärk üldtuntuse omandas (KaMS § 12). Seega võib kaubamärgi ainuõiguse rikkumiseks lugeda registreeritud või üldtuntud kaubamärgiga identse või sarnase tähise kasutamist samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks. Üldtuntud märgi õiguskaitse võib laieneda ka teist liiki kaupade või teenuste suhtes.

Kaitstud kaubamärgi kasutamine ei pea olema ettekavatsetud selleks, et seda lugeda kaubamärgiõiguse rikkumiseks, kuigi tahtliku kaubamärgi ärakasutamise korral võib kohus määrata suurema kahjutasu. Eestis alluvad kaubamärgi õiguskaitsega seotud kaebused ja hagid Patendiameti asukohajärgsele maakohtule, s.t Harju maakohtule (KaMS § 60).

Rahvusvahelised kaubamärgi registreerimise süsteemid[muuda | muuda lähteteksti]

Kaubamärgi registreerimine korraga kogu maailmas ei ole võimalik, kuid on loodud mitu rahvusvahelist süsteemi, mis muudavad lihtsamaks kaubamärgi kaitsmise rohkem kui ühes riigis.

Euroopa Liidu kaubamärgisüsteem[muuda | muuda lähteteksti]

EL-i kaubamärgisüsteem kehtib Euroopa Liidus tervikuna, seega kaubamärgi registreerimine Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis (EUIPO),[29] mis tegeleb kaubamärkide ja tööstusdisainilahendustega, annab kaitse kogu Euroopa Liidus. Ent EL-i kaubamärgisüsteem ei asenda liikmesriigisiseseid registreerimissüsteeme, need toimivad samaaegselt.

Madridi süsteem[muuda | muuda lähteteksti]

Kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise Madrid süsteem võimaldab kaubamärgi registreerimist süsteemi lepinguosaliste territooriumitel Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO)[30] vahendusel.

Süsteemi põhieelised on võimalus taotleda kaubamärgile kaitset mitmes piirkonnas ühe taotluse abil, tasuda lõivud ja pikendada kaubamärgi õiguskaitset ning teha muudatusi ühe toimingu abil mitmes riigis korraga. Lisaks võib märgi õiguskaitset laiendada uutesse riikidesse või piirkondadesse. Rahvusvaheline taotlus põhineb taotleja päritoluametisse esitatud taotlusel või seal registreeritud kaubamärgil.

Eesti ja Euroopa Liidu kaubamärgisüsteem on ühinenud Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi protokolliga. Selle alusel on Eesti päritoluga või Eestis tegutsevat ettevõtet omaval isikul võimalus esitada rahvusvaheline kaubamärgitaotlus Eesti Patendiametisse või EUIPO-sse esitatud taotluse või seal registreeritud märgi põhjal.

Teised intellektuaalomandi vormid[muuda | muuda lähteteksti]

Tööstusomandi esemeid luuakse ja kasutatakse tööstuslikus ja kaubanduslikus kontekstis. Nendele õiguskaitse saamiseks tuleb läbida vajalikud toimingud pädevas asutuses. Lisaks kaubamärkidele saab Eesti Patendiametis taotleda kaitset teistele tööstusomandi esemetele:

  • Tööstusdisainilahendus on toote tasapinnaline või ruumiline väliskujundus, mille üksikult või kombinatsioonis moodustavad vorm, konfiguratsioon, ornament, värvilahendus, faktuur ja materjal.[32]
  • Geograafiline tähis on geograafilise ala nimi või vihje sellele alale, mis näitab kauba või teenuse kindlat geograafilist päritolu, kui mõni selliselt tähistatud kauba või teenuse tunnus on olulisel määral seostatav geograafilise alaga, kus kaupa toodetakse või teenust osutatakse.[33]

Autoriõigusega kaitstakse originaalset kirjandus-, kunsti-, filmi-, muusika- jm loomingut. Erinevalt tööstusomandist tekib see kaitse iseenesest teose loomisega ja kestab tavaliselt autori eluajal ning 70 aastat peale autori surma.[34]

Kuigi intellektuaalomandialased seadusaktid on erinevad, võib mõni ese või teos olla kaitstav mitme seaduse alusel. Näiteks originaalne pakendi väliskuju võib olla kaitstav nii kaubamärgina kui ka tööstusdisainilahendusena. Filmi või raamatu pealkiri, tegelase nimi või kujutis on kaitstud autoriõiguse alusel, kuid võivad saada kaitse ka kaubamärgina.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. [1] www.epa.ee 08.04.2012
  2. 2,0 2,1 [2] Kaubamärgiseadus
  3. www.epa.ee 22.04.2012
  4. Jaak Mäll, "Kui mõõgad kõnelevad..." Postimees (Kultuur), 12.04.1996
  5. [3] www.answers.com 27.04.2012
  6. [4]www.freewebs.com 27.04.2012
  7. [5] www.tmview.europa.eu 22.04.2012
  8. Riigiarhiiv. Kaubamärkide album 1–330, lk 168, ERA.916.5.2425
  9. [6]www.samsonrope.com 08.04.2012
  10. [7] http://tess2.uspto.gov 22.04.2012
  11. . Riigiarhiiv. Kaubamärkide album 1–330, lk 1, ERA.916.5.2425
  12. Riigiarhiiv. Kaubamärkide album 1–330, lk 40, ERA.916.5.2425
  13. Riigiarhiiv. Kaubamärkide album, ERA.916.5.2441
  14. [8] Toomas Lumi, Tööstusomandi õiguskaitse süsteemi väljaarendamine Eestis ja Patendiameti töö korraldamine aastail 1992 – 1999, Eesti Patendileht, 1999, nr 3, lk 43–53
  15. [9] www.epa.ee 22.04.2012
  16. [10] lahserpatent.com 27.04.2012
  17. [11] www.epa.ee 22.04.2012
  18. [12] www.nowsell.com 22.04.2012
  19. [13] www.epa.ee 22.04.2012
  20. Riigiarhiiv. Kaubamärkide album 1–330, lk 100, ERA.916.5.2425
  21. [14] www.tmview.europa.eu
  22. [15] www.just.ee/toak 22.04.2012
  23. [16] Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon
  24. [17] Geograafilise tähise kaitse seadus
  25. [18] www2.epa.ee 22.04.2012
  26. [19] www2.epa.ee 22.04.2012
  27. [20] www2.epa.ee 22.04.2012
  28. [21] www.epa.ee 25.04.2012
  29. [22] EUIPO
  30. [23] www.wipo.int 25.04.2012
  31. [24] www.epa.ee 25.04.2012
  32. [25] www.epa.ee 25.04.2012
  33. [26] www.epa.ee 25.04.2012
  34. [27] www.riigitetaja.ee 25.04.2012

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]