Muutuv Tartu neljas vaates
"Muutuv Tartu neljas vaates" oli maali- ja graafikanäitus Tartu Kunstimuuseumis, mis esitles Tartu paiku kujutavaid kunstiteoseid 19.–21. sajandini. Näitus oli üleval 11. novembrist 2016 kuni 12. märtsini 2017.[1]
Näituse kuraator oli Merli-Triin Eiskop. Selle kujundas Inga Heamägi ning graafilise kujunduse tegi Jaan Evart.[1]
"Muutuv Tartu neljas vaates" pälvis meediatähelepanu sellega, et Tartu Kunstimuuseum avaldas näitusepildid ka keskkonnas ajapaik.ee ning vabakasutuses olevad kujutised Wikimedia Commonsis. Seda põhjendati sooviga muuta Eesti kunst paremini nähtavaks ning võimaldada inimesel näitusega täiendaval tasandil suhestuda.[2][3]
2016. aastal ilmus näituse neljakeelne kataloog.
Näitus[muuda | muuda lähteteksti]
Väljapanek oli üles ehitatud kujutistele neljast paigast, mis tihti Tartuga seostuvad – Tartu äärelinnad, Emajõgi, Tartu Ülikooli peahoone ning Toomemägi.[1]
Näitusel olid väljas tööd Tartu Kunstimuuseumi kogudest alates 19. sajandist kuni 20. sajandi teise pooleni, mil Pallase Eestisse jäänud õpilaskond veel tegev oli. Lisaks on näitusel võrdlusena esitatud ka mõned Tartu kaasaegsete kunstnike tööd, pakkudes võimalust kõrvutada tänapäevast kunsti sajandite pikkuse kohaliku traditsiooniga.[1] Kuigi valdav osa teostest pärineb Tartu Kunstimuuseumi kogust, on mõned eksponeeritud teosed ka Tartu Ülikooli Kunstimuuseumist ning erakogudest.[1]
Kunstnikest oli näitusel esindatud Indrek Aavik, Ellinor Aiki, Albert Anni, Peet Aren, Nigul Espe, August Matthias Hagen, Hermann Eduard Hartmann, Helgi Hirv, Louis Höflinger, Andrus Johani, Richard Kaljo, Albert Kesner, Elmar Kits, August Philipp Klara, Johann Wilhelm Krause, Woldemar Friedrich Krüger, Kaja Kärner, Mailiis Laur, Erich Leps, Kaarel Liimand, Lola Liivat, Lepo Mikko, Hando Mugasto, Ella Mätik, Kalju Nagel, Villem Ormisson, Erich Pehap, Varmo Pirk, Karl Pärsimägi, Gustav Raud, Friedrich Schlater, Hermann Friedrich Schrenck, August Schuch, Imat Suumann, Ernst Tiido, Albert Toomapoeg, Nikolai Triik, Nadežda Tšernobai, Johannes Uiga, Lüüdia Vallimäe-Mark, Aleksander Vardi ja Johannes Võerahansu.[1]
Pilte näituselt[muuda | muuda lähteteksti]
-
August Matthias Hagen, "Tartu anatoomikum" (1827–1828) -
A. M. Hagen ja J. W. Krause, "Tartu puusild" (1832–1833) -
Georg Friedrich Schlater, "Tartu Ülikooli peahoone" (1845) -
Karl Anton Schulz, "Vaade Tartule Kassitoomelt" (1869) -
Hermann Friedrich Schrenck, "Emajõgi" (1881) -
Villem Ormisson, "Tartu maastik" (1930) -
Hando Mugasto, "Tartu kivisild" (1931) -
Andrus Johani, "Tartu äärelinnas" (1935) -
Nikolai Triik, "Tartu vaade" (1936) -
Karl Pärsimägi, "Toomemäe motiiv" (1936) -
Kaarel Liimand, "Lodjad Emajõel" (1938) -
Albert Toomapoeg, "Motiiv Tartu äärelinnast" (1940) -
Ella Mätik, "Tartu äärelinna vaade" (1942)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Näitusest Tartu Kunstimuuseumi veebileheküljel
- ↑ Raimu Hanson: "Kas teate, kus kunstnikud sellise Tartu talletasid?" Tartu Postimees, 2. veebruar 2017
- ↑ Susann Kivi: "Huvilised saavad ajaloolisi Tartu vaateid nüüdsest kaardistada" ERR menu, 2. veebruar 2017
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Merli-Triin Eiskop (koostaja), Jaan Evart (kujundaja). Muutuv Tartu neljas vaates / Changing Tartu in Four Views / Wandelndes Tartu aus vier Perspektiven / Меняющийся Тарту в четырёх видах. Tartu : Tartu Kunstimuuseum 2016. ISBN 9789949976690
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Muutuv Tartu neljas vaates |
- Meedias
- Raimu Hanson: "Kurva saatusega kunstnik käis maalimas Postimehe maja rõdul" Tartu Postimees, 10. november 2016
- Kerttu Männiste: "Tartu on elus linn" Sirp, 10. märts 2017
| Eelnev Jõgi voolab siit läbi ... Peatükke Tartu kunstiloost |
Tartu Kunstimuuseumi kogupõhised näitused 11.11.2016–12.03.2017 |
Järgnev Kehakeeles. Töid Tartu Kunstimuuseumi kogudest |