Dunten

Dunteni suguvõsa aadlivapp

Dunteni suguvõsa krahvivapp

Dunten (varem Dunte) oli Hildesheimist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.

Ajalugu

Päritolu ja varasem ajalugu

Suguvõsaliin algab Henning (või Hans) Duntega, kes oli Hildesheimi lähedal Eldagsenis bürgermeister. Tema pojapoeg Jobst Dunte (suri 1579) siirdus Hildesheimist Liivimaale Tartusse, kus naitus Tartu raehärra Thomas Straelborni tütre Elisabethiga. Hiljem asus elama Tallinnasse, kus võeti 1563. aastal kodanikuks ja tegutses kaupmehena; tema oli kõigi Balti Duntede esivanem. Tema kolm poega rajasid suguvõsa kolm haru: vanem poja Tallinna Suurgildi oldermanni Gert Duntega (maeti 1641) jätkus Tallinna vanem liin, raadi valitud (1604) Jobst Dunte (1569−1615) oli Tallinna noorema liini esiisaks. Keskmisest pojast Hans Duntest (1565−1640) põlvnes Riia haru.

Tallinna vanem liin

Gert Duntel oli arvukalt järeltulijad. Tema pojapoeg Jobst Dunte (u 1635−1697) valiti 1670. aastal Tallinna raehärraks, aastatel 1688−1696 oli ta bürgermeister. Tema vend Thomas Dunte (maeti 1697) oli XVII sajandi lõpul Pühatu mõisa pandivaldaja. See haru kustus meesliinis 1736. aasta paiku.

Riia liin

Liini rajaja Hans Dunte (1565−1640) sai 1604. aastal Riia kodanikuks. Tema vanem poeg Jürgen Dunte (1599−1660) valiti 1639. aastal raehärraks ja 1655. aastal bürgermeistriks. 1653. aastal tõsteti ta Rootsi aadlikuks, sai perekonnanimeks von Dunte, kuid rüütelkonda teda ei introdutseeritud. Tema poeg Melchior von Dunte (1638−1684) valiti Riia raehärraks 1672. aastal. See aadliharu kustus 1745. aastal.

Teoloogiamagister Ludwig Dunte (1597−1639)

Tallinna noorem liin

Keila mõisa peahoone. Duntede kunagine valdus

Selle liini rajajal raehärra Jobst Duntel (1569−1615) oli kolm täisealiseks elanud poega, kes omakorda rajasid kolm haru. Neist vanim − kaupmees Jobst Dunte (maeti 1637) − omandas Keila mõisa ja sai nii maaomanikuks. Tema pojad Gotthard Dunte (1629−1670) ja Ludwig Dunte tõsteti 1663. aastal Rootsi aadliseisusse ja nad said perekonnanimeks von Dunten; järgmisel aastal introdutseeriti nad Rootsi rüütelkonda. See haru suri välja juba XVII sajandi lõpul.

Raehärra Jobst Dunte keskmisest pojast Ludwig Duntest (1597−1639) sai vaimulik. Ta oli keeleliselt andekas: ta rääkis üheksat keelt. Tema poeg Wittenbergist magistrikraadi omandanud Georg Dunte (1631−maeti 1731) oli aastatel 1672−1677 Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor. Viimase poeg Adolph Friedrich Dunte (1665−1742) oli esmalt Varbla koguduse diakon, seejärel pikka aega pastor. Temaga suri välja selle liini keskmine haru.

Jobst Dunte kolmandast pojast Hans Duntest (maeti 1640) põlvnes noorim haru. Tema järeltulijate hulgast võrsus kaks Tallinna raehärrat: Caspar Dunte (1636−1688) ja Jobst Dunte (1670−1710). See haru kustus meesliinis XVIII sajandi algul.

Suguvõsa liikmeid

• Jobst Dunte (1569−1615), Tallinna raehärra, Niguliste kirikueestseisja
• Ludwig Dunte (1597−1639), teoloogiamagister, Mihkli abipastor, Tallinna Niguliste koguduse diakon
• Jürgen von Dunte (1599−1660), Riia raehärra ja bürgermeister
• Georg Dunte (1631−maeti 1731), magister, Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor
• Jobst Dunte (u 1635−1697), Tallinna raehärra ja bürgermeister
• Caspar Dunte (1636−1688), Tallinna raehärra ja bürgermeister
• Melchior von Dunte (1638−1684), Riia raehärra
• Adolph Friedrich Dunte (1665−1742), Varbla pastor
• Jobst Dunte (1670−1710), Tallinna raehärra
• Hermann Johann Dunte (1671−pärast 1736), Wesermünde-Lehe pastor

Dunte ja Dunteni suguvõsa mõisavaldused

Nurmiži mõis 1796. aastal. Duntenite valdus 1755−1898

• Eestimaa:
  • Keila (Kegel) (XVII sajandil), Pühatu (Pühhat) (enne 1684−pärast 1696, pandivaldus)
• Liivimaa eesti distrikt:
  • Karksi (Schloß Karkus) (1799−1904, a-st 1838 majoraat), Polli (Pollenhof) (enne 1780−1826)
• Liivimaa läti distrikt:
  • Blome (Kulsdorf) (1748−1761), Dunte (Ruthern) (1677−1904, fideikomiss), Gāle (Galenhof) (u 1780−1791), Grāvesmuiža (Gravenhof) (1751−1904, a-st 1847 fideikomiss), Klijas (Lemsküll) (1748−1761), Kūdums (Kudums) (1724−1726), Muižkalnsi (Lindenhof) (1748−1749, pandivaldus), Nurmiži (Nurmis) (1755−1898, a-st 1796 fideikomiss), Rūstuži (Rüssel) (alates 1748, pandivaldus), Sēja (Zögenhof) (1751−1904, a-st 1847 fideikomiss), Tūja (Taubenhof) (1728−1904), Tīnūži (Lindenberg) (1734−1748), Ungurmuiža (Orellen) (1724−1726), Uue-Salatsi (Neu-Salis) (1738−1795)

Vaata ka

• Dunteni mõis
• Dunteni park

Kirjandus

• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 47-49.
• Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. II kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1925-1936. Lk 335 [1].