Kārķi vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kārķi vald

läti Kārķu pagasts

Kārķu pagasts COA.png

Pindala: 192,3 km²
Elanikke: 581 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 3 in/km²
Keskus: Kārķi
Kārķu pagasts LocMap.png
Veckārķi mõisa varemed

Kārķi vald või Karkla vald (läti keeles Kārķu pagasts) on vald Lätis, Valka piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Ērģeme vallaga, Naukšēni piirkonna Naukšēni vallaga ja Burtnieki piirkonna Ēvele vallaga.

Valla pindala on 192 km². 2016. aasta seisuga elas seal 673 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 601 lätlast, 33 venelast, 9 valgevenelast, 20 ukrainlast, 4 poolakat ja 3 leedulast.[3] Valla keskus on Kārķi küla. Vallavanemaks on Pēteris Pētersons.[4]

Valla vapi kilp on hõbedane, mis sümboliseerib heldust ja tugevaid traditsioone. Sinist värvi rist kujutab vaimsust, õilsust, puhast keskkonda, usku ja armastust, lisaks kujutab see sümboolselt ka valla jõgesid. Vapi keskel asuv kuldne mesilane sümboliseerib töökust ja loodussõbralikku majandamist. Ka on vallas palju mesinikke; samuti asub väike mesila valla kooli juures.[5]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1935 oli valla pindala 120,5 km² ja elanikke oli seal 1660.[6] 1945. aastal jagati vald Kārķi ja Seda külanõukogudeks, aastal 1949 likvideeriti vald ametlikult. Aastal 1954 ühendati Kārķi ja Seda külanõukogud. Aastal 1960 liideti sellega Ērģeme külanõukogu sovhoos «Smertes», aga aastal 1979 liideti osa külanõukogu maid Ērģeme külanõukoguga.[7] Aastal 1990 muudeti külanõukogu taas vallaks.[6] 2009. aastast kuulub Kārķi vald Valka piirkonda.

Riikliku tähtsusega arheoloogiamälestis on Smilškalni muinaskalme ehk Rootsi kalmistu.[8]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Valla põhiosa jääb Tālava madalikule, kirdeosa aga Sakala kõrgustikule. Kõrgeim koht (100,9 m) jääb Vēveri küla lähedale. Valla suuremaks jõeks on selle lõunapiiril voolav Säde jõgi, samuti voolavad seal Atse jõgi ja selle lisajõgi Ķire. Looduslikest järvedest asuvad vallas 15,2 hektari suurune Bezdibenis, 25,3 hektari suurune Cepši järv, 4,5 hektari suurune Pelēda järv ja 1,4 hektari suurune Trūdis. Vald asub Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealal. Märkimisväärsed loodusobjektid on veel Spiģi koobas Säde jõe kaldal ning Rūceklītise nime kandev allikas (asuvad Naukšēni valla piiril). Vallas on ka neli riikliku kaitse all olevat põlispuud, millest suurim on paju “Naglas” ümbermõõduga 6,25 meetrit. Looduskaitse all on veel Liģi pärn, Bērtuļise künnapuu, Lūķi õunapuu, Teterlūķi pärn, Vecjandavase pärn, Vecjandavase paju, Vecjandavase kuusk, Strautmaļi pärn, Tirgi kuusk, Jaunkārķi lehised, Auri lehis, Brūnase lehis, Drigāļi lehis, Brūnase tamm, Sedaskalni tamm, Smētese tamm, Stimperi tamm, Stimperi kasktamm, Cepurkalni mänd ja Saliņase männid. Vallas asub 309.3 ha suurune Kārķi soo hoiuala, vald ise asub Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealal. [9]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 601 lätlast, 33 venelast, 9 valgevenelast, 20 ukrainlast, 4 poolakat ja 3 leedulast.[10]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [11]
Kārķi vidējciems 339 (2018)
Veckārķi mazciems 13 (2018)
Vēveri mazciems 5 (2018)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]