Välisluureamet

Allikas: Vikipeedia

Välisluureamet

Moodustatud 1. märts 2001
Peakorter Tallinn
Asukoht Rahumäe tee 4b, 11316 Tallinn
Juhtkond Mikk Marran (alates 2016)
Veebileht Välisluureameti koduleht

Välisluureamet (kuni 2017. aasta juulini Teabeamet) on Eesti Vabariigi välisluureamet, mis tegeleb teabe kogumise, eritlemise ja edastamisega Eesti Vabariigi Presidendile, Eesti Vabariigi peaministrile, kaitseväe juhatajale, Eesti Vabariigi siseministrile, Eesti Vabariigi välisministrile ja Eesti Vabariigi kaitseministrile.

1. juulist 2017 jõustus "Julgeolekuasutuste seaduse"[1] muudatus, millega Teabeameti uus nimi on Välisluureamet, inglise keeles Estonian Foreign Intelligence Service ja prantsuse keeles Service Estonien de Renseignement Extérieur.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Enne Teabeameti loomist, 1. jaanuarist 1993 kuni 1. märtsini 2001 tegeles Eesti Vabariigis välisluurega Eesti Vabariigi Teabeteenistus.[3] Teabeameti loomisega läksid ametile üle seni Välisministeeriumi alluvuses olnud teabeteenistuse ülesanded, samuti viidi Teabeameti alluvusse valitsusside.[4]

Täienda seda artikli alaosa!

Eesmärk[muuda | muuda lähteteksti]

Välisluureamet sihiks on tagada riigi julgeolek ja põhiseadusliku korra püsimine mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise abil ning julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine.

Amet teeb koostööd kaitsepolitseiga riigi vastu suunatud kuritegude ärahoidmiseks, osutab kaitsepolitseile ja kaitseväele abi elektroonilise teabe kogumisel, teeb koostööd teiste Eesti Vabariigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja isikutega, samuti välisriikide julgeolekuasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Ülesanded[muuda | muuda lähteteksti]

Vastavalt "Julgeolekuasutuste seaduse" § 7 on Välisluureameti ülesanded:

  • riigile välis-, majandus- ja riigikaitsepoliitika kujundamiseks ning riigikaitseks vajaliku välisriike, välismaiseid tegureid või tegevust puudutava teabe kogumine ja töötlemine;
  • vastuluure teostamine riigi välisesinduste ja nende kaitseväeüksuste kaitseks, mis asuvad väljaspool riigi territooriumi;
  • vastuluure teostamine oma teenistujate, koostööle kaasatud isikute ja valduse kaitseks;
  • elektroonilise teabeturbe ning eriside korraldamine ja kontrollimine[5].

Välisluureamet kogub ja töötleb teavet, sealhulgas isikuandmeid, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks.

Vastavalt Välisluureameti põhimääruse § 9. Amet:

  • kogub ja töötleb riigile välis-, majandus- ja riigikaitsepoliitika kujundamiseks ning riigikaitseks vajalikku välisriike, välismaiseid tegureid või tegevust puudutavat poliitilist, sõjalist ja majanduslikku teavet;
  • teostab vastuluuret Eesti välisesinduste ja väljaspool riigi territooriumi asuvate Kaitseväe üksuste kaitseks;
  • teostab vastuluuret oma ametnike ja töötajate, koostööle kaasatud isikute ja valduste kaitseks;
  • teeb koostööd Kaitsepolitseiametiga riigi vastu suunatud kuritegude ärahoidmiseks;
  • korraldab ja kontrollib elektrooniliseks teabeturbeks kehtestatud nõuete täitmist, annab või tunnistab kehtetuks vastavussertifikaadid riigisaladuse töötlussüsteemidele ning kontrollib nende käigushoidmist, sealhulgas ehitamist, kasutamist, hooldamist, remontimist ja ühendusi sidevõrkudega;
  • korraldab ja kontrollib salastatud teabe kaitseks kasutatavate krüptomaterjalide haldust ja kaitset õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras;
  • korraldab ja kontrollib erisidet;
  • teostab julgeolekukontrolli ametisse teenistusse või tööle kandideerivate ja ametis teenistuses või tööl olevate isikute, välja arvatud peadirektori ja tema asetäitja, suhtes;
  • osutab elektrooniliselt teabe kogumisel ametiabi Kaitsepolitseiametile ja Kaitseväele;
    • täidab riigi julgeoleku volitatud esindaja ülesandeid;
  • peab oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmebaase;
  • peab ameti valdusesse antud riigivara üle arvestust õigusaktidega ettenähtud korras;
  • töötab välja ameti tegevusvaldkonda reguleerivate seaduste, Vabariigi Valitsuse ja kaitseministri määruste ning muude õigusaktide eelnõud;
  • teeb oma pädevuse piires koostööd teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste ja organite ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega, samuti teiste riikide julgeolekuasutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega;
  • täidab muid talle seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse ning kaitseministri määruse ja käskkirjaga pandud ülesandeid.[6].

Juhid ja struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]