Kaubandus- ja Tööstusministeerium

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kaubandus- ja Tööstusministeerium
Asutatud 1918
Tegevuse lõpetanud 1929
Asukoht Wismari tänav 7[1], Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti Vabariik
Juhtkond Eesti kaubandus-tööstusminister: Konstantin Päts (1918)
kt. Nikolai Köstner (1918)
August Janson (1919)
kt. Voldemar Puhk (1919)
Nikolai Köstner (1919)
Viktor Pihlak
Oskar Johannes Virkhaus
Juhan Kukk (1921)
Georg Vestel (1922–1923)
Bernhard Rostfeld (1923–1924)
Emaorganisatsioon Eesti Vabariigi Valitsus

Kaubandus- ja Tööstusministeerium oli enne Teist maailmasõda üks Eesti ministeeriumeid.

19. märtsil 1929 Riigikogus vastu võetud Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide korraldamise seadus täpsustas ministeeriumide ülesandeid. Endiste Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi ning Rahaministeeriumi liitmisel loodi Majandusministeerium.

Eesti kaubandus-tööstusministrid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti kaubandus-tööstusminister

Ministeeriumi struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Ministeerium koosnes 1918. aastal järgmistest valitsustest ja osakondadest:

  • Kaubanduse osakond (1918–1929)
juhataja Harald Normak, Otto Sepp[2]
  • Tööstuse osakond (1918–1929)
juhataja Aleksander Lukk
1. juhataja Johan Pitka; kaugesõidu kapten Georg Brockhausen[4]
  • Kütteainete Keskkomitee (1918–1922)
  • Informatsiooni büroo (1918–1922)
  • Likvideerimise osakond (1918–1922)[5]
    • KTM juures tegutses 21. novembrist 1918 kuni juunini 1919, litsentsikomisjon[6],[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ministeriumite adressid, Riigi Teataja, nr. 4, 4 detsember 1918
  2. Nimetused, Riigi Teataja, nr. 71, 4 oktoober 1919
  3. Äratõmbed wabar. walitsuse protokollidest, Riigi Teataja, nr. 38, 17 juuni 1919
  4. III. Nimetused., Riigi Teataja, nr. 3, 18 jaanuar 1919
  5. Kaubandus-Tööstusministeerium, 1918-1929, The National Archives of Estonia
  6. Wabariigi walitsuse poolt 23. juunil 1919. a. wastuwõetud määrus, Riigi Teataja, nr. 43, 5 juuli 1919
  7. Komisjoni ülesanded, õigused ja kohustused läksid väliskaubanduse nõukogu (W. K. N.) kätte, mis koos seisis: kaubandus- ja tööstus-, raha-, põllutöö- ja toitlus-, sõja- ja wälisministeriumi juhatajatest ehk nende asemikkudest ja oma asju ajas kaubandus- ja tööstusministeriumi väliskaubanduse ameti kaudu.