Dunten

Allikas: Vikipeedia
Dunteni suguvõsa aadlivapp
Dunteni suguvõsa krahvivapp

Dunten, varem Dunte, ka Dunt oli Alam-Saksimaalt Hildesheimist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Päritolu ja varasem ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Suguvõsaliin algab Henning (või Hans) Duntega, kes oli Hildesheimi lähedal Eldagsenis bürgermeister. Tema pojapoeg Jobst Dunte (suri 1579) siirdus Hildesheimist Liivimaale Tartusse, kus naitus Tartu raehärra Thomas Straelborni tütre Elisabethiga. Hiljem asus elama Tallinna, kus võeti 1563. aastal kodanikuks ja tegutses kaupmehena; tema oli kõigi Balti Duntede esivanem. Tema kolm poega rajasid suguvõsa kolm haru: vanem poja Tallinna Suurgildi oldermanni Gert Duntega (maeti 1641) jätkus Tallinna vanem liin, raadi valitud (1604) Jobst Dunte (1569−1615) oli Tallinna noorema liini esiisaks. Keskmisest pojast Hans Duntest (1565−1640) põlvnes Riia haru.

Tallinna vanem liin[muuda | muuda lähteteksti]

Gert Duntel oli arvukalt järeltulijad. Tema pojapoeg Jobst Dunte (u 1635−1697) sai 1662. aastal Tallinna kodanikuks,[1] valiti 1670. aastal Tallinna raehärraks, aastatel 16881696 oli ta bürgermeister. Tema vend Thomas Dunte (maeti 1697[2]) oli XVII sajandi lõpul Pühatu mõisa pandivaldaja. See haru kustus meesliinis 1736. aasta paiku.

Riia liin[muuda | muuda lähteteksti]

Liini rajaja Hans Dunte (1565−1640) sai 1604. aastal Riia linnakodanikuks. Tema vanem poeg Jürgen Dunte (1599−1660) valiti 1639. aastal Riia raehärraks ja 1655. aastal bürgermeistriks. 1653. aastal tõsteti ta Rootsi aadlikuks, sai perekonnanimeks von Dunte, kuid rüütelkonda teda ei introdutseeritud. Tema poeg Melchior von Dunte (1638−1684) valiti Riia raehärraks 1672. aastal. See aadliharu kustus 1745. aastal.

Teoloogiamagister, Oleviste kiriku koguduse pastor ning Tallinna koolide järelevaataja Ludwig Dunte (1597−1639)

Tallinna noorem liin[muuda | muuda lähteteksti]

Keila mõisa peahoone. Duntede kunagine valdus

Selle liini rajajal raehärra Jobst Duntel (1569−1615) oli kolm täisealiseks elanud poega, kes omakorda rajasid kolm haru. Neist vanim − kaupmees Jobst Dunte (maeti 1637) − omandas Keila mõisa ja sai nii maaomanikuks. Tema pojad Gotthard Dunte (1629−1670) ja Ludwig Dunte tõsteti 1663. aastal Rootsi aadliseisusse ja nad said perekonnanimeks von Dunten; järgmisel aastal introdutseeriti nad Rootsi rüütelkonda nr 721 all. See haru suri välja juba XVII sajandi lõpul.

Raehärra Jobst Dunte keskmisest pojast Ludwig Duntest (1597−1639) sai vaimulik. Ta oli keeleliselt andekas: ta rääkis üheksat keelt. Tema poeg Wittenbergist magistrikraadi omandanud Georg Dunte (1631−maeti 1731) oli aastatel 16721677 Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor. Viimase poeg Adolph Friedrich Dunte (1665−1742) oli esmalt Varbla koguduse diakon, seejärel pikka aega pastor. Temaga suri välja selle liini keskmine haru.

Jobst Dunte kolmandast pojast Hans Duntest (maeti 1640) põlvnes noorim haru. Tema järeltulijate hulgast võrsus kaks Tallinna raehärrat: Caspar Dunte[1] (1636−1688) ja Jobst Dunte (1670−1710[3]). See haru kustus meesliinis XVIII sajandi algul.

Duntenid rüütelkonna matriklis[muuda | muuda lähteteksti]

Dunte liin võeti Liivimaa rüütelkonna matriklisse 1747. aasta 29. juunil (vkj). Suguvõsa Leedu haru võeti 1820. aastal Vilno kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse (VI raamat ehk põlisaadel).[4]

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Dunte[muuda | muuda lähteteksti]

Dunten[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ernst Karl von Dunten (suri 1787), Venemaa keisririigi kindralmajor, polgukomandör
  • Arthur Bruno von Dunten (1863−pärast 1917), Venemaa keisririigi kindralmajor, Harbiini linna komandandi kohusetäitja, Smolenski komandant

Dunte ja Dunteni suguvõsa mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

Nurmiži mõis 1796. aastal. Duntenite valdus 1755−1898

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Adelheim, Georg. Das Revaler Bürgebuch 1624 – 1690 nebst Fortsetzung bis 1710. Tallinn: 1933, lk 62 [1].
  2. Adelheim, Georg. Das Revaler Bürgebuch 1624 – 1690 nebst Fortsetzung bis 1710. Tallinn: 1933, lk 76 [2].
  3. Adelheim, Georg. Das Revaler Bürgebuch 1624 – 1690 nebst Fortsetzung bis 1710. Tallinn: 1933, lk 145 [3].
  4. Vilno kubermangu aadlisuguvõsaraamatutesse võetud suguvõsade loend saidil goldarms.narod.ru (vaadatud 11.11.2023).

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • EAA, f. 1674, n. 2, s. 59. Dunten, Ulenbrock, Udam, Magnus.
  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 47−49.
  • Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. II kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1925-1936. Lk 335 [4].
  • Долгоруков, Пётр Владимирович. Российская родословная книга. Санктпетербургь: Печатано вь типо графии Эдуарда Веймара, 1856. Часть третья. Lk 126−127 [5].